Õigus
Küsimus: Kas üks naabritest võib piiriks olevat kraavi puhastada ja niita?06.10.2015
Tere
Kui kahte kinnistut eraldab ca 3-4 m kraav, mille otstarve on sadevete ärajuhtimine mõlemalt kinnistult, ning nn "piirijoon" õnneks või kahjuks jookseb piki kraavi perve (mitte kraavi keskel), kas siis võib üks naaber (nn poole perve omanik) puhastada seda kraavi setetest ja kraaviperve umbrohust, kui teine kinnistuomanik pole seda vähemalt 10 a jooksul teinud?
Tänan
Kui kahte kinnistut eraldab ca 3-4 m kraav, mille otstarve on sadevete ärajuhtimine mõlemalt kinnistult, ning nn "piirijoon" õnneks või kahjuks jookseb piki kraavi perve (mitte kraavi keskel), kas siis võib üks naaber (nn poole perve omanik) puhastada seda kraavi setetest ja kraaviperve umbrohust, kui teine kinnistuomanik pole seda vähemalt 10 a jooksul teinud?
Tänan
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et AÕS § 151 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
Sama paragrahvi lg 3 lisab, et kui AÕS § 151 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
Antud juhul võib üks naabritest kraavi setetest ja umbrohust puhastada lähtuvalt sellest, et kraavi otstarve on mõlemalt kinnisasjalt sadevee ärajuhtimine. Kuna eelpoolmainitud kraav on mõeldud mõlema kinnisasja teenimiseks ning mõlemad omanikud peavad selle korrashoiu eest seisma, võib see isik, kes kogu kraavi osas hooldustöid teostas, nõuda teiselt poolelt hoolduskulude hüvitamist võrdsetes osades.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis on esimene samm, et isalt elatisraha välja nõuda ja kas sellega saab tavainimene ise hakkama?06.10.2015
Olen peaaegu 2-aastase poisi ema ja isaga pole kontakti olnud juba mõnda aega, samamoodi ei tea isegi ta telefoninumbrit ega üldse kuidas temaga kontakti saada. Tahangi alimente talt nõuda, aga esimene küsimus oleks mis samm oleks esimene? Kas pean advokaadi võtma ja kohtusse pöörduma või on võimalik see ka ilma advokaadi abita ise korda ajada? (st kohtusse minna) Teine küsimus, mille järgi arvutatakse elatisraha suurust, kui isa töötab soomes ja palk on 2000eurot+?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui Te ei jõua lapse isaga kokkuleppele ning ei saa temaga kontakti, on Teil elatise nõudmiseks võimalik pöörduda kohtu poole. Kui lapse isa elab Soomes ning laps elab Eestis, on elatisemääruse (4/2009) artikli 3 kohaselt kohtualluvus muuhulgas ka selles riigis, kus on õigustatud isiku ehk lapse alaline elukoht. Seega saate nõudega pöörduda Eesti kohtu poole. Kohtusse saate Te pöörduda ka ilma advokaadita, selleks saate täita hagiavalduse vormi, mis asub lehel http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Oluline on tähele panna, et avaldusel tuleb täita lahter „hageja tegevus kostja andmete saamiseks“, kui Teile pole teada lapse isa kontaktandmed. Sellisel juhul peate tegema kõik endast oleneva, et kostja kontaktandmed teada saada, mh esitama päringuid näiteks rahvastikuregistrile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksuametile või muudele asutustele.
Elatise suuruse määramisel arvestatakse ühest küljest lapse vajadusi ning kasvatamise kulutusi ja teisest küljest vanemate rahalisi võimalusi.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas korteriomanikel on õigus nõuda haldusfirmalt võlglaste avalikustamist ja võlglastega tegevuse aruannet?06.10.2015
Haldusfirma keeldub väljastamast andmeid võlglaste kohta. Üldkoosolekutele võlglaste aruannet ei esitata. Omanikele teatatakse vaid võlasumma, mis juba mitu aastat on võrdne remondifondi jäägiga. Kas kaasomanikel on õigus nõuda võlglaste avalikustamist ja võlglastega tegevuse aruannet? Haldaja keeldub andmeid väljastamast viidates isikuandmete kaitse seadusele. Vähemalt üks omanikest ei ole aastaid arveid tasunud. Kas asutatav korteriühistu peab üle võtma aegunud võlanõuded?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu asutamisel kehtib võlgnevuste ülemineku puhul üldreegel, et korteriühistule lähevad üle kõik kaasomandi esemega seotud õigused ja kohustused, sh korteriomanike võlad. Kui mõni korteriühistule seaduse alusel üle tulnud võlgadest on valitseja (haldaja) süül aegunud, siis on Teil võimalik esitada talle kahjunõue.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui palju kuus või kui palju aastas on lubatud ületunde teha?06.10.2015
Töötan linnaliini bussijuhina. Kas igakuiselt võib teha tööandja töögraafikut ületundidega. Kui jah, siis kui palju kuus või kui palju aastas on lubatud ületunde teha?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Ületunnitöö tegemist üldjuhul ei saa tööandja töötajalt nõuda (v.a. ettenägematu olukord, kus on reaalne oht kahju tekkimiseks TLS § 44 lg 4 mõttes). Seega ei saa seda ka töögraafikusse planeerida
TLS § 44 sätestab, et ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
TLS § 44 lõiked 6 ja 7 kehtestavad ületunnitöö hüvitamise tingimused ja korra. Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et eelkõige täidab piirangu tervisekaitse eesmärki ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses (TLS § 44 lõige 6). Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas, maksab tööandja ületunnitöö eest töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lõige 7).
Seejuures peab olema tagatud töötaja iganädalane ja ööpäevane puhkeaeg.
Töö korraldamise õigus on tööandjal ja tööandja peab tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust.
Töötaja aga peab tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee/index.php?page=854&
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 -16.30).
Küsimus: Kas tööandja võib mind 7 8-tunnist päeva järjest tööle panna ja peale seda ühe vaba päeva anda?06.10.2015
Tere
Töötan ettevõttes graafiku alusel 8h päevas ja viimasel ajal olen graafiku järgi tööl 7 päeva järjest, siis on 1-2 päeva vaba, siis 8 päeva ja 2 vaba jne. Kuu lõikes tuleb vabu päevi kokku nii palju kui peab. Küsimus on, kas tööandja võib mind 7 8-tunnist päeva järjest tööle panna ja peale seda ühe vaba päeva anda?
Näide septembri graafikust: 2 vaba 2 tööl 2 vaba 5 tööl 2 vaba 8 tööl 2 vaba 7 tööl järgneb oktoobrist 1 vaba 5 tööl. Üks küsimus tekkis veel, et kas tööandjal on õigus öelda millal puhkust ei saa järgmise aasta kohta seoses töömahu kasvuga kindlal perioodil. Mainin ära, et kodus on kasvamas 2 alla 7-aastast last.
Töötan ettevõttes graafiku alusel 8h päevas ja viimasel ajal olen graafiku järgi tööl 7 päeva järjest, siis on 1-2 päeva vaba, siis 8 päeva ja 2 vaba jne. Kuu lõikes tuleb vabu päevi kokku nii palju kui peab. Küsimus on, kas tööandja võib mind 7 8-tunnist päeva järjest tööle panna ja peale seda ühe vaba päeva anda?
Näide septembri graafikust: 2 vaba 2 tööl 2 vaba 5 tööl 2 vaba 8 tööl 2 vaba 7 tööl järgneb oktoobrist 1 vaba 5 tööl. Üks küsimus tekkis veel, et kas tööandjal on õigus öelda millal puhkust ei saa järgmise aasta kohta seoses töömahu kasvuga kindlal perioodil. Mainin ära, et kodus on kasvamas 2 alla 7-aastast last.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 52 sätestab iganädalase puhkeaja regulatsiooni. Töötaja peab puhkama vähemalt 48 tundi järjest seitsme päeva kohta. Summeeritud tööaja arvestuse korral on iganädalaseks puhkeajaks vähemalt 36 tundi, kuid summeerimisperioodi jooksul tuleb töötajale ikkagi tagada iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta keskmiselt 48 tundi iganädalast puhkeaega (st, et iga nädal tööandja ei saa rakendada 36-tunnist puhkeaega).
Seadus ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Oluline on, et mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikust tundi.
TLS § 52 lõike 3 alusel eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval Tavaliselt esmaspäevast reedeni kestva töönädala puhul see nii ongi. Tööajakava ehk graafiku alusel töötaval töötajal võib see katkematu aeg sattuda teistele nädalapäevadele, kuid peab esinema igas seitsmepäevases ajavahemikus.
Tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks (TLS § 69 lõige 2). Töötaja põhipuhkuse aja määrab kindlaks tööandja ning lisab selle puhkuse ajakavasse. Puhkuse ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ning selle määramisel tuleb võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Samas ei sätesta seadus, millal tööandja võib alustada puhkuse ajakava koostamist, näiteks aasta esimese kolme kuu jooksul antavad puhkused tuleks planeerida juba eelmise aasta lõpus.
TLS § 69 lõige 7 näeb ette isikute ringi, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal (alla seitsmeaastase lapse olemasolu). Töötajad peavad oma soovi puhkuse kasutamise osas avaldama puhkuse ajakava koostamisel, v.a juhud, mil puhkuse soovist teavitamine ei ole veel ajakava koostamisel võimalik. Näiteks ei tea töötaja veel ajakava tegemisel oma rasedusest jms. Juhul kui töötaja oli teadlik oma õigusest nõuda põhipuhkust endale sobival ajal, kuid ei teavitanud oma soovist tööandjat ajakava koostamisel, kehtib ajakavas kokkulepitu. Ajakavas kokkulepitut saab
muuta poolte kokkuleppel.
Seega, kui Teile ajakava koostamise ajal ei ole veel teada, millal konkreetselt on Teil vaja järgmisel aastal puhkust kasutada, siis tuleks siin tööandjaga kokku leppida, mis ajaks hiljemalt Te oma soovi teada annate.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Lisan siia lingi töövaidluskomisjoni avalduse näidisele: http://www.ti.ee/index.php?page=854&
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00
Küsimus: Millal lõpetatakse lapsehoolsuspuhkusel oleva töötaja asendaja leping, kes läheb nüüd ise lapsehoolduspuhusele?05.10.2015
Inimene on tööl tähtajalise lepinguga lapsehooldusel viibiva töötaja asendajana. Lepingu tähtajaks on määratud kuupäev (nt 1.02.2016) või kuni lapsehooldusel oleva töötaja tööle naasmiseni.
Kui asendaja jääb aga ise lapsehoolduspuhkusele enne lepingus toodud tähtaja lõppu, siis tööleping lõpetatakse ettenähtud kuupäeval või lapsehooldusel oleva töötaja tööle naasmisel? Sellega peatub ka vanemahüvitis? Kui tööleping lõpeb, siis pole võimalik vanemahüvitist saada?
Kui asendaja jääb aga ise lapsehoolduspuhkusele enne lepingus toodud tähtaja lõppu, siis tööleping lõpetatakse ettenähtud kuupäeval või lapsehooldusel oleva töötaja tööle naasmisel? Sellega peatub ka vanemahüvitis? Kui tööleping lõpeb, siis pole võimalik vanemahüvitist saada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisel – kui töötajaga on asendamise ajaks sõlmitud tööleping, siis lõpeb tööleping asendatava tööle naasmisega. Kui asendaja jääb ise lapsehoolduspuhkusele enne tähtaja lõppu, siis lapsehoolduspuhkus iseenesest ei lõpeta töösuhet. Tööleping lõpeb ka sellisel juhul tähtaja saabumisega.
Kehtiva töölepingu puhul on Teil õigus sünnitushüvitisele, mida makstakse töökohustustest vabastamise esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele minnes on Teil kehtiv tööleping, on Teil õigus ka sünnitushüvitisele. Vanemahüvitisele on Teil õigus olenemata kehtiva töösuhte olemasolust ehk seda Te saate ka siis, kui Te ei tööta. Hüvitise suurus arvutatakse Teie eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töötajal on õigus saada koondamishüvitist ka siis, kui ta on lepingu ise tööandjapoolse rikkumise tõttu üles öelnud?05.10.2015
1) Palun öelge, kas töötajal on õigus saada koondamishüvitist (tööstaaž üle viie aasta) ka siis, kui ta on lepingu tööandjapoolse rikkumise tõttu ise üles öelnud.
2) Palun selgitage, mida tähendab töölepingu seaduse § 91 lg-s 2 p-s 2 mainitud fraas "tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega" – kui pikka perioodi selle "olulise viivitamise" all silmas on peetud?
3) Jäin 2012. aasta novembris raseduspuhkusele ja seejärel vanemapuhkusele, endisele töökohale tagasi pean minema selle aasta detsembri lõpul. Juba paar aastat enne seda, kui ma vanemapuhkusele jäin, oli minu tööandjal palga maksmisega raskusi: palk hakkas laekuma umbes 2 kuud töölepingus ettenähtust hiljem. Tean, et praeguseks on olukord halvenenud veelgi, palga maksmises on lõtk vähemalt 3, isegi 4 kuu pikkune. Vanemapuhkuse ajal (eelkõige sel ja eelmisel aastal) olen samale ettevõttele teinud natuke tööd töövõtulepingu alusel ja ka selles ettenähtud tasu maksetähtaegadega ollakse nüüdseks 4 kuud maha jäädud. Kas eelnevat arvestades on tööandja minuga sõlmitud lepinguid (töölepingut ja töövõtulepingut) "oluliselt rikkunud"? See tööandja ei ole minu jaoks enam usaldusväärne partner (on täiesti ilmne, et olukord ei parane), aga lihtsalt uisa-päisa ei julge ma ka senist töölepingut üles öelda. Kuidas oleks mul mõttekas toimida? Kas on mingisugunegi võimalus, et ma saan töölepingu tööandja rikkumisele viidates üles öelda juba praegu? Kas sellisel juhul jääb tööandjale kohustus maksta mulle koondamishüvitist (vt 1. punkt)? Või pean selle aasta lõpul ikkagi endisele töökohale tagasi minema ja ootama lepingu ülesütlemisega seni, kuni "tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega"?
Ette tänades!
2) Palun selgitage, mida tähendab töölepingu seaduse § 91 lg-s 2 p-s 2 mainitud fraas "tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega" – kui pikka perioodi selle "olulise viivitamise" all silmas on peetud?
3) Jäin 2012. aasta novembris raseduspuhkusele ja seejärel vanemapuhkusele, endisele töökohale tagasi pean minema selle aasta detsembri lõpul. Juba paar aastat enne seda, kui ma vanemapuhkusele jäin, oli minu tööandjal palga maksmisega raskusi: palk hakkas laekuma umbes 2 kuud töölepingus ettenähtust hiljem. Tean, et praeguseks on olukord halvenenud veelgi, palga maksmises on lõtk vähemalt 3, isegi 4 kuu pikkune. Vanemapuhkuse ajal (eelkõige sel ja eelmisel aastal) olen samale ettevõttele teinud natuke tööd töövõtulepingu alusel ja ka selles ettenähtud tasu maksetähtaegadega ollakse nüüdseks 4 kuud maha jäädud. Kas eelnevat arvestades on tööandja minuga sõlmitud lepinguid (töölepingut ja töövõtulepingut) "oluliselt rikkunud"? See tööandja ei ole minu jaoks enam usaldusväärne partner (on täiesti ilmne, et olukord ei parane), aga lihtsalt uisa-päisa ei julge ma ka senist töölepingut üles öelda. Kuidas oleks mul mõttekas toimida? Kas on mingisugunegi võimalus, et ma saan töölepingu tööandja rikkumisele viidates üles öelda juba praegu? Kas sellisel juhul jääb tööandjale kohustus maksta mulle koondamishüvitist (vt 1. punkt)? Või pean selle aasta lõpul ikkagi endisele töökohale tagasi minema ja ootama lepingu ülesütlemisega seni, kuni "tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega"?
Ette tänades!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Koondamine töölepinguseaduse § 89 järgi tähendab tööandja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist majanduslikel põhjustel. Ülesütlemise põhjus peab olema seotud tööandja ettevõttega. Seetõttu on töötajal õigus koondamishüvitisele, kui ta on koondatud ehk kui ettevõtte tegevus on lõppenud, töömaht on oluliselt vähenenud või muu majandusliku asjaolu tõttu. Praegusel juhul ei ole Teil võimalik nõuda koondamishüvitist.
Olulisel viivitusel ei ole kindlat tähendust ning see oleneb täpsematest asjaoludest. Oluliseks viivituseks on kohtupraktika enamjaolt siiski lugenud viivituse, mis kestab mitmeid kuid. Kui tööandja on töötasu maksmisega viivitanud korduvalt mitmeid kuid, siis saab seda tõenäoliselt pidada oluliseks rikkumiseks. Sellisel juhul on töötajal õigus TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööleping erakorraliselt üles öelda. Ühtlasi on töötajal sellisel juhul TLS § 100 lg 4 alusel õigus hüvitisele kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Teie esitatud küsimusest nähtuvalt on tööandja Teile viivituses olnud töötasu maksmisega viimati enne seda kui vanemapuhkusele jäite. Töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjusel, et tööandja on palga maksmisega viivitanud mitu aastat tagasi või on viivitanud teiste isikute puhul, ei ole minu hinnangul põhjendatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töökohapõhises kutseõppes olles on õigus elatisele?05.10.2015
Tere
Olen 20a. Õpin töökohapõhises kutseõppes. Eelnevalt oman kutsekeskharidust. Kas mul on õigus peale 01.10.2015 küsida elatist vanemalt, kes ei ela minuga koos?
Tänan
Olen 20a. Õpin töökohapõhises kutseõppes. Eelnevalt oman kutsekeskharidust. Kas mul on õigus peale 01.10.2015 küsida elatist vanemalt, kes ei ela minuga koos?
Tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Alates 01.10.2015.a. on perekonnaseaduses elatist saama õigustatud isikute ring laienenud. Kui perekonnaseaduse vana sätte alusel oli elatisele õigus lapsel, kes jätkab õppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamist, siis alates oktoobri algusest on PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena õpib mh ka kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kutseõppeasutuse seaduse § 23 lg 2 kohaselt jaguneb kutseõpe tasemeõppeks ja täiendusõppeks. § 23 lg 2 p 1 kohaselt on tasemeõpe kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Täiendusõppe käigus omandatakse üksnes üksikkompetentse ning sellisel juhul elatise tasumise kohustus puudub. Seetõttu peate selgeks tegema, kas Teie töökohapõhise kutseõppe puhul on tegemist taseme- või täiendusõppega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas KÜ juhatus võib väljamaksmiseks esitada teenuse osutaja arveid, kellega ei ole sõlmitud teenuse osutamise lepingut?03.10.2015
Tere
Kas KÜ juhatus võib kinnitada ja esitada raamatupidajale väljamaksmiseks teenuse osutaja arveid, kellega ei ole sõlmitud teenuse osutamise lepingut või kellelt ei juhatuse ega ühistu üldkoosoleku otsusega ei ole teenust tellitud? Mida saavad ühistu liikmed ette võtta selleks, et selliseid tehinguid vältida?
Kas KÜ juhatus võib kinnitada ja esitada raamatupidajale väljamaksmiseks teenuse osutaja arveid, kellega ei ole sõlmitud teenuse osutamise lepingut või kellelt ei juhatuse ega ühistu üldkoosoleku otsusega ei ole teenust tellitud? Mida saavad ühistu liikmed ette võtta selleks, et selliseid tehinguid vältida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriühistu liikmed korteriühistu juhatust ei usalda, siis saavad nad olemasoleva juhatuse tagasi kutsuda ning uue valida.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteri uus omanik võib võõraste (ka seniste elanike) juurdepääsuks asendada välisukse ja panna uue luku?03.10.2015
Tere.
Kas ostes korteri ja olles uus omanik, kustutatakse vanad elanikud rahvastikuregistrist, kes olid sellele pinnale sissekirjutatud? Kas uus omanik saab temale kuuluvas omandis teostada omanikuõigusi, näiteks remonti, välisukse vahetust, et takistada võõraste juurdepääsu korterisse.
Kas ostes korteri ja olles uus omanik, kustutatakse vanad elanikud rahvastikuregistrist, kes olid sellele pinnale sissekirjutatud? Kas uus omanik saab temale kuuluvas omandis teostada omanikuõigusi, näiteks remonti, välisukse vahetust, et takistada võõraste juurdepääsu korterisse.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ