Õigus

Politsei peatas vilkuritega sõiduki (sõiduk tehniliselt korras, ei teinud kahtlaseid manöövreid jne), sõidukijuht allus korraldusele ja peatas sõiduki. Sõidukijuhi küsimusele, mis põhjusel peatati sõiduk, vastas politseinik, et vastavalt korrakaitseseadusele ei pea politseil juba ca aasta enam olema sõiduki peatamiseks põhjust. Konkreetsel juhul tõi politsei põhjuseks, et väikelinnas oli konkreetne sõiduk ainuke liikuv sõiduk hetkel (kell oli umbes 21:30).
Nii palju kui aru saan, kohustas põhjusega peatama sõidukit Liiklusjärelevalve teostamise kord, mis kaotas kehtivuse 01.07.2011. Korrakaitseseaduse (kehtiv alates 01.07.2011) § 45 lg 1 järgi võib politsei anda sõidukijuhile märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Seletuskiri oluliselt seda punkti ei ava, mida peetakse "ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks". Kuidas Teie hinnangul seda tõlgendada võiks? Kas tõesti ainuke auto teel või pimedas sõitmine võib minna selle liigituse alla? Kahjuks ei leia infot selle teema kohta PPA veebilehelt.

Kas tõesti on politseil õigus põhjuseta peatada autot? Kui jah, siis mis alusel? Kas KorS § 45 lg 1?

Kas liiklusõnnetuse kannatajal on õigus nõuda süüdlaselt rendiauto arve kinni maksmist aja jooksul mil ta oma sõidukit kasutada ei saanud?

Tere, Sain 3 aastat tagasi kriminaalkaristuse juhilubadeta sõitmise ning teiste asjade eest, käisin kriminaalhooldaja juures ning tema väitel ei saa ma juhilube teha 5 aastat, kas see on reaalne üldse ning kuidas saaksin olla kindel selles kuna plaanin autokooli lõpetada ning minna ARKi aga tahaks enne teada, kas on üldse mõtet, võib-olla ongi 5 aastat piiratud, siis ei näe mõtet pingutada hetkel.
lugupidamisega

Tere, olen sarnase probleemi ees nagu paljud, ehk juba 4 aastat ootan, et oleks võimalus juhtimisõigus saada. Nüüd olen õppust võtnud viimasest vahelejäämisest, mis oli märtsis, aga nüüd tahavad otsust määrata alles nüüd, ehk see aasta hakkaks jälle jooksma, et ei ole võimalik juhtimisõigust saada. Viimane karistus oli jaanuaris, ehk esimene võimalus oleks jaanuaris load saada, aga kuna nüüd üritati juba kohtukutset tuua, siis ilmselt tahavad karistuse enne ära määrata, kuigi oli lootus, et on võimalik äkki venitada kuni eelmise karistuse kehtetuks muutumiseni.
Lugesin ka Teie kirjutatud vastust sarnasele küsimusele, mis oli "Usun, et seaduseandja mõte oli siiski reguleerida sellise keelu kaudu üldist liiklusohutust turvalisemaks. Iseküsimus on, kas LS § 106 lg 1 regulatsioon on sellisena vajalik ja proportsionaalne."

Ka mulle tekitab küsimusi, et kas antud seadus on sellisena vajalik või kasulik, sest pigem ju oleks ühiskonnale kasulik kui meil on liikluses juhtimisõigusega isikud, mitte seadusega piirata inimestel võimalust seda üldse saada, mida võiks kaudselt isegi lugeda väärteole/kriminaalasjale kaasaaitamiseks.

Teie kirjutatud vastus (üleval kopeeritud) tekitas küsimuse, et kas ja kuidas oleks võimalik antud piirangut vaidlustada?

Samas põhiseaduses on ju kirjas, et:

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Kas see ei lähe diskrimineerimise alla "muude asjaolude tõttu", ehk see ongi ju muu asjaolu, et ei võimaldata juhtimisõigust inimesele, kellel pole seda kunagi olnud ja ainult tänu sellele, et on selle rikkumisega vahele jäänud.

Tänud ette

Tööpäeva pikkus on 17-18 tundi, lubatava 13 tunni asemel. Tegemist kultuuri- ja vaba aja asutusega. Kui tööandjale selle kohta ütlesime, et tööpäev võib olla vaid 13 tundi, siis midagi sellest ei muutunud. Nüüdseks on jõudnud aga asi nii kaugele, et tööandja tahab, et kirjutaksime alla paberile, et oleme nõus ise niimoodi töötama. Töötajaid on sellel alal 3. Kas tõesti selline paber muudaks asja lubatavaks? Et kui töötajad on ise nõus olema 18 tunniste tööpäevadega tööl, siis on seaduse rikkumine lubatud?

2015 a on elatisraha miinimummäär on 195 eurot. Kas antud summast lähevad maksud maha? Ja lapsevanem kellele elatist makstakse peaks saama kätte 156 eurot?
Lapsele on määratud logopeediline ravi, mille maksumus on kuus 200 eurot. Hetkel laps sellega veel alustanud ei ole, kuna see on väga kulukas. Kas see on piisav põhjendus suurema elatisraha nõudeks. Lisaks käib laps eelkoolis ja muusikaringis.
Lapse isa aga ei soovi vabatahtlikult antud tegevustest poolt summat hüvitada, kuna see ei ole kohustuslik tegevus. Kas huvialategevused on põhjendatud, et elatisraha määra suurendada?
Lapse isa palk on ca 1000 neto (ülalpeetavad puuduvad).
Minu sissetulek on 1600 neto (ülalpeetavaid 2).

Kas osaühingu ainuisikuline osanik saab pärandada OÜ-le kuuluvast varast kindlat reaalosa? Osaühingule kuuluv reaaosa korter asub Tallinnas ja laohooned teises linnas. Korteri soovin pärandada ühele pärijale ja laohooned teisele. Mulle on arusaadav pärandamise ja testamendi põhitõed, aga selgusetu on osaühingu jagamine pärijate vahel. Kas kindlasti peab OÜ tervikuna ühele pärijale pärandama või on võimalik osaühingut reaalosadena jaotada pärijate vahel?

Tere! Oleme lastetu abielupaar, soovime vara pärandada oma äranägemise järgi. Oleme seni teinud koduse testamendi ja seda kuue kuu möödudes uuendanud. Nüüd aga lugesin siin kellegi küsimusest välja, et juhul kui inimene peaks jääma teovõimetuks, pole võimalik testamenti uuendada. Kas see tähendab, et selle olukorra vältimiseks on ainus võimalus teha notariaalne testament? Või määratakse teovõimetule isikule eestkostja (nt abikaasa) kes saab testamenti uuendada? Kas selleks peaks olema eestkostjale tehtud volitus?
Koduse testamendi uuendamisel on iga kuue kuu tagant tulnud teha muudatusi vastavalt vara hetkeseisule. Notariaalne testament tundub selles mõttes keeruline.
Suur tänu vastuse eest!

Meil on maja, mis on soetatud abielu ajal. Kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud ainult mees. Tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on ka sellel aadressil. Naise registrijärgne elukoht on teisel aadressil. Maksuvabastus kodualuse maa pealt on arvutatud mehele kogu maa pealt. Küsimus on selline, et kas naine peaks maksma maamaksu poole maa pealt, sest kinnistu on tegelikult ju abielu ajal soetatud ühisomand, kuigi omanikuks on märgitud vaid üks abikaasa?

Tere!
Milliseid lastetoetusi makstakse lapsendamise puhul, kui ema on olnud kodune ja lapse isa käib tööl ja kas on ette nähtud ka lapsendamistoetus Tallinnas?

Ette tänades