Õigus

Jah, Teil on õigus, liiklusseaduses maikuus tehtud muudatustega võimaldati ka sõiduki registreerimistunnistuse asemel koopia kaasas kandmist.

Mis puudutab volikirja, siis selle võib tõepoolest ka konsul koostada, kui tal vastav õigus on. Antud juhul on väga hea, et konsul saab ise volikirja notariaalselt tõestada, sest pärimismenetluse algatamiseks on vaja notariaalselt tõestatud volikirja. Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Samuti tuleb volituses märkida ka vanaema andmed. Volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Kui volitus oli antud kindlaksmääratud tähtajaks, siis lõpeb volitus selle tähtaja möödudes.

Pärandist loobumisele ei ole kehtestatud isiklikkuse nõuet, mistõttu saab pärandist loobuda esindaja kaudu üldiste reeglite kohaselt. Antud juhul ei mängi rolli ka vanaema kodakondsus.

Kui isik, kellel on pärimisõigus (antud juhul Teie kui küsija), loobub pärandist, siis on pärijaks tema asemel see isik, kes päriks juhul, kui loobujat ei oleks. Seega ei ole teie abikaasa pärijate ringis ning sellest tulenevalt ei ole tal vaja ka pärandist loobumiseks samme astuda.
Kui pärandajal ei ole ühtegi alanejat sugulast, asuvad pärima teise järjekorra pärijad, kelleks on pärandaja vanemad ehk küsija vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja vennad-õed ja poolvennad-poolõed.
Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanavanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanavanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja tädid-onud.

Ka teise ja kolmanda järjekorra pärijate osas kehtib reegel, et kui pärija on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud, siis tema asemele asuvad pärima tema lapsed, kui laps on surnud, siis tema lapsed jne.

Kui ei ole ka kolmanda ringi pärijaid, siis pärib kohalik omavalitsus, kus pärandaja elas surma päeval.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Eeldan, et ütlesite oma töölepingu katseajal üles, teatades sellest tööandjale 14 kalendripäeva ette vastavasisulise ülesütlemisavaldusega. Seega, Teie tööleping lõpeb töölepingu seaduses (TLS) sätestatud alusel (TLS § 86 lõige 1) Teie poolt ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval.

Alates 1. juulist 2014 peetakse Maksu- ja Tolliametis maksukorralduse seadusega kehtestatud töötamise registrit, milles tööandja teeb kande töötaja isikuandmete, töö alustamise aja ning töölepingu lõpetamise aja ja aluse kohta. Töötamise register on maksukohuslase registri alamregister, mis peab adekvaatselt kajastama Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Tööandja poolne töötamise registri kanne ei tähenda ega asenda töölepingu ülesütlemist ega lõpetamist.

Töölepingu lõppemise aluseks on konkreetselt Teie, kui töötaja poolt esitatud ülesütlemisavaldus, mitte tööandja kanne töötajate registris. Ehk siis, Teie ülesütlemisavalduses näidatud kuupäevani on töösuhe kehtiv ja töölepingut tuleb mõlemal töölepingu poolel edasi täita. Töötajana on Teil õigus nõuda töölepingus kokku lepitud tööd. Tööandja peab aga Teid kindlustama töölepingus kokku lepitud tööga, vastasel juhul peaks ta maksma Teile tööseisaku eest keskmist töötasu, nii nagu seda sätestab TLS § 35.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, lekkiva radiaatori remont on korteriühistu kohustus vastavalt korteriühistuseaduse paragrahv 2 lõikele 1, mille kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Kuna küttesüsteem kuulub korteriomandiseaduse paragrahv 1 lõige 2 ja paragrahv 2 lõige 2 kohaselt korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu (tervikuna), siis on radiaatori remont kõigi korteriühistu liikmete huvides, mille eest peab omakorda hea seisma korteriühistu.
Juhul, kui korteriühistu keeldub radiaatorit remontimast, siis on Teil õigus teostada remont ise ning nõuda sellega seotud kulude, ning kohustuse mittetäitmisest tuleneva kahju hüvitamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, õigus ühendada korter lahti sooja vee ja küttesüsteemist, saab tekkida üksnes korteriomanike kokkuleppe alusel, ning seda ka siis, kui kortermajas ei ole asutatud korteriühistut (vt korteriomandiseaduse paragrahv 10, paragrahv 11 lõige 1 punkt 1 ja paragrahv 16 lõige 1).
Kui Teil eelnimetatud kokkulepet korteriühistule ette näidata ei ole, siis on korteriühistul õigus nõuda, et Teie korteris taastatakse sooja vee ja küttesüsteem.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, siis on revisjonikomisjoni põhiülesandeks majandusaasta aruande kohta arvamuse andmine. Revisjonikomisjoni täiendavad ülesanded, sh dokumentide korrastamine, saavad tuleneda üksnes vastavate üldkoosoleku otsuste alusel.
Revisjonikomisjoni pädevus on reguleeritud mittetulundusühingute seaduse paragrahvides 34 ja 36.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seadus (TLS) ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei sätesta seda, kas töökoha koristamisele kuluv aeg tuleb arvestada tööaja hulka. Väljakujunenud praktikas üldjuhul töökoha koristamise aega tööaja sisse ei arvestata, kuid töökorralduse reeglites võidakse ette näha ka teistsugust korda.

TLS § 5 lõike 1 punkt 7 kohaselt on tööaeg aeg, millal töötaja täidab töölepingus kokkulepitud tööülesandeid. Tööaja kestel allub töötaja tööandja juhtimisele ning kontrollile. Ettevõttes kehtivast töökorraldusest peab tööandja teavitama töötajat töölepingu sõlmimisel (TLS § 5 lõike 1 punkt 11). Seda tehakse tööandja poolt tavaliselt ettevõtte töökorralduse reeglitega (varasema nimetusega töösisekorra eeskirjad). Töökorralduse reeglites võidakse kehtestada ka töötajate kohustused nende konkreetsete töö tegemise kohtade korrastamisega seonduvalt.

Tööaja korralduse regulatsiooni sätestab TLS § 47. Tööaja korralduse eesmärk on töö tegemise aja kindlaksmääramine. Seadus peab töökorralduse all silmas eelkõige tööpäeva alguse- ja lõpuaega, tööpäevasiseseid puhkepause, kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda jmt. Töö korraldamise, sealhulgas töö- ja puhkeaja planeerimise ning tööaja arvestuse eest vastutab tööandja. Tööandja peab töötajate kaasamise põhimõttest lähtuvalt informeerima ja konsulteerima töötajate esindajate või töötajatega tööaja korralduse olulistes küsimustes.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks vastavasisulise avaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, vaid last alaliselt kasvatavale vanemale lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist, teatud juhtudel ka otsustusõiguse üleandmist lapse tervise- ja haridusküsimustes. Kui aga lapse ema ei soovi lapse kasvatamises osaleda ja ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja isale üleandmine vastab lapse huvidele, võib kohus teoreetiliselt isa avalduse rahuldada küll.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui isa ei ole Teie suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, võib kohus Teid tema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või vähemalt ülalpidamiskohustust piirata. Selleks tuleb aga kohtule tõendada, et isa on üleüldse Teie suhtes ülalpidamiskohustuse täitmata jätnud.

Ilmselgelt tuleks lisaks kohtuotsusele kasuks ka tõendid selle kohta, et elatisraha kättesaamiseks algatati täitemenetlus, kuid nende puudumisel võiks abiks olla Teie ema tunnistus isapoolse ülalpidamiskohustuse rikkumise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

KorrS § 45 lg 1 võimaldab sõidukit peatada muuhulgas ka ohu ennetamiseks. Ohu ennetamine on KorrS § 5 lg 7 kohaselt see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Sõltuvalt politseipatrulli kasutada olevast infost, võib ühel või teisel tingimusel olla ohu ennetamisena käsitletav ka pealtnäha liiklusnõudeid mitte eiranud sõidukijuhi kontrollimine. Samuti võib sõiduki peatamine olla põhjendatud, kui esineb ohukahtlus. Ohukahtlus on KorrS § 5 lg 6 kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Kas ohukahtlus esines või mitte ja millised asjaolud viitasid ohukahtlusele, sõltub juba faktilistest asjaoludest ja järelevalve teostaja oskusest oma tekkinud kahtlust sõnastada.