Õigus
Küsimus: Kas võib lõpetada töölepingu TLS §88 lg 1 p 1 alusel, kui töötaja on sellega nõus ja kas on vaja ka arstitõendit?12.05.2015
Töötaja on viimase 6 kuu jooksul olnud haiguslehel 2 kuud ja praegu kolmandat kuud. Tegemist on ametikohaga, kus töö toimub vahetustega, keegi peab olema kohal 24h ja asendust on pea võimatu leida. Kas on võimalik leping lõpetada TLS §88 lg 1 p 1 alusel, kui töötaja ise on sellega nõus ja kas on vaja selleks mingit arstitõendit?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus annab võimaluse tööleping üles öelda kui töötaja on pikka aega ehk eelduslikult vähemalt neli kuud tööst eemal olnud seoses pikaajalise haigusega. 2 kuune eemalolek ei ole veel piisav aeg selleks.
Kui pikaajaline töövõimetus s.t töötaja pikaajaline töölt puudumine häirib oluliselt tööandja töökorraldust ja majandustegevust, on tal õiguslik alus tööleping üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel.
Küsimus: Kas mul on õigus 5-päevasele puhkusele nii, et ei kaotaks 2 puhkepäeva nagu tööandja soovib puhkusepäevade üldarvestuses?12.05.2015
Tere, Olen tööandjale esitanud puhkuseavalduse sooviga puhata 23.03-27.03.2015. Kokku 5 puhkepäeva. Puhkusele lubati, kuid peale puhkust sain tööandjalt järgneva infokirja. "Puhkusi arvestame me alates 7 päevast ehk kui puhkad E - P , siis läheb see ka kirja 7 päeva mitte 5 päeva. Väiksemad puhkused, kui vaja võtta mõned päevad, me tavaliselt summeerime järgmise puhkuse juurde või nii kuidas kokku lepime. Aga see pigem erand kui reegel".
Kas mul on õigus 5 päevasele puhkusele, kaotamata 2 puhkepäeva, mis tööandja tagantjärgi juurde arvestas järelejäänud 23´st päevast?
Kas mul on õigus 5 päevasele puhkusele, kaotamata 2 puhkepäeva, mis tööandja tagantjärgi juurde arvestas järelejäänud 23´st päevast?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkust on õigus saada kogu ulatuses. Puhkuse jagamine osadeks saab toimuda poolte kokkuleppel tingimusel, et vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema 14 kalendripäeva ning tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena.
Seega ei ole teil õigus nõuda puhkust lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva, kui te ei ole saanud selleks tööandjalt nõusolekut.
Vaidluste ärahoidmiseks tuleks kokkulepe puhkuse osadeks jagamise kohta sõlmida kirjalikult ja iga kalendriaasta kohta eraldi.
Küsimus: Kas tööandja on kohustatud ületunnid tasuma 1,5-kordselt, kuna lepingu lõppedes ei saa ületunde vaba ajana välja võtta?12.05.2015
Tere, Viibides kolme nädalasel haiguslehel soovin samaaegselt lõpetada töölepingu. Tööle naastes on haigusest tingitult töömaht suurem kui leping kehtestab. St, suurem kui 40h nädalas (summeeritud tööaeg). Kas tööandja on kohustatud ületunnid tasuma 1,5-kordselt, kuna lepingu lõppedes ei võimaldata neid tunde vaba ajana välja võtta?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 44 sätestab ületunnitöö mõiste. Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus.
Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.
TLS § 44 lõiked 6 ja 7 kehtestavad ületunnitöö hüvitamise tingimused ja korra. Seadus sätestab kaks võimalust ületunnitöö hüvitamiseks:
• TLS eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas või
• pooled lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5-kordne töötasu.
TLS näeb ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.
Kuivõrd ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleb kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul.
Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.
Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas või pole võimalik seda enam hüvitada vaba ajaga seoses töösuhte lõppemisega, maksab tööandja ületunnitöö eest töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lõige 7). Ületunnitöö eest tasu
arvutamisel tuleb töötaja töötasu korrutada 1,5-ga.
Küsimus: Mis saab alkohooliku kinnisvarast kui see on kaasomandis nende inimestega, kes vabastati ülalpidamiskohustusest?11.05.2015
Perekonnaseaduse paragrahv 103 punkt 1 lõige 1 sätestab, et ülalpidamiskohustuse täitmisest saab kohus vabastada, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (näiteks kui alkohoolik on ennast joonud hooldekodu kõlbulikuks).
Kui kohus vabastab sel puhul ülalpidamiskohustuse täitmisest, siis mis saab sel juhul alkohooliku kinnisvarast (kui see on kaasomandis nende inimestega, kes ülalpidamiskohustusest vabastati)?
Kaasomand on olnud aluseks, miks alkohoolikul on õnnestunud kõik need aastad sellist eluviisi harrastada. Kaasomand päriti kunagi ülenejalt testamendi teel.
Tänan
Kui kohus vabastab sel puhul ülalpidamiskohustuse täitmisest, siis mis saab sel juhul alkohooliku kinnisvarast (kui see on kaasomandis nende inimestega, kes ülalpidamiskohustusest vabastati)?
Kaasomand on olnud aluseks, miks alkohoolikul on õnnestunud kõik need aastad sellist eluviisi harrastada. Kaasomand päriti kunagi ülenejalt testamendi teel.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui teised kaasomanikud ei soovi enam kõnealuse isikuga omandit jagada, on neil õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei jõua omavahel kaasomandi lõpetamises kokkuleppele, tuleb selleks pöörduda kohtu poole. Asjaolu, et teised kaasomanikud on isiku ülalpidamiskohustusest vabastatud, kuidagi eeltoodud varalisi suhteid ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 2015. aastal elatisraha alammäär 195 eurot kuus on iga lapse kohta võik kõigile kolmele lapsele?11.05.2015
Tere!
Kui lapse isal on kokku 3 last (kõik erinevate naistega), kas see 195 eurot kuus on 2015 alammäär, saan ma seda summat temalt nõuda või on see summa jagatud 3 lapse vahel?
Aitäh
Kui lapse isal on kokku 3 last (kõik erinevate naistega), kas see 195 eurot kuus on 2015 alammäär, saan ma seda summat temalt nõuda või on see summa jagatud 3 lapse vahel?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minimaalne elatisraha määr on elatise minimaalne suurus ühe lapse kohta ühes kalendrikuus ehk siis vanem peaks maksma kõikidele oma lastele, kelle kasvatuses ta ei osale, ülalpidamiseks minimaalselt 195 eurot (kolmele lapsele kokku seega 585 eurot).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida õiguse mul on, kui naaber hakkas küttepuid tootma ja elu maal on nüüd kogu aeg müra täis, ka nädalavahetustel?11.05.2015
Minu naaberkinnistu omanik hakkas mõned aastad tagasi oma kinnistul tegelema küttepuude tootmisega. Tootmisplats on rajatud vahetult minu kinnistu poolsesse külge. Varem vaikne looduskeskkond muutus sellega mürarikkaks. Tootmistegevus toimub pea igapäevaselt, sh ilmselt põhitööst vabal ajal, eriti õhtuti ja puhkepäevadel. Müra kostab minu kinnistule ja mina ning minu pereliikmed oleme sunnitud varasema vaikuse või loodushäälte asemel elama mürakeskkonnas. Tootmine on aastatega laienenud. Müra tekitavad suured veoautod, mis toovad naabri kinnistule palke, palkide saagimine ja puude lõhkumine, lõhutud küttepuude pildumine plekk-konteinerisse, valmistoodangut ära vedavate veoautode müra. Kas naaber oleks pidanud sellise tootmise alustamiseks küsima minu kui naaberkinnistu omaniku nõusolekut ning oma kavatsuse kooskõlastama? (Minu ja naabri kinnistute piirid ei puutu vahetult kokku, sest vahele jääb sõidutee.) Kas küttepuude tegemise jaoks ettevõtlusena oleks pidanud naaber taotlema ka tegevusluba? Kõnealuse kinnistu puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga. Kas on õigus nõuda naabrilt müratõkke ehitamist või tootmisplatsi üleviimist minu kinnistu vahetust lähedusest eemale, nõuda vaikust puhkepäeviti või seada servituuti, mis kompenseeriks mingil moel minu elukeskkonna halvenemist?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui asjaõigusseaduse § 143 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 2).
Seega oleks võimalik nõuda naaberkinnistu omanikult hüvitist. Samuti võiksite teha naaberkinnistu omanikuga kokkuleppe tootmistegevuse kellaaegade ning nädalapäevade suhtes, võimalusel muuta ka tootmisplatsi asukohta. Müratõkke ehitamine on naaberkinnistule eelduslikult koormavaim meede.
Valdkonnad, kus on nõutav tegevusluba, on ära toodud Eesti Majandustegevuse Klassifikaatoris ning kättesaadavad aadressil
https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja/emtak/emtak.html
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millise intressiga võib sama omaniku firma laenata oma teisele firmale?11.05.2015
Ühe omaniku haldusfirma annab laenu sama omaniku tootmisfirmale. See omanik on mõlemal firmal ainuomanik. Milliste intressimääradega tuleb arvestada?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas täiskasvanud lapsed on pärijad, kui ilmneb, et nad pole oma isa bioloogilised järglased?11.05.2015
Kas täiskasvanud lapsed on pärijad, kui ilmneb, et nad pole oma isa bioloogilised järglased?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PKS § 84 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud.
Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.
PSK § 95 alusel saab isadust vaidlustada kas ema või lapse hagi põhjal. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise ema või lapse avalduse põhjal.
Kui täiskasvanud lapsed on sündinud abielu ajal, loetakse nende isaks emaga abielus olnud mees ning hetkel on nemad esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad PärS § 13 lg 1 mõistes.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võõras inimene tohib olla ilma luba küsimata erahoovis?11.05.2015
Kas võõras inimene tohib olla ilma luba küsimata erahoovis?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
See sätestab, et teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Luba eeldatakse kui omanik pole maatükki piiranud või tähistanud.
Võõral maatükil viibimise puhul tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustumist ja kodurahu häirimist.
Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamist, korilust, telkimise ning lõkke tegemist lubatavust reguleerivad sama seadustiku § 33-36.
Kuni 1. augustini 2014 reguleeris antud küsimust asjaõigusseaduse § 142, mille kohaselt piiratud või tähistatud kinnisasjal ei tohtinud teised isikud omaniku nõusolekuta viibida ning piiramata või tähistamata kinnisasjal oli omaniku nõusolekuta viibimine lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas peale rahalist kokkuleppet ja registreerimata intsidenti saab kindlustusest kahju hüvitamist nõuda?11.05.2015
Tekkis olukord, kus minu süül sattusin teise autoga kokku ning teisel sõidukil purunes ainult plastikust numbrialus. Omanikule pakkusin kindlustusse minna, kuid ta leppis 20€, et uus numbrialus osta. Hiljem võttis ühendust, et olevat ka värvikahjustused ning soovib kindlustusse minna.
Intsidenti me ei dokumenteerinud ega pildistanud. Kas on teisel isikul õigust, nüüd, tagant järgi seda nõuda?
Intsidenti me ei dokumenteerinud ega pildistanud. Kas on teisel isikul õigust, nüüd, tagant järgi seda nõuda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kahju hüvitamise nõue on olemas kuni nõude aegumiseni või kahju tekitanud isiku poolt tema kohustuse täitmiseni. Kohustuste täitmist hinnatakse tuvastatavate asjaolude pinnalt. Näiteks võib kohustuse täitmist kinnitada kahjuhüvitise saamiseks õigustatud isiku vastav kinnituskiri. Kui kohustus on täidetud osaliselt, siis säilib nõudeõigus täitmata osas suhtes. Kahjustatud isikul on aegumisaja jooksul õigus nõuda ka hiljem ilmnenud kahju hüvitamist.
Teine küsimus on, kas täiendav kahju on tekkinud selle juhtumi tagajärjel, mille eest vastutate Teie. Seda hinnatakse samuti tuvastatud asjaolude pinnalt tõendite alusel. Kui hiljem avastatud kriimud on tekitatud Teie poolt, siis on kahju saaja nõue põhimõtteliselt õigustatud.