Õigus
Küsimus: Kas ja mis ajaga aegub parkimise eest saadud leppetrahv?13.05.2015
Tere,
Kas ja mis ajaga aegub parkimise eest saadud leppetrahv? Leppetrahv on jõudnud inkassosse, kes ähvardab nime panekuga häbiposti ning kohtutäituriga. Kuna aga mina ei ole tunnistanud süüd ja vaidlustasin trahvi, siis kas neil on õigus ilma kohtutäituri otsuseta minu nime kuskil avalikustada? Trahv ise üle aasta vana juba.
Tänan Teid
Kas ja mis ajaga aegub parkimise eest saadud leppetrahv? Leppetrahv on jõudnud inkassosse, kes ähvardab nime panekuga häbiposti ning kohtutäituriga. Kuna aga mina ei ole tunnistanud süüd ja vaidlustasin trahvi, siis kas neil on õigus ilma kohtutäituri otsuseta minu nime kuskil avalikustada? Trahv ise üle aasta vana juba.
Tänan Teid
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse valimisel võib kandidaat hääletada enda poolt?13.05.2015
Kas korteriühistu juhatuse valimisel võib kandidaat hääletada enda poolt?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas töötajal on õigus nõuda hüvitist vähema ajaga etteteatamise eest, kui vabastati päevapealt varguse tõttu?13.05.2015
Töötaja vabastatakse töölt päevapealt varguse tõttu (eelnenud on ka hoiatus eelmisel korral). Etteteatamist ei toimu. Kas töötajal on õigus nõuda hüvitist vähem etteteatamise eest (staaži üle 10 aasta)?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 97 kehtestab minimaalsed etteteatamistähtajad, mida tööandja peab töölepingu ülesütlemisel järgima. Seega üldreegli kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisel kohaldama etteteatamistähtaega.
Samas võib tööandja nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu töötajast tuleneval mõjuval põhjusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lõige 3). Tegemist on eelkõige juhtumiga, kus töötaja on oma töökohustusi oluliselt rikkunud ning tema tegu välistab töösuhte jätkumise isegi etteteatamistähtaja võrra. Sel juhul ei tule ka rahaliselt hüvitada vähem etteteatatud aega.
Samas ei välista seadus eelnevas olukorras töölepingu lõppemisest etteteatamist või rahalist hüvitamist. Töösuhte lõppemisest etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav meede, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ning võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Tööandjal tuleb seega kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades kaaluda, kas töösuhte erakorraline ülesütlemine kohese lõppemisega on õigustatud või olukorda hinnates oleks mõistlik järgida etteteatamisaega (või hüvitada see rahas). Üksnes juhul, kui tööandjalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda töösuhte jätkamist töötajaga, on mõeldav selle kohene lõppemine.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui ma auto enne kohtu otsust maha müün, kas siis ostja saab selle politseiparklast kätte?13.05.2015
Tere,
möödunud reedel võeti lubadeta auto juhtimise eest rajalt maha. Tegu oli väärteomenetlusega. Tuttav oli minu autos (dokumendid korras aga ostu-müügi leping oli maha ununenud). Mina olin teises autos sleppis. Politsei lasi minu auto tuttaval, politsei tasulisse parklasse sõita. Kas neil on õigust autot politseiparklas hoida, sest ma läksin lubadega isikuga esmaspäeval jaoskonda, tehti koopia lepingust ja öeldi, et pean kohtuni ootama. Kui ma peaksin auto enne kohtuotsust maha müüma ja auto ümber kirjutatakse, kas tal on võimalik autoga minema sõita sealt?
möödunud reedel võeti lubadeta auto juhtimise eest rajalt maha. Tegu oli väärteomenetlusega. Tuttav oli minu autos (dokumendid korras aga ostu-müügi leping oli maha ununenud). Mina olin teises autos sleppis. Politsei lasi minu auto tuttaval, politsei tasulisse parklasse sõita. Kas neil on õigust autot politseiparklas hoida, sest ma läksin lubadega isikuga esmaspäeval jaoskonda, tehti koopia lepingust ja öeldi, et pean kohtuni ootama. Kui ma peaksin auto enne kohtuotsust maha müüma ja auto ümber kirjutatakse, kas tal on võimalik autoga minema sõita sealt?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas võin Eestis esmaste juhilubadega sõita õe Soome registrinumbriga autoga?13.05.2015
Tere
Mul on saadud eestist esmased load, kas ma võin sõita eestis soome numbrimärgiga? Õde läks reisil ja lubas mul kasutada autot, aga tal on soome numbrimärgiga auto, kas ma võin sõita, kas peab olema volitus tehtud?
Mul on saadud eestist esmased load, kas ma võin sõita eestis soome numbrimärgiga? Õde läks reisil ja lubas mul kasutada autot, aga tal on soome numbrimärgiga auto, kas ma võin sõita, kas peab olema volitus tehtud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on lubatud, et lepingu lõppedes võetakse tööjalatsite hind palgast maha ja tööriided peab töötaja laskma keemilises puhastada?13.05.2015
Tervist!
Asusin tööle turvafirmasse, kus mundri(tööriietus) kandmine kohustuslik. Tööriietuse saamisel laost võeti minult allkiri, et töölt lahkumisel jalatseid nad tagasi ei võta ja nende hind peetakse kinni palgast. Muud riided võtavad küll tagasi, aga ainult läbi keemilise puhastuse ja jälle töötaja kulul. Ka töötamise ajal peab töötaja ise kandma kulud vormi puhtuse eest? Ja siis veel töötervishoiust? Kas peab tööline esmase läbivaatuse eest ise tasuma, olles juba 3. päeva tööl?
Asusin tööle turvafirmasse, kus mundri(tööriietus) kandmine kohustuslik. Tööriietuse saamisel laost võeti minult allkiri, et töölt lahkumisel jalatseid nad tagasi ei võta ja nende hind peetakse kinni palgast. Muud riided võtavad küll tagasi, aga ainult läbi keemilise puhastuse ja jälle töötaja kulul. Ka töötamise ajal peab töötaja ise kandma kulud vormi puhtuse eest? Ja siis veel töötervishoiust? Kas peab tööline esmase läbivaatuse eest ise tasuma, olles juba 3. päeva tööl?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p-de 3 ja 5 kohaselt, on töötaja kohustatud täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ja hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 13 lg 1 p 7 kohaselt tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Ehk tervisekontroll toimub tööajal ning selle eest tasub tööandja.
Seadus ei sätesta, et tervisekontrolli päev peaks töötajale täiesti vaba olema. Tervisekontrollist käiakse tööajast ja tasustada tuleb aeg, mis töötajal tervisekontrolli peale kulub. Kindlasti ei saa töötaja nõuda tööandjalt tasustatud vaba päeva, et 45-minutilisel tervisekontrollil käia. Põhjendatud oleks täiendava tasustatud vaba aja andmine juhul, kui tervisekontroll toimuks teises linnas ja edasi-tagasi käimiseks kulub mitu tundi.
Töötaja on kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale ja täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korraldusi (TTOS § 14 lg 1 p-d 3 ja 7).
Soovitan esmalt juhtida töötaja tähelepanu, et tulenevalt TTOS §-st 14 on töötajal kohustus läbida tervisekontroll ning tervisekontrollis käimiseks pole ette nähtud (tasulist) vaba päeva vaid tervisekontrollis käiakse töö ajast. Kui töötaja endiselt keeldub on tööandjal võimalik teha töötajale hoiatus.
Mis puudutab vaba aja andmist, siis tööandja on kohustatud andma vaba aega ja aja eest ka tasustama üksnes juhul, kui töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
TLS §-de 38 ja 42 alusel on töötajal õigus mõlema poole huve arvestades nõuda töötasu maksmist ja vaba aja andmist, kui:
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt töötaja hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule, töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus; töötaja laps on ootamatult haigestunud jms olukord);
• põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest hooletusest;
• töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (nt töötaja ei saa hambaarsti aega töövälisel ajal või arsti visiidi edasilükkamine ei ole valu tõttu mõistlik, mõistlikuks võib pidada arsti visiiti paari tunni ulatuses, perekonnas on tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks jms olukord);
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel (nt töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi).
TLS § 42 kohaselt tuleb vaba aja andmisel arvestada mõistlikult tööandja ja töötaja huve. Antud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.
Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata.
Töölepingu seaduse § 84 sätestab, et töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad vastastikused nõuded sissenõutavaks s.t et tööandja peab välja maksma lõpparve ja töötaja tagastama tema kätte antud tööandja vara.
Kui tööriided on ostud tööandja, siis on tegemist tööandja varaga ja töölepingu lõppemisel peab töötaja tööandja vara tagastama ( tööriided kui ka näiteks töövahendid).
Samas tööandja võib kehtestada töösuhteid reguleerivates õigusaktides korra, et peale teatud aja kasutamist ei kuulu tööriided tagastamisele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis ma tegema peaksin, kui isa maksab elatisraha ikka endiselt eelmise aasta miinimumtariifi alusel?13.05.2015
Tere,
Kui minu alimentidel on kirjast, et kui miinimumpalk tõuseb siis tõusevad alimendid ka, kas mul on siis nüüd õigus 195-le eurole? Aga lapse isa ei ole nõus maksma seda summat ja maksab eelmise aasta järgi 177.50 ja seda ei ole ka mitu kuud saanud juba. Kuna kõik asjad kallimaks läinud - trennid, riided ja laps ikka tahab kooliga ka käia kuskil aga isa ütleb, et laps ei pea minema ka kooliga kuskile, kuna temal ei ole raha maksta. Ise aga ta ei tegele ka lapsega, aastas korra või 2 aasta tagant näeb last. Aga ise ma ka veel tööle minna ei saa, kuna on veel teine laps, kes on 7-kuune alles (teine isa) ja esimese lapse isa arvabki, et uus mees peab ka tema tütart üleval pidama. Kas peab? Kas peaksin ta andma kohtutäiturisse, et saaksin raha ta käest? Või mis ma selleks tegema peaksin?
Kui minu alimentidel on kirjast, et kui miinimumpalk tõuseb siis tõusevad alimendid ka, kas mul on siis nüüd õigus 195-le eurole? Aga lapse isa ei ole nõus maksma seda summat ja maksab eelmise aasta järgi 177.50 ja seda ei ole ka mitu kuud saanud juba. Kuna kõik asjad kallimaks läinud - trennid, riided ja laps ikka tahab kooliga ka käia kuskil aga isa ütleb, et laps ei pea minema ka kooliga kuskile, kuna temal ei ole raha maksta. Ise aga ta ei tegele ka lapsega, aastas korra või 2 aasta tagant näeb last. Aga ise ma ka veel tööle minna ei saa, kuna on veel teine laps, kes on 7-kuune alles (teine isa) ja esimese lapse isa arvabki, et uus mees peab ka tema tütart üleval pidama. Kas peab? Kas peaksin ta andma kohtutäiturisse, et saaksin raha ta käest? Või mis ma selleks tegema peaksin?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on elatise suurus seotud alampalgaga, siis on Teil sellel aastal õigus nõuda igakuiselt elatist 195 eurot. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult nimetatud summat maksma, on Teil õigus pöörduda puuduoleva elatisraha saamiseks kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline on töölepingu lõpetamise etteteatamise aeg, kas 1 kalendrikuu või alla 3-aastase lapsega saab seda kiiremini teha?13.05.2015
Olen alla 3-aastase lapse isa ja soovin lõpetada töölepingut praeguse tööandja juures. Kui pikalt pean sellest tööandjale ette teatama? Kas tavalised 1 kalendrikuu või on alla 3-aastase lapsega võimalik seda kiiremini teha?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu lõppemisega seonduv on reguleeritud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) viiendas peatükis.
Töötajal on õigus tähtajatu tööleping üles öelda korraliselt igal ajal (TLS § 85 lg 1), teatades sellest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Seda, miks töösuhe soovitakse lõpetada, põhjendama ei pea.
Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt on reguleeritud TLS §-is 91. Selleks peab töötajal olema mõjuv põhjus, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Erakorralise ülesütlemise puhul ei pea tavapäraseid etteteatamistähtaegu arvestama.
Ainuüksi asjaolu, et kasvatate alla 3-aastast last, ei ole erakorralise ülesütlemise põhjuseks,
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri, faks). Erakorralise ülesütlemise puhul peab ülesütlemine olema põhjendatud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas isa välismaal elamine ja töötamine on piisav argument ainuhooldusõiguse taotlemiseks?12.05.2015
Tere.
Olen lahutatud naine, alaealine tütar elab minuga. Eksabikaasa maksab elatist miinimumi ulatuses, elab ja töötab Soomes. Ta käib küll ka vahel Eestis, kuid meiega üldjuhul ei suhtle. Juhul, kui isa tütrele helistabki, siis tütar telefonile ei vasta, sest ei soovi isaga suhelda. Sooviksin endale ainuhooldusõigust taotleda ja huvitab, kas isa välismaal elamine ja töötamine on piisav argument minu kasuks.
Olen lahutatud naine, alaealine tütar elab minuga. Eksabikaasa maksab elatist miinimumi ulatuses, elab ja töötab Soomes. Ta käib küll ka vahel Eestis, kuid meiega üldjuhul ei suhtle. Juhul, kui isa tütrele helistabki, siis tütar telefonile ei vasta, sest ei soovi isaga suhelda. Sooviksin endale ainuhooldusõigust taotleda ja huvitab, kas isa välismaal elamine ja töötamine on piisav argument minu kasuks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa sisuliselt lapse kasvatamises ei osale, on kindlasti põhjendatud üle vaadata lapse hooldusõiguse kuuluvus. Kui Teie võtate nagunii vastu kõik last puudutavad otsused, tuleks faktiline olukord viia vastavusse õigusliku olukorraga. Kas antud juhul on põhjendatud hooldusõiguse täielik üleandmine, otsustab juba kohus, seades esikohale lapse huvid – kindlasti omab otsustamisel tähtsust asjaolu, et lapse isa lapse elus praktiliselt ei osale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused annab eeskoste isiku hooldekodusse paigutamiseks?12.05.2015
Kui olen kohtumääruse alusel sugulase eestkostja, siis millised õigused on mul paigutada sugulast tema tahte vastaselt üldhooldekodusse? Kas selleks on vaja läbi teha uus kohtumenetlus (kinnisesse asutusse paigutamine)?
Või kas kinnine asutus ja üldhooldekodu on erinevad mõisted? Igal juhul tuleks sugulane paigutada hooldekodusse - mina kui eestkostja ei suuda talle pakkuda 24h järelevalvet (isik on dementne).
Tänan
Või kas kinnine asutus ja üldhooldekodu on erinevad mõisted? Igal juhul tuleks sugulane paigutada hooldekodusse - mina kui eestkostja ei suuda talle pakkuda 24h järelevalvet (isik on dementne).
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldhooldekodusse on võimalik kõnealune isik paigutada siis, kui ta sellega nõustub – liikuv isik saab sealt ju minema jalutada, kui ta on sinna ilma nõusolekuta paigutatud.
Kinnisesse hooldekodusse saab isiku paigutada üksnes kohtu loal. Soovitan Teil kõigepealt pöörduda oma murega kohaliku omavalitsuse poole, selgitamaks täpsemalt välja eestkostetava vajadused ja seejärel võimalused tema vajaduste katmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand