Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab keelata graafikujärgse puhkuse, kuna esitasin lahkumisavalduse?15.05.2015
Tere,
Ma olen juba 6 kuud tööl olnud ning mulle oli lubatud 2-nädalane puhkus. Olin pandud ka graafikusse, et puhkan, kuid pole mingit puhkust saanud, kuid asjaolu, et ma andsin 31.aprill lahkumisavalduse, pole mul õigust puhkust saada, kui ma niikuinii ära lähen, selline oli mu tööandja vastus.
Tahaksin teada siis, on selline käitumine õige või vale?
Ma olen juba 6 kuud tööl olnud ning mulle oli lubatud 2-nädalane puhkus. Olin pandud ka graafikusse, et puhkan, kuid pole mingit puhkust saanud, kuid asjaolu, et ma andsin 31.aprill lahkumisavalduse, pole mul õigust puhkust saada, kui ma niikuinii ära lähen, selline oli mu tööandja vastus.
Tahaksin teada siis, on selline käitumine õige või vale?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 sätestab puhkuse ajakava (graafiku) regulatsiooni. Töötaja põhipuhkuse aja määrab kindlaks tööandja ning lisab selle puhkuse ajakavasse.
Puhkuse ajakavas sisalduvaid puhkusi ei saa tööandja üldjuhul ühepoolselt muuta. Puhkuse ajakava saab muuta vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud põhipuhkuse muudatused, mis on tingitud tööandja töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või töötaja õigusest põhipuhkus edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel.
Seega on tööandjal õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu. Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan üüriraha endale või pean teistega jagama, kui üürin välja nelja korteriga maja mulle kuuluva nö mõttelise neljandiku?15.05.2015
Tere!
Elan nelja korteriga majas, mis on kaasomandis, st jaotatud neljaks mõtteliseks osaks. Mulle kuulub üks korter ehk neljandik. Sügisest on plaanis korter välja üürida. Olen aru saanud, et mul on õigus seda teha, juhul kui teised kaasomanikud annavad selleks oma nõusoleku. Küsimus on aga, mis saab üürirahast. Kas ka see peab minema seaduse järgi nelja vahel jagamisele? Või äkki oleks siiski võimalik sõlmida (kirjalik) kokkulepe, et see jääks mulle kui väljaüüritava pinna (1/4) omanikule.
Ette tänades
Elan nelja korteriga majas, mis on kaasomandis, st jaotatud neljaks mõtteliseks osaks. Mulle kuulub üks korter ehk neljandik. Sügisest on plaanis korter välja üürida. Olen aru saanud, et mul on õigus seda teha, juhul kui teised kaasomanikud annavad selleks oma nõusoleku. Küsimus on aga, mis saab üürirahast. Kas ka see peab minema seaduse järgi nelja vahel jagamisele? Või äkki oleks siiski võimalik sõlmida (kirjalik) kokkulepe, et see jääks mulle kui väljaüüritava pinna (1/4) omanikule.
Ette tänades
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui tahan elukaaslasest lahku mina, kuid oleme korterile koos võtnud laenu, tahan maksmisest ka vabaneda?15.05.2015
Elukaaslasega on kunagi võetud kodulaen, tema siis põhilaenaja, mina kaaslaenaja, mina maksan pikemat aega laenu. Mis saab siis, kui soovime lahku minna, millised võimalused oleks? Mina soovin korterist lahkuda, mees mitte, kuid mina maksan. Keeruliseks teeb asja veel see, et korteril on kinnistu keelumärge, sest mehe eksnaine nõuab alimente ja on tekkinud võlg. Soovin lahku minna ja oma elu elada, kuid ei tea mida teha, sest korterit müüa ei saa, kui lahkuksin, laenu pean ikka maksma, mis minu osaga saab.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Esmalt soovitaksin pöörduda Teil panga poole ning uurida, mis võimalused on teil lepingust vabanemiseks ehk kas Teie elukaaslane saaks üksinda laenulepingu nö üle võtta ning jääda üksinda laenumakseid tasuma.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui pärandan testamendiga oma kaasomandi mehele, kas saan määrata, et peale tema surma pärivad meie ühised lapsed?15.05.2015
Tere,
Oleme abikaasaga koos elanud 15a vabaabielus ja nüüd äsja registreerinud. Abikaasal on täiskasvanud poeg eelmisest abielust ja nüüdsest kooselust 2 alaealist last. Abikaasa tingimus registreerimisel oli varalahusus. Kaasomandis on meil maja, mille laenu maksime ja elame 12 aastat. Abikaasa nimel on pere auto, samuti omandatud aktsiad kooselu jooksul ja mõlema poolt parendatud suvila mehe lahusvarana. Nüüd enne abielu kinkis abikaasa suvila oma pojale eelmisest abielust ning testamendiga määras kogu vara samuti samale pojale tehes vaid annakuna kaasomandis oleva maja osa minu nimele. Lisaks nõuab mees, et teeksin nüüd testamendi oma kaasomandis oleva maja osa kohta mehe nimele. Olen väga nördinud, et mind ja lapsi jäetakse testamendist välja. Ilmselt on mul siiski olemas võimalus sundosale ja kas ka sel juhul kui olen annaku saaja, mis tegelikult on meie pere koduks? Kui teen oma kaasomandi osa kohta testamendi mehe nimele, kas siis on võimalik määrata, et peale abikaasa surma näiteks saab minu osa siiski minu lapsed mitte ei läheks jagamisele abikaasa pojaga esimesest abielust?
Oleme abikaasaga koos elanud 15a vabaabielus ja nüüd äsja registreerinud. Abikaasal on täiskasvanud poeg eelmisest abielust ja nüüdsest kooselust 2 alaealist last. Abikaasa tingimus registreerimisel oli varalahusus. Kaasomandis on meil maja, mille laenu maksime ja elame 12 aastat. Abikaasa nimel on pere auto, samuti omandatud aktsiad kooselu jooksul ja mõlema poolt parendatud suvila mehe lahusvarana. Nüüd enne abielu kinkis abikaasa suvila oma pojale eelmisest abielust ning testamendiga määras kogu vara samuti samale pojale tehes vaid annakuna kaasomandis oleva maja osa minu nimele. Lisaks nõuab mees, et teeksin nüüd testamendi oma kaasomandis oleva maja osa kohta mehe nimele. Olen väga nördinud, et mind ja lapsi jäetakse testamendist välja. Ilmselt on mul siiski olemas võimalus sundosale ja kas ka sel juhul kui olen annaku saaja, mis tegelikult on meie pere koduks? Kui teen oma kaasomandi osa kohta testamendi mehe nimele, kas siis on võimalik määrata, et peale abikaasa surma näiteks saab minu osa siiski minu lapsed mitte ei läheks jagamisele abikaasa pojaga esimesest abielust?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärimisseaduse 3. peatükk „Pärimine testamendi järgi“ nimetab sõnaselgelt mitmes paragrahvis ja lõikes, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks korraldusi vastavalt oma viimsele tahtele.
Pärimisseaduse § 6 lg 1 p 3 sätestab, et pärimiskõlbmatu on isik, kes sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada.
Seega ei saa Teie abikaasa nõuda, et teeksite kaasomandis oleva maja Teie osa peale testamendi tema kasuks.
Sundosa reguleerib pärimisseaduse § 104, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandaja oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendatud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.
Kui Teie ei ole abikaasa ülalpeetav perekonnaseaduse mõistes, ei ole Teil sundosa nõuet. Selline nõue võiks olla näiteks alaealistel lastel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis tingimustel võib anda parkmistrahvi inkassosse ja kas meeldetuletused ei ole eelnevalt kohustuslikud?15.05.2015
Tere,
sain kunagi ammu Europargis parkimise eest ühe parkimistrahvi. Üldse mitte nii väga pahatahtlikult ei jäänud see maksmata - aga kuna ühtegi meeldetuletust ei meilile ega telefonile ei saabunud, ununes see lihtsalt ära. Nüüd sain sms-i inkassofirmast, et asi on antud inkassosse. Kas selline asi on legaalne? Ja mis tingimustel võib anda inkassosse ja kas meeldetuletused ei ole eelnevalt kohustuslikud? (Mupo trahvide maksmatajätmist tuletatakse korduvalt meilidega meelde, mingit jama pole kunagi nendega olnud).
sain kunagi ammu Europargis parkimise eest ühe parkimistrahvi. Üldse mitte nii väga pahatahtlikult ei jäänud see maksmata - aga kuna ühtegi meeldetuletust ei meilile ega telefonile ei saabunud, ununes see lihtsalt ära. Nüüd sain sms-i inkassofirmast, et asi on antud inkassosse. Kas selline asi on legaalne? Ja mis tingimustel võib anda inkassosse ja kas meeldetuletused ei ole eelnevalt kohustuslikud? (Mupo trahvide maksmatajätmist tuletatakse korduvalt meilidega meelde, mingit jama pole kunagi nendega olnud).
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi, kui tsiviilõigusliku nõude puhul saab võlausaldaja nõude olemasolu võlgnikule meelde tuletada ise vahetult või ka mõne lepingulise partneri (inkasso) kaudu. Kui nõuet ei tasuta, peab võlausaldaja nõude maksmapanekuks pöörduma kohtu poole ning sealjuures tõendama, kes oli parkimislepingu teine pool. On üsna tavapärane, et esimese teate leppetrahvi määramisest teebki parklaoperaator ise (sh esimese meeldetuletuse). Kui sellst ei ole abi olnud, pöördutakse inkasso poole. Kas ja kuidas Teie leppetrahvi puhul toimiti, saaksite tõenäoliselt välja selgitada parklaoperaatori käest.
Küsimus: Kas kinnistu omanik saab naabrilt nõuda, et ta servituudi alusel kasutatavat teed ka korras hoiaks?15.05.2015
Kinnistu omanik sõlmis naabriga teeservituudi lepingu notari juures. Suuliselt oli kokkulepe, et naaber, kelle kasuks teeservituut seati, hoiab ka seda teed korras peale lepingu sõlmimist ja kasutusõiguse saamist.
Notari juures aga antud tingimuses kokku ei lepitud ning naaber ei ole nõus teed korras hoidma.
Kas kinnistu omanik saab naabrilt nõuda, et ta seda teed korras hoiaks ning kuidas see täpselt välja näeb?
Notari juures aga antud tingimuses kokku ei lepitud ning naaber ei ole nõus teed korras hoidma.
Kas kinnistu omanik saab naabrilt nõuda, et ta seda teed korras hoiaks ning kuidas see täpselt välja näeb?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui vaidlusalust tingimust notariaalses lepingus kirjas ei ole, peab teed korras hoidma tee all oleva kinnisasja omanik.
Servituudi seadmise leping peab olema AÕS § 173 alusel sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis ning kui tee korrashoiu kohustust ei ole selle lepinguga Teie naabrile seatud, siis ei ole seda ka tekkinud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ma jään rahvastikuregistri järgi ikka lapse isaks, kui laps saab omale uue perekonnanime kasuisa järgi?15.05.2015
Tere.
Elame lapse emaga lahus, nüüd on plaanis lapse emal abielluda ning laps saab minu nõusolekul uue perekonnanime (pidavat saama id-allkirjaga kinnitada seda)? Kas lapse uus perekonnanimi, mis talle tuleb kasuisa poolt, vabastab mind sellest, et mul tuleb esitada lapse välismaale kolimiseks, teises riigis õppimiseks jne oma nõusoleku dokument? Või saab selle otsustuse uus isa (sain notarilt teada, et piisab, kui elama minekus ja õppimiseks selline paber, mis on mu enda kirjutatud ja allkirjastatud, kui ei ole veel toimunud perekonnanime vahetust)? Kuid ei tea, kas pean ka selle dokumendi valmistama kui lapsel uus perekonnanimi, uue isa järgi.
Ja siis veel selline küsimus, et kui laps saab omale uue perekonnanime kasuisa järgi, kas siis jään ma ikka rahvastikuregistri järgi lapse isaks? Näiteks olen ma saanud vabastuse kaitseväest, kas see nimevahetus muudab ka selliseid asju või jään ikka andmetesse kui lapse isa?
Elame lapse emaga lahus, nüüd on plaanis lapse emal abielluda ning laps saab minu nõusolekul uue perekonnanime (pidavat saama id-allkirjaga kinnitada seda)? Kas lapse uus perekonnanimi, mis talle tuleb kasuisa poolt, vabastab mind sellest, et mul tuleb esitada lapse välismaale kolimiseks, teises riigis õppimiseks jne oma nõusoleku dokument? Või saab selle otsustuse uus isa (sain notarilt teada, et piisab, kui elama minekus ja õppimiseks selline paber, mis on mu enda kirjutatud ja allkirjastatud, kui ei ole veel toimunud perekonnanime vahetust)? Kuid ei tea, kas pean ka selle dokumendi valmistama kui lapsel uus perekonnanimi, uue isa järgi.
Ja siis veel selline küsimus, et kui laps saab omale uue perekonnanime kasuisa järgi, kas siis jään ma ikka rahvastikuregistri järgi lapse isaks? Näiteks olen ma saanud vabastuse kaitseväest, kas see nimevahetus muudab ka selliseid asju või jään ikka andmetesse kui lapse isa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse perekonnnime vahetus ei muuda põlvnemist ehk ka peale lapse nimevahetust jääte Teie lapse isaks. Uue perekonnanimega ei kaasne lapse ema uuele mehele mingisuguseid õiguseid (ega kohustusi) lapse suhtes, seega on lapse emal lapsega välismaale kolimiseks igal juhul vaja Teie nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju saab isalt ühele lapsele alimente nõuda, kui ta saab ametlikult miinimum palka?14.05.2015
Kui palju saab isalt 1 lapsele alimente nõuda, kui ta saab ametlikult miinimum palka (väidetavalt bruto 390.-)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise miinimummäär on 2015. aastal 195 eurot kuus ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastane õppiv nooruk saab iseseisvalt nõuda isalt DNA testi ja seejärel elatist?14.05.2015
Kas 16-aastane õppiv nooruk saab iseseisvalt nõuda isalt DNA testi ja seejärel elatist? Või isa keeldumise korral teda kohtusse anda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealine laps saab kohtumenetluses osaleda oma seadusliku esindaja vahendusel – seaduslikuks esindajaks on alaealise lapsele nii ema kui isa. Seega antud olukorras, kui isa ei ole vabatahtlikult nõus DNA-analüüsi läbiviimiseks ja elatise maksmiseks, saab laps pöörduda kohtu poole oma ema kaasabil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriühistu saab otsustada korteri sundvõõrandamise, kui käimas on kohtumenetlus, kus KÜ peab tõestama võlgnevuse?13.05.2015
Kas korteriühistu saab üldkoosolekul otsustada korteri sundvõõrandamise, kui käimas on kohtumenetlus, kus KÜ peab tõestama, et tekkinud võlgnevus on üldse olemas ja reaalne? Millised on sellises olukorras KÜ õigused ja võimalused ning millised korteriomaniku?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriühistu langetab korteri võõrandamisotsuse korteriomandiseaduse paragrahv 14 lõige 2 punkt 2 alusel (vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitamine üle kolme kuu), ning korteriomanik selle otsusega ei nõustu, siis on korteriomanikul õigus jätta korteriühistu otsus täitmata/korteriomand müümata.
Olukord, kus korteriomanik korteriühistu otsust ei täida, annab korteriomandiseaduse paragrahv 14 lõige 5 korteriühistule omakorda õiguse pöörduda kohtusse, kus tal tuleb otsuse aluseks oleva nõude olemasolu tõendada. Juhul ,kui korteriühistu oma nõude olemasolu tõendab, siis teeb korteri võõrandamisotsuse juba kohus.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ