Õigus
Küsimus: Kas korteriühistu peab finantseerima korterisisese ahju ehitust?25.08.2015
Tere! Meil on segaküttega maja st. et kui enamik kortereid on köetavad keskküttega, siis kaks korterit on ahjuküttega. Nüüd hakkab üks neist korteritest vahetama oma ahju ja nõuab selle finantseerimist ühistult. Seaduses on küll sätestatud, et küttesüsteem kuulub ühise finantseerimise alla, aga pole varasemalt kuulnud, et ühistud kellegi individuaalseid ahje finantseeriks. Kuidas seda seadust tõlgendama peaks? Või tuleneb finantseerimise loogika ikkagi kaasomandist lähtudes?
Kui korterisisene ahi on ikkagi ühiselt finantseeritav siis peaks see otsus kajastuma ka üldkoosolekul? Millest lähtuda mõistlike väljaminekute tegemisel? Siin tekib pentsik olukord, kus ühistu häälteenamus saaks hakata dikteerima millist (kui kallist) ahju keegi endale ehitab. Kuidas on kaitstud korteriühistu, et mõni korteriomanik ei teeks ebamõistlikke kulutusi, näiteks hakkab liigkallist ahju ehitama või iga-aastaselt küttekoldeid vahetama? Kui ahi või pliit on ühiselt finantseeritav siis peaks kõik otsused mis puudutavad sellega seotud muutusi olema ühised?
Kui korterisisene ahi on ikkagi ühiselt finantseeritav siis peaks see otsus kajastuma ka üldkoosolekul? Millest lähtuda mõistlike väljaminekute tegemisel? Siin tekib pentsik olukord, kus ühistu häälteenamus saaks hakata dikteerima millist (kui kallist) ahju keegi endale ehitab. Kuidas on kaitstud korteriühistu, et mõni korteriomanik ei teeks ebamõistlikke kulutusi, näiteks hakkab liigkallist ahju ehitama või iga-aastaselt küttekoldeid vahetama? Kui ahi või pliit on ühiselt finantseeritav siis peaks kõik otsused mis puudutavad sellega seotud muutusi olema ühised?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Ahju remondikohustuste ulatuse määramisel tuleb lähtuda projektiga määratust, ning kui projekt puudub, siis olemasolevast olukorrast ehk siis korteriomanik saab nõuda üksnes selle ahju kordategemist, mis on määratud korterelamu projektis. Ahju kordategemist saab korteriomanik nõuda üksnes juhul, kui see on korteriomandite ohustuse tagamiseks ja sihipäraseks kasutamiseks tõepoolest vajalik.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas võlg, mis on tekkinud ja kasvanud haldusfirma tegevusetuse tõttu, kandub üle asutatavale korteriühistule?25.08.2015
Meil on hetkel korteriühisus, millesse kuulub ca 90 korterit 6-s majas; maju haldab suurfirma. Ühes majas elab 4 lapsega pere, kes ei maksa kommunaalmakseid juba aastaid, midagi nad maksavad, aga hetkeks on võlasumma lähenemas 7000 eurole. Haldusfirma on väidetavalt käinud võla pärast ka kohtus, otsus pidavat olema olemas, aga sellest pole mingit kasu, sest võlg ei vähene ja võlgnikud elavad ja tarbivad rahulikult edasi.
Mis juhtub võlaga, kui korteriühistu moodustamine muutub kohustuslikuks? Kas võlg, mis on tekkinud ja kasvanud sh haldusfirma tegevusetuse tõttu, kandub üle korteriühistule? Kas haldusfirmal on õigust tasaarveldada summat remondifondist? Mida saaksid majaelanikud/ majanõukogu praegu ette võtta (nt võlgnikust vabanemiseks)?
Mis juhtub võlaga, kui korteriühistu moodustamine muutub kohustuslikuks? Kas võlg, mis on tekkinud ja kasvanud sh haldusfirma tegevusetuse tõttu, kandub üle korteriühistule? Kas haldusfirmal on õigust tasaarveldada summat remondifondist? Mida saaksid majaelanikud/ majanõukogu praegu ette võtta (nt võlgnikust vabanemiseks)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Valitseja (haldusfirma) vastutuse arvestamisel tuleb esmalt arvesse võtta seda, et korteriomandiseaduse kohaselt sõlmib valitseja korteriomandite majandamiseks vajalikud lepingud kõigi korteriomanike nimel, millest tulenevalt vastutavad lepingutest tulenevate maksete õigeaegse tasumise eest korteriomanikud ühiselt, mitte valitseja.
Olukorraks, kus üks korteriomanik ei täida (teiste korteriomanike ees) oma kohustust, ning jätab õigeaegselt maksmata korteriomandite majandamiseks vajalike teenuste eest, saab valitseja probleemi lahendada korteriomandiseaduse paragrahvis 21 sätestatud piirides, mis ei keela korteriomanike poolt kogutud remondireservi kasutamist (korteriomanike) jooksvate kohustuste katteks. Valitseja enda vastutus võib kõne alla tulla üksnes juhul, kui peaks ilmnema, et tema hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena tekib korteriomanikele kahju, mida ma antud juhul väita ei julge.
Võlgnikust korteriomaniku probleemile pakun välja kahte lahendust, millest esimene on korteriomandiga võõrandamisnõude esitamine korteriomandiseaduse paragrahv 14 alusel, ning teine pankrotimenetluse algatamine. Mõlemal juhul peaks protsess jõudma korteriomaniku vahetumiseni, mis loob eeldused korteriomanikevaheliste, üksteise huvisid arvestavate suhete taastumiseks.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on seaduslik eraparklates joonistada maha kollast pidevjoont ja nõuda majaelanikelt, et sinna ei tohi parkida?25.08.2015
Tegu on kortermaja tõkkepuuga eraldatud eraparkla alaga. Parklasse pääsevad elanikud, kes on endale ostnud parkimiskoha. Parkla nende äärte juurde, kus parkimiskohti ei ole, on nüüd maha joonistatud kollane pidevjoon.
Küsimus:
1. kas sellel alal tohib parkida, näiteks jalgratas, motoroller, motoratas või auto?
2. kui tohib siis kaua ja milleks (kaupade laadimine jne)?
3. kas üldse on seaduslik eraparklates joonistada maha kollast pidevjoont ja nõuda majaelanikelt, et sinna ei tohi parkida?
Küsimus:
1. kas sellel alal tohib parkida, näiteks jalgratas, motoroller, motoratas või auto?
2. kui tohib siis kaua ja milleks (kaupade laadimine jne)?
3. kas üldse on seaduslik eraparklates joonistada maha kollast pidevjoont ja nõuda majaelanikelt, et sinna ei tohi parkida?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parkimiskorra kehtestamine ja muutmine on korteriühistu, st korteriomanikest ühistuliikmete otsustada.
Küsimus: Kas eesti kodanik võib omada mitme riigi juhtimistunnistust?25.08.2015
Tere,
Selline küsimus, et kui on Eesti kodanik ja omab kehtivat Eesti juhtimisõigust ja samas omab ka seaduslikku ja kehtivat Hispaania juhiluba, seega omab kahe riigi juhtimisõigust, kas see on seaduspärane? Ja kui Eestis liigeldes esitab Hispaania juhiloa, kas isik on siis seadust rikkunud.
Selline küsimus, et kui on Eesti kodanik ja omab kehtivat Eesti juhtimisõigust ja samas omab ka seaduslikku ja kehtivat Hispaania juhiluba, seega omab kahe riigi juhtimisõigust, kas see on seaduspärane? Ja kui Eestis liigeldes esitab Hispaania juhiloa, kas isik on siis seadust rikkunud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas tantsutreeningute arvele peab lisama ka käibemaksu või on see õppemaks ja maksuvaba?25.08.2015
Tere,
Kas käibemaksukohuslasest osaühing (põhitegevusalaga tantsutreeningute andmine ja tantsuetenduste esitamine ja loomine) peab tantsutreeningutel osalejate treeningtasu (õppemaksu) ehk siis põhimõtteliselt koolitust maksustama 20%-se käibemaksuga või on need tasud maksuvabad?
Ette tänades
Kas käibemaksukohuslasest osaühing (põhitegevusalaga tantsutreeningute andmine ja tantsuetenduste esitamine ja loomine) peab tantsutreeningutel osalejate treeningtasu (õppemaksu) ehk siis põhimõtteliselt koolitust maksustama 20%-se käibemaksuga või on need tasud maksuvabad?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Kas sügisene seadusemuudatus muudab sissenõudmiskulude summade piirmäärasid?25.08.2015
Toimetan väikeses firmas, mis pakub erinevatele ettevõtetele raamatupidamise- ja inkassoteenust. Inkassoteenuse puhul lisan põhisummale juurde kulu, mille peab tasuma võlglane (on nii ettevõtteid kui ka eraisikuid). Summad on seni olnud väga erinevad. Sügisel muutub seadus ja kehtestatakse piirmäärad inkassokulu kohta. Kas see tähendab, et eraisiku käest, kelle põhivõlg on 300 eurot, saan nõuda sissenõudekulude hüvitamist maksimaalselt 30 eurot? Või lisandub summale ka meeldetuletuskirja eest 15 eurot? Kas need summad on käibemaksuvabad?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Mida teha, et pärast testiga isaks tunnistamist saaks isa nime lapse sünnitunnistusele?25.08.2015
Lapse isadus on tuvastatud läbi Eesti Kohtuekspertiisi - DNA, kuid ikkagi bioloogiline isa hoiab kõrvale, et registreerida end lapse isana perekonnaseisuametis. Kas peaksin pöörduma maakohtusse lapse isaduse kandeks sünnitunnistusele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb tõepoolest isaduse tuvastamise nõudega kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse emal on mingit seaduslikku alust nõuda kohtu kaudu 195 euro asemel elatisraha 250 eurot?25.08.2015
Tere,
Lapse isa on aastaid maksnud lapse emale alimente summas 100 eurot kuus. Selline oli esialgne kokkulepe. Alates juuni algusest nõudis ta summaks seadustega ettenähtud 195 eurot, lapse isa oli ka nõus sellist summat maksma. Nüüd on lapse isa ca 3 kuud sellist summat maksnud. Lapse ema soovib lapse isa ikkagi kohtusse anda, et nõuda kuus ca 250 eurot, kas tal on mingit seaduslikku alust või mitte?
Lapse isa on aastaid maksnud lapse emale alimente summas 100 eurot kuus. Selline oli esialgne kokkulepe. Alates juuni algusest nõudis ta summaks seadustega ettenähtud 195 eurot, lapse isa oli ka nõus sellist summat maksma. Nüüd on lapse isa ca 3 kuud sellist summat maksnud. Lapse ema soovib lapse isa ikkagi kohtusse anda, et nõuda kuus ca 250 eurot, kas tal on mingit seaduslikku alust või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest – kui lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on 500 eurot, on lapse emal õigus nõuda lapsele elatist 250 eurot. Lähtuvalt vanemate võrdsuse põhimõttest, tuleb ka emal panustada lapse ülalpidamisse sama suures ulatuses.
Kui lapse ema soovib kohtu kaudu nõuda lapsele elatist 250 eurot, tuleb tal lapse ülalpidamiskulusid üsnagi detailselt tõendada, esitades erinevaid kuludokumente (maksekorraldused, tšekid, arved).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused mul on kandeid vaidlustada kui korteriühistu juhatuse on vassinud registrikandega?24.08.2015
Äriregistri andmetel on meie ühistus 30. juunil samaaegselt toimunud kaks üldkoosolekut, kus valiti ühistule uut juhatust. Sellesisulist teadet meie trepikoja teadetetahvlilt ma ei leidnud. Koosoleku esimeses protokollis on kirjas, et valiti kolmeliikmeline juhatus ja lisana arvati juhatusest välja kolm liiget ja lisati üks uus liige. (Äriregistrisse kantud 16. juuli), notariaalsed kinnitused juures.
Teises valiti juhatus neljaliikmeline. (Äriregistrisse kantud 27. juuli).
Minu küsimustele ühistu juhatusele, kuidas selline asi võimalik on, vastab juhatus: inimlik eksitus.
Kuidas on võimalik, et tegemist on inimliku eksitusega, kui koosolekul toimus õiguspärane ja seadusest lähtuv hääletamine ja protokollimine? Ja miks ei ole nii tähtsat protokolli infostendile korteriomanikele tutvumiseks üles pandud?
Kas saab nii tähtsas asjas eksida ja seejärel ilma uue koosolekuta 11 päeva pärast registrikannet muuta? Kas mul on õigus nõuda uusi juhatuse valimisi?
Teises valiti juhatus neljaliikmeline. (Äriregistrisse kantud 27. juuli).
Minu küsimustele ühistu juhatusele, kuidas selline asi võimalik on, vastab juhatus: inimlik eksitus.
Kuidas on võimalik, et tegemist on inimliku eksitusega, kui koosolekul toimus õiguspärane ja seadusest lähtuv hääletamine ja protokollimine? Ja miks ei ole nii tähtsat protokolli infostendile korteriomanikele tutvumiseks üles pandud?
Kas saab nii tähtsas asjas eksida ja seejärel ilma uue koosolekuta 11 päeva pärast registrikannet muuta? Kas mul on õigus nõuda uusi juhatuse valimisi?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud nt eelnimetatud nõudeid, ei ole MTÜS § 21 lg 3 kohaselt üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Seega olukorras, kus Teid üldkoosoleku(te) toimumisest ei teavitatud, puudus üldkoosoleku(te)l ka õigus otsused vastu võtta ja saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.
Kokkuvõttes on Teil õigus kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsuse teadasaamise päevast esitada kohtusse ühistu vastu hagi üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (korteriühistuseadus § 13 lg 3).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mind saab uude poodi tööle panna enne koondamistähtaja saabumist?24.08.2015
Töötan kaupluses ja ettevõte ehitab kõrvale teise poodi. Sain teada, et minu palk oleks väiksem teise poodi tööle minnes ja tööandja tegi koondamise ettepaneku kui ma nõus üleviimisega ei ole. Kirjutasin koondamise paberile alla ja viimane tööpäev oli seal kirjas 30.09.2015. Uus pood avatakse 25.09.2015, vana pood suletakse 20.09. Kas nad saavad mind uude poodi tööle panna, sest minu asemele on võetud inimene tööle juba ja kõigil on uued töölepingud selle aja peale.
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Mis puudutab Teie teise kauplusesse tööle suunamist, siis saame lähtuda taas seadusest. Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töö tegemise kohast (TLS § 5 lõike 1 punkt 8). Töökoha määratlemisel peab tööandja lähtuma töötaja töö iseloomust ja tööülesannetest. Töö tegemise kohana peab töölepingus olema fikseeritud töötaja tegelik töötamise koht. Teie töölepingus on tõenäoliselt töö tegemise kohana kokku lepitud praeguse kaupluse asukoht. Töölepingus kokku lepitud tingimusi saab aga muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Seega, tööandja ei saa ühepoolselt, ilma Teie nõusolekuta muuta töölepingus kokku lepitud tingimusi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).