Õigus

Usun, et Te ei teinud midagi valesti. Võimalik, et taga sõitvale politseipatrullile tundus mõni Teie kasutatud juthimisvõtetest tavapäratu ja nad pidasid õigemaks kontrollida, kas ees sõitva sõidukiga või selle juhiga on kõik korras. Iseenesest ei saa politsei sellisele tegevusele ka midagi ette heita, kuivõrd süütegude avastamine ja ohu ennetamine ongi üheks politsei põhiülesandeks. Samuti usun, et igale pidurdamisele ja põikele politsei peatumist siiski ei järgne, mistõttu aset leidnud üksikjuhtumi pinnalt oleks põhjendamatu järeldada, et selline olukord muutuks pigem reegliks.

Liiklusseaduse § 101 lg 8 kohaselt peatub tervisekontrolli läbimise tähtaja saabumisel mootorsõiduki juhtimisõigus, kui isikule ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või isik ei ole ise hiljemalt eelnimetatud kuupäeval Maanteeametile esitanud uut kehtivat tervisetõendit.

Kuigi LS § 101 lg 8 ei erista juhtimisõiguse peatumise seisukohalt erinevaid kategooriaid, tuleb minu hinnangul siiski erinevaid kategooriaid eristada. See tähendab, et kui B- ja C- kategooria juhtimisõigust omav isik on läbinud vaid B-kategooriale juhile nõutava tervisekontrolli ja esitanud selle kohta uue kehtiva tervisetõendi, ei ole õige B-kategooria juthimisõigust peatada põhjusel, et C-kategooria juhi tervisekontroll on läbimata.

Juhiloale kantud kategooria märked ei muutu, küll on C-kategooria juthimisõigus peatunud ning sellise kategooria sõiduki juhtimisele järgneb süüteovastutus.

Lp Pöörduja

Kõigepealt pööraksin Teie tähelepanu asjaolule, et lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Lisatasu maksmise kokkuleppe korral peab olema välja toodud ka lisatasu maksmise tingimused. Lause, et „võimalus saada preemiat“ ei ole piisav, et aru saada, mille eest preemiat makstakse (ja seetõttu võib tekitada ka vaidlusi). Kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötasu koosneb põhitasust ja lisatasudest, siis on töötaja õigustatud selle kokkuleppe kohaselt tasu saama, kui on täidetud lisatasu/preemia maksmise tingimused.

Õppepuhkusega seonduvat reguleerib täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS), millele viitab ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1, mille alusel on töötajal õigus nõuda õppepuhkust. TLS § 67 lg 2 kehtestab täiendavalt töötaja nõudeõiguse ja tööandja kohustuse tasustamata õppepuhkuse andmiseks õppeasutuse sisseastumiseksamite tegemiseks.

TÄKS § 8 lg 1 kohaselt töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust.

Sõltuvalt eesmärgist on koolitus TÄKS-i kohaselt:
1) tasemekoolitus;
2) tööalane koolitus;
3) vabahariduslik koolitus.

TÄKS § 8 lg 2 kohaselt antakse koolitusel osalemiseks töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Taseme- ja tööalase koolituse eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus (TÄKS § 8 lg-ed 2 ja 3). Õppepuhkuse keskmise töötasu arvutamisel arvestatakse kalendripäevade hulka ka rahvuspüha ja riigipühad.

Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma järjestikku või ühe osana. Õppepuhkuse kasutamise jätab TÄKS töötaja otsustada. Seega on töötajal võimalik võtta õppepuhkust vajadusel tööpäevades, näiteks esmaspäevast kolmapäevani. Kui õppepuhkuse sisse jääb riigipüha, siis erinevalt põhipuhkusest, õppepuhkus riigipüha võrra ei pikene.

Lisan, et säte, mille kohaselt on tööandjal õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks kehtib üksnes põhipuhkuse kohta (TLS § 68 lg 5).

Tööandjal on õigus õppepuhkuse andmist edasi lükata:
- kui töötaja või teenistuja on jooksva kalendriaasta eest ettenähtud õppepuhkuse ära kasutanud;
- kui töötaja ei teata mõistliku aja jooksul (vähemalt 14 kalendripäeva) puhkuse kasutamise soovist tööandjale ette (TLS § 69 lg 3);
- kui üle 10 protsendi töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel (TäKS § 9).



Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Teie kirjeldusest nähtuvalt võib oletada, et olite nimetatud asjaolust teadlik juba laste sündimise hetkel, kuid see võib olla ka vaieldav.

Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid mehelt, kes isana kantud lapse sünnitunnistusele – seega saaksite nooremate laste bioloogiliselt isalt elatist nõuda siis, kui isadus oleks kohtus edukalt vaidlustatud ja bioloogiline isa kantud laste sünnitunnistustele Teie abikaasa asemel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Uue avalduse saate esitada siis, kui eelmine abielu on lahtutatud ehk siis peale kohtuotsuse jõustumist, s.o peale edasikaebamistähtaja möödumist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lp Pöörduja

Tööinspektsiooni pädevuses on nõustamine töölepingu seadusest tulenevalt. Kuna juhatuse liige tegutseb juhatuse liikme lepingu alusel, siis sellele ei kohaldata töölepingu seaduse sätteid (töölepingu seaduse § 1 lg 5).

Seega soovitan Teil pöörduda mõne pädeva juristi või advokaadibüroo poole. Tasuta õigusabi kohta leiate infot näiteks Juristide Liidu kodulehelt: http://www.juristideliit.ee/uus/.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi siis võtke palun uuesti ühendust.

Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole.

Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 10.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000

Kui OÜ põhikirja kohaselt on osakapitali sissemakseta asutatud OÜ osakapitali suuruseks 2500 EUR, siis on oluline üksnes see, et lõpptulemusena saaks osakapital tulevikus sisse makstud (kui vastav kohustus tuleneb OÜ põhikirjast või selline on osaniku soov). Osakapitali sissemaksmine võib toimuda ka osade kaupa.

See, kuidas (osaliselt või täielikult) sissemakstud osakapitali kasutada, on osaühingu otsus. Seda võib kasutada ettevõtlusega seotud tegevusteks. Selle alla ei kuulu muidugi tagasimaksed osanikule (dividendide maksmine). Mh sätestab äriseadustiku § 140.1 lg 4, et kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma siiski osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.

Äriseadustiku § 140.1 lg-st 4 tulenevalt pole lubatud ka kasumi arvelt sisse makse tegemine. Seega ei saa OÜ osanikud otsustada, et maksavad dividende, kuid raha OÜ-st välja ei võta ja loevad väljamaksmisele kuuluvate dividendide arvelt tehtuks osakapitali sissemakse. Praktikas on sellises olukorras kasutusel järgnevas artikli lõpus nimetatud skeem: http://bdo.ee/2013/11/kuidas-taagast-lahti-saada Põhimõtteliselt on võimalik seda skeemi kasutada, kuna lõpptulemusena saab riik kätte nii tulumaksu kui ka osakapital saab sisse makstud, samas on selle skeemi kasutamine siiski vastuolus äriseadustiku sätetega (sh äriseadustiku § 140.1 lg-ga 4 ja § 159 lg 1 p-ga 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Jah, täisealisena saab poeg iseseisvalt, vanemate nõusolekuta otsustada talle kuuluva korteri käsutamise üle ehk siis soovi korral seda müüa või välja üürida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui alaneja ega üleneja sugulane ei ole võimeline abivajava perekonnaliikme ülalpidamiseks ja on PkS § 102 lõike 1 mõttes vabanenud ülalpidamiskohustusest, tuleb hooldekodu arvete tasumisel appi kohalik omavalitsus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lp. Pöörduja

Esimesel tööaastal oli õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. 2015 aastal tuleb teil töökuid 10, seega saate 2015 aasta eest kasutada (28 : 12 = 2,33 x 10 =) 23 kalendripäeva puhkust.

Tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks (TLS § 69 lõige 2). Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale (TLS § 69 lõige 4). Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis on töötajal õigus 14 kalendripäeva ette teatada ning minna puhkusele. Juhul kui ajakava on olemas, kuid kõiki
puhkusi ei ole kantud ajakavasse, siis on töötajal õigus jääda ajakavasse märkimata puhkusele 14 kalendripäeva ette teatades.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).