Õigus
Küsimus: Kuidas peab käituma tööandja, kui kahtleb, et töötaja vaimne tervis pole päris korras ja võib kujutada ohtu teistele?28.04.2015
Tere!
Olen tööandja ja mul on kahtlus, et mu töötajal on tekkinud probleemid vaimse tervisega. Tema jutt ja käitumine on muutunud kummaliseks ning kardan, et kui tal nö krõks ära käib, siis ta võib kliente ohustada. Samas hetkel tema tööle midagi ette heita pole ehk töölepingu lõpetamiseks otseselt alus puudub. Klientide (ja kaastöötajate) turvalisuse tagamiseks soovin aga kuskilt töötaja tervislikku seisundit kontrollida. Kas see on võimalik? Või peaks ma politsei poole pöörduma? See pole ju ka normaalne kui pean ootama ära aja, mil ta reaalselt kellelegi kallale läheb. Palun abi.
Olen tööandja ja mul on kahtlus, et mu töötajal on tekkinud probleemid vaimse tervisega. Tema jutt ja käitumine on muutunud kummaliseks ning kardan, et kui tal nö krõks ära käib, siis ta võib kliente ohustada. Samas hetkel tema tööle midagi ette heita pole ehk töölepingu lõpetamiseks otseselt alus puudub. Klientide (ja kaastöötajate) turvalisuse tagamiseks soovin aga kuskilt töötaja tervislikku seisundit kontrollida. Kas see on võimalik? Või peaks ma politsei poole pöörduma? See pole ju ka normaalne kui pean ootama ära aja, mil ta reaalselt kellelegi kallale läheb. Palun abi.
Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tööandja ei saa kohustada kedagi ravile minema.
Esmalt tuleks töötaja endaga rääkida. Küsida, kas arst on talle mingi diagnoosi pannud. Kas on alust arvata, et tema tervis võib hakata töö tegemist segama. Kui pikema aja jooksul on töö tegemine häiritud, töövõime oluliselt väheneb, siis saab töölepingu lõpetada (TLS § 88 lg 1 p 1). Enne aga tuleks võimaluse korral pakkuda muud tööd.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda lapse isalt elatisraha kui elan lapse isa korteris?28.04.2015
Kas mul on õigus nõuda lapse isalt elatusraha kui elan lapse isa korteris, mis kuulub ka osaliselt mulle (75/25)? Või on õigus temal hoopis minult nõuda üüriraha? Korterit soetades olime vabaabielus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et elate korteris, mis kuulub osaliselt lapse isale, ei vabasta isa oma lapse ülalpidamise kohustusest. Kui lapse isa vabatahtlikult lapsele elatisraha ei maksa, on Teil õigus elatist nõuda ka kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas piirata teise kaasomaniku pidutsemist meie ühisel kinnistul ja majas?28.04.2015
Tere,
2013.a sain mina koos vennaga pärandiks kinnistu - mõlemale kuulub kinnistust 50% suurune mõtteline osa. Kinnistul asub nii maja kui ka mets. Kinnistu on üks tervik, midagi kellelegi välja mõõdetud ei ole. Mina sooviksin kinnistul asuvat maja endale - tegin ettepaneku, et ostan temalt maja osa ära. Vend seda ei soovinud, kuna ka tema oleks huvitatud minu maja osa väljaostmisest. Minu esimene küsimus oleks - kas minu vennal on õigus kinnistule ja majja kutsuda minult luba küsimata ja luba saamata minu jaoks võõraid inimesi ja nendega seal pidutseda (pidutsemine kestab mitu päeva)? Kas ma saaksin sellisele tegevusele kuidagi piirangu seada kuna see häirib mind? Teine küsimus on seotud metsaga. Kas vennal on õigus minult luba küsimata ja minult luba saamata metsa raiuda ja seda müüa? Kuidas ma saaksin sellist käitumist ennetada ja/või takistada?
2013.a sain mina koos vennaga pärandiks kinnistu - mõlemale kuulub kinnistust 50% suurune mõtteline osa. Kinnistul asub nii maja kui ka mets. Kinnistu on üks tervik, midagi kellelegi välja mõõdetud ei ole. Mina sooviksin kinnistul asuvat maja endale - tegin ettepaneku, et ostan temalt maja osa ära. Vend seda ei soovinud, kuna ka tema oleks huvitatud minu maja osa väljaostmisest. Minu esimene küsimus oleks - kas minu vennal on õigus kinnistule ja majja kutsuda minult luba küsimata ja luba saamata minu jaoks võõraid inimesi ja nendega seal pidutseda (pidutsemine kestab mitu päeva)? Kas ma saaksin sellisele tegevusele kuidagi piirangu seada kuna see häirib mind? Teine küsimus on seotud metsaga. Kas vennal on õigus minult luba küsimata ja minult luba saamata metsa raiuda ja seda müüa? Kuidas ma saaksin sellist käitumist ennetada ja/või takistada?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 72 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Samuti sätestab lõige 3, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kui te vennaga mingeid kokkulepped metsa osas teinud ei ole, kuulub pool müügist saadud tulust teile.
Teie olukorras võiks kaaluda ka kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 mõistes. Seda saab teha omanikevahelise kokkuleppega, selle mittesaavutamisel tuleb pöörduda kohtusse asja jagamiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas reageerida, kui kahtlen, kas raamatupidaja arvestus isapuhkuse tasu osas on õige?28.04.2015
Tere.
Olen tööl graafiku alusel 12-tunniste tööpäevadega ja pika ning lühikese nädala (K,N,E,T,R,L,P jne) järgi. Olin hiljuti isapuhkusel ning avastasin, et minu 6 kuu palgalipikutel oli tööpäevi kokku 85. Isapuhkuse arvutamisel arvutas raamatupidaja mulle aga 96 tööpäeva. Temalt küsides, hakkas ta mulle rääkima üle- ja alatundidest. Kuna suurem arv tööpäevi langetas minu tööpäeva keskmist ning sellega ka isapuhkuse tasu, siis ei andnud see mulle rahu. Kuidas sellises olukorras reageerida või mida teha? Kas peaksin küsima raha ka nende juurde lisatud 11 tööpäeva eest?
Aitäh
Olen tööl graafiku alusel 12-tunniste tööpäevadega ja pika ning lühikese nädala (K,N,E,T,R,L,P jne) järgi. Olin hiljuti isapuhkusel ning avastasin, et minu 6 kuu palgalipikutel oli tööpäevi kokku 85. Isapuhkuse arvutamisel arvutas raamatupidaja mulle aga 96 tööpäeva. Temalt küsides, hakkas ta mulle rääkima üle- ja alatundidest. Kuna suurem arv tööpäevi langetas minu tööpäeva keskmist ning sellega ka isapuhkuse tasu, siis ei andnud see mulle rahu. Kuidas sellises olukorras reageerida või mida teha? Kas peaksin küsima raha ka nende juurde lisatud 11 tööpäeva eest?
Aitäh
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isapuhkuse eest makstakse keskmist tööpäevatöötasu, mida arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 alusel. Keskmise töötasu arvutamisel ei oma tähtsust, millise tööpäeva kestusega töötaja töötab, kuna puhkusetasu aluseks olevaks töötasu summaks on isapuhkusele jäämise kuule eelmise 6 kuu töötasu summa, mis jagatakse sama ajavahemiku tööpäevade arvuga (erinevalt põhipuhkusest, antakse isapuhkust tööpäevades). Tulemusena saadakse ühe tööpäeva keskmine tasu, mis korrutatakse isapuhkuse kestuse tööpäevade arvuga.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandjal kohustus pidada tööaja arvestust.
Töötaja saab ise nimetatud arvestust kontrollida või pöörduda tööandja poole sooviga kontrollida arvestuse aluseks oleva kuue kuu tööpäevade arvu. Kui isapuhkuse arvutamise aluseks olev tööpäevade arv erineb tööaja arvestuse järgi olevast kuue kuu tööpäevade arvust, pöörduda tööandja poole isapuhkuse ümberarvestuse nõudega.
Kui suurem tööpäevade arv keskmise töötasu arvutamisel vähendas töötaja isapuhkuse tasu aga töötaja ja tööandja ei saa probleemi omavahel lahendatud, on töötajal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Töövaidluskomisjoni avalduse ja selgitused selle täitmiseks leiate meie kodulehelt www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötajatel on õiguslikku alust ebapädeva juhi peale kaebamiseks või on ainus võimalus ise töölt lahkuda?27.04.2015
Mida teha, kui erafirma (hotelli) juht võttis tööle oma tuttava toitlustusjuhi, keda muidu selles väikeses ettevõttes aastaid polnud ja ei olnud ka vajadust tema järele (restoranis on töötajaid ainult 4 + köögis peakokk ja temale alluvad 2 kokka ning 2 nõudepesijat, polegi kedagi eriti juhtida)? Mina ise olen restoranis üks 4-st ettekandjast. Meile ei tutvustatud kordagi, kes see isik üldse on, kellena ta seal tööle asub ning et tema on nüüd meie juht. Ta lihtsalt ilmus kohale ja hakkas ümberkorraldusi tegema.
Eelmises töökohas kirjutas see isik ise lahkumisavalduse, kuna ei saanud ka seal oma tööga hakkama ega suutnud teiste töötajatega normaalselt suhelda. Tema peale laekus pidevalt kaebusi, et ta ei tee oma tööd hästi. Nüüd võttis meie firma direktor ta tööle, kuna nad on tuttavad, kuigi kogu personal oli sellele väga vastu ja kõik on nõus sellega, et see isik tegeleb tööl ainult tühiste, mõttetute asjadega ja saab selle eest palju palka, ei kuula seal juba aastaid töötanud töötajaid ning nende arvamusi selle kohta, kuidas oleks parem nii klientidele kui töötajatele, vaid tegutseb ainult üksi ja teeb seda, mida tahab. Kõigi töötajate motivatsioon on täiesti kadunud, kõik tunnevad, et meid ei kuulata ning meid isegi ei vajata siin enam. Paljudel on plaanis uut töökohta otsima asuda, sest see isik pigem segab teiste tööd, mitte ei aita kaasa ja raiskab firma raha kasutute asjade ostmise peale, lisaks kiusab mõnda töötajat, kes ei taha tema otsustega kaasa minna, ei oska suhelda ega ole üleüldse oma töös pädev.
Kas töötajatel on mingi võimalus firma juhile sellest korrektselt teada anda, et me ei ole olukorraga rahul? Kas on võimalik kirjutada mingi kollektiivne avaldus või pöördumine, on see seadusega lubatud ja kas tööandjal on õigus mind/meid peale sellist tegevust näiteks töölt lahti lasta vastu hakkamise eest vms? Kui see "juht" sinna tööle edasi jäetakse, siis tema isiksust teades hakkab ta neid taga kiusama, kes püüdsid temast lahti saada. Kas on töötajal olemas mingi õiguslik alus sellise ebapädeva juhi peale kaebamiseks või on ainus võimalus ise töölt lahkuda?
Eelmises töökohas kirjutas see isik ise lahkumisavalduse, kuna ei saanud ka seal oma tööga hakkama ega suutnud teiste töötajatega normaalselt suhelda. Tema peale laekus pidevalt kaebusi, et ta ei tee oma tööd hästi. Nüüd võttis meie firma direktor ta tööle, kuna nad on tuttavad, kuigi kogu personal oli sellele väga vastu ja kõik on nõus sellega, et see isik tegeleb tööl ainult tühiste, mõttetute asjadega ja saab selle eest palju palka, ei kuula seal juba aastaid töötanud töötajaid ning nende arvamusi selle kohta, kuidas oleks parem nii klientidele kui töötajatele, vaid tegutseb ainult üksi ja teeb seda, mida tahab. Kõigi töötajate motivatsioon on täiesti kadunud, kõik tunnevad, et meid ei kuulata ning meid isegi ei vajata siin enam. Paljudel on plaanis uut töökohta otsima asuda, sest see isik pigem segab teiste tööd, mitte ei aita kaasa ja raiskab firma raha kasutute asjade ostmise peale, lisaks kiusab mõnda töötajat, kes ei taha tema otsustega kaasa minna, ei oska suhelda ega ole üleüldse oma töös pädev.
Kas töötajatel on mingi võimalus firma juhile sellest korrektselt teada anda, et me ei ole olukorraga rahul? Kas on võimalik kirjutada mingi kollektiivne avaldus või pöördumine, on see seadusega lubatud ja kas tööandjal on õigus mind/meid peale sellist tegevust näiteks töölt lahti lasta vastu hakkamise eest vms? Kui see "juht" sinna tööle edasi jäetakse, siis tema isiksust teades hakkab ta neid taga kiusama, kes püüdsid temast lahti saada. Kas on töötajal olemas mingi õiguslik alus sellise ebapädeva juhi peale kaebamiseks või on ainus võimalus ise töölt lahkuda?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kuna töö korraldamise õigus on tööandjal, siis otsustab tema kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess ning vajadusel korraldada töö ümber. Seega otsustab tööandja, milliseid ametikohti on vaja.
Küsite oma pöördumises, millised oleksid töötajate õigused olukorras, kus otsene tööjuht oma käitumisega häirib normaalset tööõhkkonda.
Kuna tööandjal on kohustus tagada töötajate tervisele ohutu töökeskkond, muuhulgas vaimsele tervisele ohutud töötingimused, oleks soovitav esmalt pöörduda tööandja poole näiteks e-kirjaga ja paluda tal taastada normaalsed töötingimused.
Kui tööandja pöördumisele ei reageeri ja jätab töötajate omavahelise konflikti nende lahendada aga konkreetse töötaja käitumise tõttu on tekkinud olukord, kus ei saa eeldada töösuhte jätkamist, tekib töötajal õigus leping erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelda töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel.
TLS § 91 lõige 2 punkt 1 täpsustab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Selleks tuleb tööandjale esitada kirjalik (näiteks e-postiga)ülesütlemisavaldus, kus tuleb ära põhjendada, miks ei ole võimalik enam töösuhet jätkata.
Enne ülesütlemisavalduse esitamist peate arvestama, et tööandja võib Teie avalduse vaidlustada töövaidlusorganis ja siis Te peate suutma tõendada nende asjaolude esinemist, mis olid põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, näiteks tunnistajate ütlused või eelnev kirjavahetus tööandjaga antud küsimuses.
Töötaja ja tööandja peavad täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi, tehes seda hea tava kohaselt, viisakalt käitudes.
Tööandja võib töölepingu üles öelda ainult siis kui tal on selleks mõjuv põhjus (nt kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi või on viibinud tööl joobeseisundis; pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu jne.
Tööandja peab ülesütlemist ka põhjendama s.t välja tooma need asjaolud, mis ei võimalda töötajaga töösuhet jätkata.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas pärandaja abikaasa asjaõiguse seadmiseks kinnisasjale peab kohtusse pöörduma?27.04.2015
Vastavalt Pärimisseadusele on võimalik pärandaja abikaasa asjaõiguse seadmine kinnisasjale. Notar ütles, et tema seda teha ei saa, kuid ei osanud selgitada, kuidas seda teha. Kas selleks peab pöörduma kohtusse?
§ 16. Abikaasa seadusjärgse pärijana
(3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
§ 16. Abikaasa seadusjärgse pärijana
(3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tegemist on servituudiga ehk asjaõigusliku kasutamisõigusega.
Servituudi seadmise leping tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ning teha kanne kinnistusraamatusse. Soovitan teil pöörduda mõne teise notari juurde.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kohe esimesest hoiatusest on õigus lisatasu kaheks kuuks ära võtta?27.04.2015
Tere.
Mure lisatasuga, nimelt otsustas osakonna juhataja jätta mind ilma 2 kuu lisatasust, mis on 20%. Juhataja suunas mind tööle teise osakonda, mees töötas teises osakonnas, me mõlemad saime aru, et võime minna. Teiste töötajate ees juhataja ütles, et võib-olla saad töölt varem ära, võib-olla ei saa ka. Mees lõpetas töö ja sai ka juhataja jutust aru, et me võime koos lahkuda. Sain hoiatuse ja juhataja ettepaneku 2 kuuks lisatasust ilma jäämine. Kas juhatajal on õigus ükskõik kui kauaks lisatasu ära võtta? Samas sai teine töökaaslane ka, sest pole esmaspäevast tööle läinud. Tema puudus terve päeva ja jäi ka 2 kuuks 20% ilma. Mina lahkusin 2 tundi varem, aga karistus sama. Kas kohe esimesest hoiatusest on õigus lisatasu võtta?
Mure lisatasuga, nimelt otsustas osakonna juhataja jätta mind ilma 2 kuu lisatasust, mis on 20%. Juhataja suunas mind tööle teise osakonda, mees töötas teises osakonnas, me mõlemad saime aru, et võime minna. Teiste töötajate ees juhataja ütles, et võib-olla saad töölt varem ära, võib-olla ei saa ka. Mees lõpetas töö ja sai ka juhataja jutust aru, et me võime koos lahkuda. Sain hoiatuse ja juhataja ettepaneku 2 kuuks lisatasust ilma jäämine. Kas juhatajal on õigus ükskõik kui kauaks lisatasu ära võtta? Samas sai teine töökaaslane ka, sest pole esmaspäevast tööle läinud. Tema puudus terve päeva ja jäi ka 2 kuuks 20% ilma. Mina lahkusin 2 tundi varem, aga karistus sama. Kas kohe esimesest hoiatusest on õigus lisatasu võtta?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja rikub oma kohustusi, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada.
Hoiatuse eesmärk on juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Töötaja ei pruugi tagasisideta enda tööülesannete täitmiseks puudulikust tööoskusest teadlik olla ega oska seetõttu arvestada, et tema käitumine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed.
Hoiatuses võib tööandja teada anda, et rikkumiste kordumisel on tööandjal õigus tööleping üles öelda Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 punkti 3 alusel.
Seadus ei näe ette hoiatuse kohustuslikku vormi, sisu ega hulka. Hoiatus võib olla nii suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) kui kirjalik. Tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama.
Töötajale on vajalik edastada asjaolude kirjeldus, faktid, mis selgitavad juhtunut ning hoiatus, et tööandjal on õigus toimunu kordumisel või jätkumisel tööleping erakorraliselt üles öelda. Kirjaliku hoiatuse kättesaamist kinnitab tavaliselt töötaja allkiri, millele on lisatud hoiatuse kättesaamise kuupäev.
Mis puudutab lisatasu vähendamist, siis TLS § 5 lg 1 punkti 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast.
Lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud. Lisatasude maksmise kokkuleppe korral peavad olema välja toodud ka lisatasude maksmise tingimused.
Juhul kui töötaja on need tingimused ka täitnud, on tööandjal kohustus lisatasu maksta. Töölepingus kokkulepitud tingimusi muuta saab vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Kui aga lisatasu puhul on tegemist tööandja omal äranägemisel makstava juurdemaksega (s.t. kokkulepe lisatasu maksmise kohta puudub), ei ole töötajal õigust nõuda selle väljamaksmist, vaid lisatasu maksmise otsustab tööandja.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui tööandja koostab töögraafikud nii, et mõni kuu on alatunnid ja siis järgmisel jälle ülisuur koormus?27.04.2015
Meil kehtib summeeritud tööaeg, mis arvestatakse 4 kuu lõikes. Kõigil on kindel kuupalk. Tööandja koostab graafikuid kuidagi ebaõiglaselt. Näiteks jaanuar-veebruar on meil alatunnid, seejärel märts-aprill üle 200 tunni kuus. Andsime tööandjale teada, et ei soovi selliseid graafikuid, kuna pereelu kannatab (veedan tööl kõik nädalavahetused jne ). Tööandja väidab, et kõik on jokk. Millised õigused meil on antud 200 tunniseid kuunorme mittetäita.
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib arvestusperioodi jooksul kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja ja kokkulepitud töötundide arv peab olema töötajale tagatud alles arvestusperioodi lõpuks.
Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 6 võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg). TLS § 43 lg 3 täiendab, et summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
Kuna tööaja korraldamise õigus on tööandjal, siis tööandja koostab graafikud lähtudes töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Samuti ei ole seaduses sätestatud nõuet, et töötaja puhkepäevad peaksid langema ka nädalavahetustele. Küll aga tuleks tööandjal järgida tööajakava koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet s.t. et võimalusel oleks vabad nädalavahetused jagatud kõikide töötajate vahel.
Igapäevane tööajakorraldus toimub seega tööandja poolt koostatud ajakava alusel, mille koostamisel peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi, aga samuti iganädalane puhkeaeg vähemalt 36 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lg-d 1, 2). Oluline on ka see, et töötaja tööaeg kokku arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta.
Kui tööandja järgib tööajakava koostamisel eeltoodud seadusega kehtestatud töö-ja puhkeaja nõudeid, siis on tal õigus tööajakava koostamisel jagada töökoormust arvestusperioodi kuude lõikes vastavalt töö korraldamise vajadusele.
Seega, kui on tegemist summeeritud tööaja arvestusega mitme kuu lõikes, võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast. Oluline on siinjuures tähele panna, et summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas liiklusõnnetuses kannatanuna (jalgrattur) välismaalaselt või välismaa kindlustuselt kahjutasu nõuda?27.04.2015
Tere,
Mulle sõitis jalgrattaga sõites kõrvaltteelt tulnud auto sisse, auto vene numbrimärkidega. Mind viis kiirabi minema, aga siis lasi välja, murde ei olnud. Politsei jäi kohapeal tegelema ja lubas ühendust võtta.
Ise nägin, et ratas sodi ja riietest osadel augud sees, teistel väiksemad kahjustused. Endal sai õlg põrutada (traumapunktis tehti pilt ka, oli terve), jalad marraskil ja paistes.
Küsimus: kuidas toimuks kahjutasu saamine välismaa kindlustusseltsilt? Kas peaksin politseilt midagi veel lisaks küsima, mida hiljem vaja esitada. Kuidas toimuks oma vigastuste eest kahjutasu saamine (luud terved, aga marrastused ja nüüd ka paistes jalad ja kõndida päris valus)? Kas peaksin näiteks perearsti juurde minema ja laskma üle vaadata, sest traumapunktis vaadati vaid ega luud katki pole?
Mulle sõitis jalgrattaga sõites kõrvaltteelt tulnud auto sisse, auto vene numbrimärkidega. Mind viis kiirabi minema, aga siis lasi välja, murde ei olnud. Politsei jäi kohapeal tegelema ja lubas ühendust võtta.
Ise nägin, et ratas sodi ja riietest osadel augud sees, teistel väiksemad kahjustused. Endal sai õlg põrutada (traumapunktis tehti pilt ka, oli terve), jalad marraskil ja paistes.
Küsimus: kuidas toimuks kahjutasu saamine välismaa kindlustusseltsilt? Kas peaksin politseilt midagi veel lisaks küsima, mida hiljem vaja esitada. Kuidas toimuks oma vigastuste eest kahjutasu saamine (luud terved, aga marrastused ja nüüd ka paistes jalad ja kõndida päris valus)? Kas peaksin näiteks perearsti juurde minema ja laskma üle vaadata, sest traumapunktis vaadati vaid ega luud katki pole?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas liiklusrikkumine annab automaatselt õiguse sõiduki läbiotsimiseks?27.04.2015
Kui politsei või toll peatab sõiduki lihtsalt kontrollimiseks, kas siis on tal õigus minu sõiduk läbi otsida kui ma keeldun? Kui toimus mingisugune liiklusrikkumine, kas see annab automaatselt õiguse sõiduki läbiotsimiseks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee