Õigus
Küsimus: Mida ma tegema pean, kui mees ei ole nõus lahutust andma ja mul ei ole sissetulekut, et kohtusse anda?30.04.2015
Kui mees ei ole nõus lahutust andma, mida ma tegema pean? Ma võin ta kohtusse anda aga kuna mul sissetulekut pole, siis ei saa ma teda kohtusse anda. Kas siis ei olegi võimalik lahutada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Koos hagiavaldusega on Teil võimalik kohtule esitada riigilõivust vabastamise taotlus. Taotluse blanketi leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.kohus.ee/et/riigiloivu-tasumisest-vabastamise-taotlus
Hagiavalduse näidise leiate siit: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-abielu-lahutamiseks
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust ja kuidas saaksin elatisenõude kohtuotsuse koopia?30.04.2015
Tere! Seoses kolimisega on kadunud elatise väljamõistmiseks kohtu poolt väljastatud otsused. Kust ja kuidas saaksin koopiad, sest vajan neid hädasti.
Tänud Teile
Tänud Teile
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsuse ärakirju on võimalik saada kohtust, seega pöörduge oma murega kohtuotsuse teinud kohtu poole.
Võimalik, et kohtuotsus on elektroonilisel kujul olemas ka e-toimikus, sinna saate id-kaardiga sisse logida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alla 18-aastast noort võib autosõidul õpetada tõepoolest ainult tema lihane ema või isa?30.04.2015
Tere,
Juhendatav on alla 18-aastane. Tema üks lapsevanem on surnud, teine ei oma juhilube. Kas tõepoolest sellisel juhul välistatakse täielikult juhtimisõiguse saamine ametliku juhendajaga ja ainus võimalus on sõiduõpetaja ja tasulised lisatunnid koolis? Millest selline vahetegemine alaealistel. Lapsel on olemas kasuvanem, kes juhendab sõiduõppes tema täisealist õde ja venda.
Juhendatav on alla 18-aastane. Tema üks lapsevanem on surnud, teine ei oma juhilube. Kas tõepoolest sellisel juhul välistatakse täielikult juhtimisõiguse saamine ametliku juhendajaga ja ainus võimalus on sõiduõpetaja ja tasulised lisatunnid koolis? Millest selline vahetegemine alaealistel. Lapsel on olemas kasuvanem, kes juhendab sõiduõppes tema täisealist õde ja venda.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Liiklusseaduse §s 109 nimetatud juhendaja instituudi mõte on muuhulgas laiendada alaealisele sõidupraktika saamise võimalust tema lähikondlaste abil. Ühelt poolt on mõistetav seaduseandja soov tagada LS 109 lg 5 abil lapsevanema isiklik vastutus ja hool sellise sõidupraktika teostamise eest, teiselt poolt võib tõepoolest tõstatada küsimuse, kas on põhjendatud juhendaja isiku valiku piiramine vaid seadusliku esindajaga ja kas selline piirang on otstarbekas ja kas selline piirang võtab arvesse kõikide alaealiste sõidupraktika saamiseks õigustatud isikute huve. Pole välistatud, et ka alaealise isiku sõidupraktika puhul võiks kasutada sarnast regulatsiooni nagu on sätestatud LS § 95 lg-s 2, mille kohaselt 16 ja 17 aastane isik võib piiratud juhtimisõigust kasutada ka isiku kõrval, kes ei ole lapse seaduslik esindaja, kuid kelle suhtes lapse seaduslik esindaja on andnud kirjaliku nõusoleku. Ehk on siin koht ettepaneku tegemiseks seaduse muutmiseks.
Küsimus: Kas on võimalik vormistada tööleping LHP lõpuni miinimumpalgaga ja hiljem saamatajäänud tasu preemiana saada?30.04.2015
Tere,
olen hetkel lapsehoolduspuhkusel, mis peaks lõppema detsember 2015 ja LHP tasu on miinimum. Soovin minna tööle teise asutusse, kus palk on kõrgem (täiesti teine ala, konkurentsikonflikti ei teki). Saan aru, et sellisel juhul hüvitist vähendatakse, samas ei sooviks LHP tasust päris ilma jääda. Kas on võimalik vormistada tööleping aasta lõpuni miinimumpalgani ja hiljem saamatajäänud tasu preemiana saada? Ehk on veel mingeid variante? Esimesele tööandjale kirjutan avalduse soovist tööleping lõpetada ja kõik?
olen hetkel lapsehoolduspuhkusel, mis peaks lõppema detsember 2015 ja LHP tasu on miinimum. Soovin minna tööle teise asutusse, kus palk on kõrgem (täiesti teine ala, konkurentsikonflikti ei teki). Saan aru, et sellisel juhul hüvitist vähendatakse, samas ei sooviks LHP tasust päris ilma jääda. Kas on võimalik vormistada tööleping aasta lõpuni miinimumpalgani ja hiljem saamatajäänud tasu preemiana saada? Ehk on veel mingeid variante? Esimesele tööandjale kirjutan avalduse soovist tööleping lõpetada ja kõik?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vanemahüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on hüvitise maksmise kuul kuni kehtiva hüvitise määra suurune summa ehk 355 eurot kuus. Miinimumpalk on 2015. aastal aga 390 eurot kuus. See tähendab seda, et ka miinimumpalga saamise korral vähendatakse vanemahüvitist. Hüvitist arvutatakse järgmisel valemil: hüvitis–(tulu–hüvitise määr)/2.
Tööandjaga ei ole iseenesest keelatud kokku leppida miinimumtasu osas ning preemia saamises. Sellisel juhul peaks aga lepingusse märkima, mis ajast Teie töötasu suureneb ning millises ulatuses. Kui soovite eelmise tööandjaga tähtajatut töölepingut korraliselt lõpetada, siis peate sellekohase avalduse TLS § 98 lg 1 järgi esitama 30 päeva enne töösuhte lõppemist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin nõuda korteri müüjalt rõdu kinniklaasimise eemaldamist, kuna see ei ole ametlik tehtud?29.04.2015
Tere, kuu aega tagasi ostsin korterit Lasnamäel 5-korruselises paneelmajas. Köögis on klaasitud rõdu ja sealt läbipääs teise rõdule, mis on ka klaasitud (seal on trepikoja aken). Eile sain teada, et KÜ kirjutas juba 3 aastat eelmisele omanikule, et see klaasimine tuleb eemaldada. Need rõdud annavad korterile lisaväärtust ja see oli põhjus miks valisin just seda korterit, nüüd aga tuleb need lammutada.
Täna selgus, et köögi rõdu klaas oli paigaldatud tuntud firma poolt, kas nemad, nagu asjatundjad pidid teadma, et tegemist on seaduse rikkumisega ja küsima KÜ käest projekte ja luba? Kas ma võin tellida projekte ja kooskõlastada seda linnavalitsusega? Kas võib küsida eelmiselt omanikult klaasimise ümbertegemist projektile vastavaks ehk seaduse järgi? Klaasimine on tehtud väga kvaliteetselt ja ei riku maja välimust ega treppikoda valgustust. Andke palun nõu, kuhu edasi pöörduda ja kuidas käituda.
Ette tänades
Täna selgus, et köögi rõdu klaas oli paigaldatud tuntud firma poolt, kas nemad, nagu asjatundjad pidid teadma, et tegemist on seaduse rikkumisega ja küsima KÜ käest projekte ja luba? Kas ma võin tellida projekte ja kooskõlastada seda linnavalitsusega? Kas võib küsida eelmiselt omanikult klaasimise ümbertegemist projektile vastavaks ehk seaduse järgi? Klaasimine on tehtud väga kvaliteetselt ja ei riku maja välimust ega treppikoda valgustust. Andke palun nõu, kuhu edasi pöörduda ja kuidas käituda.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
KOS par 15 primm).
Juhul, kui rõdudele on klaasid paigaldatud omavoliliselt, siis peab omanik nende eemaldamise nõudele alluma sõltumata sellest, kas rõdud on klaasitud tema või eelmise korteriomaniku poolt.
Olukorras, kus eelmine korteriomanik on oma õigusvastast tegevust Teie eest varjanud, annab seadus Teile õiguse nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas auto müüki tuleks kajastada raamatupidamises muu ärituluna, kuna autode müük pole põhitegevus?29.04.2015
Tere!
Ettevõte ostis kasutusrendis olnud auto välja ja müüs kohe edasi. Põhivarana seda arvele ei võetud, kuna oli edasimüügi eesmärgil välja ostetud. Kas seda müüki tuleks kajastada muu ärituluna, kuna autode müük pole põhitegevus? Kuidas kajastada auto ostu? Kas tavalise ärikulu kontol "kauba, materjal" all?
Ettevõte ostis kasutusrendis olnud auto välja ja müüs kohe edasi. Põhivarana seda arvele ei võetud, kuna oli edasimüügi eesmärgil välja ostetud. Kas seda müüki tuleks kajastada muu ärituluna, kuna autode müük pole põhitegevus? Kuidas kajastada auto ostu? Kas tavalise ärikulu kontol "kauba, materjal" all?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas kaasomandi lõpetamisel arvestatakse kohtus ainult turuhinda või ka seda, palju keegi investeeris?29.04.2015
Tere,
ehitasime koos elukaaslasega maja, mina finantseerisin ehitust omavahenditest, elukaaslane aga pangalaenuga. Minul puudus ehitusperioodil ülevaade tema tehtud kuludest, ta ei jaganud minuga infot ja ehituse kulgu. Täna oleme juba kaks aastat lahus, mina olen meie ühise pojaga majast välja kolinud, kuid tema ei ole huvitatud minu osa endale mõistliku summa eest välja ostma. Pakub naeruväärset summat, mis on vaid 20% kinnistu turuväärtusest. Väites, et tema kulutas ehitusse rohkem. Halb on ka see, et ma ei ole temaga kaaslaenaja, kuna minul oli raha ehitamiseks, laenu võttis ta üksi kuid hüpoteek on ka minu osal (olen 1/2 kinnistu omanik). Niiet igati kahjulik on mulle olla edasi kaasomaniku staatuses. Kuidas praktika on, kas kohtu poole pöördudes oleks mul kaasomandi lõpetamisel lootust saada pool tänasest turuhinnast? Või arvestabki kohus, et kumb rohkem rahaliselt ehitusse panustas. Mul puudus samas kontroll tema tehtud kulutuste osas, ta ei kooskõlastanud minuga ühtegi oma otsust ja maja esialgne eelarve sai kõvasti ületatud. Ehituse ajal ja ka peale maja valmimist toimisime kui perekond kuid abielus ei olnud.
ehitasime koos elukaaslasega maja, mina finantseerisin ehitust omavahenditest, elukaaslane aga pangalaenuga. Minul puudus ehitusperioodil ülevaade tema tehtud kuludest, ta ei jaganud minuga infot ja ehituse kulgu. Täna oleme juba kaks aastat lahus, mina olen meie ühise pojaga majast välja kolinud, kuid tema ei ole huvitatud minu osa endale mõistliku summa eest välja ostma. Pakub naeruväärset summat, mis on vaid 20% kinnistu turuväärtusest. Väites, et tema kulutas ehitusse rohkem. Halb on ka see, et ma ei ole temaga kaaslaenaja, kuna minul oli raha ehitamiseks, laenu võttis ta üksi kuid hüpoteek on ka minu osal (olen 1/2 kinnistu omanik). Niiet igati kahjulik on mulle olla edasi kaasomaniku staatuses. Kuidas praktika on, kas kohtu poole pöördudes oleks mul kaasomandi lõpetamisel lootust saada pool tänasest turuhinnast? Või arvestabki kohus, et kumb rohkem rahaliselt ehitusse panustas. Mul puudus samas kontroll tema tehtud kulutuste osas, ta ei kooskõlastanud minuga ühtegi oma otsust ja maja esialgne eelarve sai kõvasti ületatud. Ehituse ajal ja ka peale maja valmimist toimisime kui perekond kuid abielus ei olnud.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2).
Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks (AÕS § 77 lg 3).
Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel (AÕS § 77 lg 4).
Problemaatiline võib olla osade suuruse ja kulutuste tegemise kindlaksmääramine kui puuduvad dokumendid tehtud kulutuste osas.
Oleneb kohtunikust, kuid kohus eeldatavasti arvestab nii turuhinda kui ka poolte panuseid.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan lõpetada tööleping erakorraliselt, kui tööandja muutis töögraafikut nii, et ma ei saa enam edasi õppida?29.04.2015
Olen asunud aasta algusest oma vabal ajal end täiendama, ei ole seotud minu tööga ja ei ole ka õppepuhkust. Kuna kõik minu graafikuga sobis, siis oli asi ok. Nüüd on ülemus aga öelnud, et ta ei kavatse suveperioodil minu õppimisega arvestada ja seda juba mai kuust alates (õpe toimub mul ka suvel). Kas mul on õigus lõpetada tööleping erakorraliselt?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ilmselt töötate summeeritud tööaja arvestuse alusel (töögraafik), Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg). TLS § 43 lg 3 täiendab, et summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
Summeeritud tööajaarvestuse korral toimub töö tööandja poolt koostatud tööajakava (töögraafiku) alusel.
Tööandja peab töölepingus või töökorralduse reeglites sätestama, millise ajavahemiku kohta ja mis tähtajaks peab tööajakava olema töötajale teatavaks tehtud (eelduslikult võimalikult varakult enne järgmise perioodi algust). Seadus konkreetseid etteteatamise tähtaegu ei sätesta ja seega määrab tööandja kindlaks tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades sealjuures töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.
Kui töötaja graafikuga ei nõustu või soovib seda muuta, siis see on võimalik poolte kokkuleppel, sest TLS § 6 lg 6 eeldab kokkulepet.
TLS § 47 sätestab tööaja korralduse regulatsiooni, mille eesmärgiks on töö tegemise aja kindlaks määramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine. Tööaja korraldamise õigus on tööandjal, ja TLS § 47 lõike 4 alusel on tööandjal õigus tööaja korraldust teatud juhtudel ühepoolselt muuta.
Ühepoolne tööaja korralduse muutmine peab tulenema ettevõtte vajadusest ja see peab mõistlikult arvestama mõlemapoolseid huve. Seega tööandja on kohustatud arvestama töötaja õppega nii palju kui see on tema huve arvestades mõistlik.
Tööaja korraldamisel peab tööandja lisaks jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi, aga samuti iganädalane puhkeaeg tööaja summeerimisel vähemalt 36 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lõiked 1, 2).
TLS § 67 kohaselt töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TÄKS) ettenähtud tingimustel ja korras.
TÄKS § 8 lg 1 kohaselt töötajale ja avalikule teenistujale antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. Sõltuvalt eesmärgist on koolitus TÄKS-i kohaselt:
1) tasemekoolitus;
2) tööalane koolitus;
3) vabahariduslik koolitus.
Kui koolitus ei kuulu tasemekoolituse ega tööalase koolituse alla, vaid on enese täiendamine nö vabaharidusliku koolituse mõistes, ka siis on töötajal õigus õppepuhkusele.
Koolitusel (st tasemekoolitus, tööalane koolitus, vabahariduslik koolitus) osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest vaid siis, kui on tegemist tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega.
Vabaharidusliku koolituse puhul on töötajal õigus saada vaid tasustamata õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Õppepuhkuse kasutamiseks tuleb töötajal esitada koolitusasutuse tõend ja kirjutada avaldus, teatades tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Õppepuhkust ei pea töötaja võtma ainult oma vabadel päevadel (aga võib) vaid siis kui seda õppetööks vaja.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjused sätestab TLS § 91 ja põhjusteks võivad olla nii tööandjapoolsed kohustuste rikkumised või töötaja enda isikust tulenevad asjaolud. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui selleks esineb mõjuv põhjus.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kui pikalt peab tööandja ette teatama kui tahab viia töötajad ajatöölt tükitööle?29.04.2015
1. Kui pikalt peab tööandja ette teatama kui tahab viia töötajad ajatöölt tükitööle?
2. Kui tööandja ilma poolte kokkuleppeta muudab töö tasustamist ajatöölt tükitööle ja seoses sellega kaotab töötaja pool oma palgast, siis kas see on seadusega kooskõlas?
2. Kui tööandja ilma poolte kokkuleppeta muudab töö tasustamist ajatöölt tükitööle ja seoses sellega kaotab töötaja pool oma palgast, siis kas see on seadusega kooskõlas?
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötasu on töölepingu seaduse kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga) alusel.
Töölepingu seaduse tähenduses on oluline, et makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. Seetõttu ei või töötasu kujunemine viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on tunnitasu alammääraks alates 01.01.2015 2,34 eurot (bruto) ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot (bruto). Sellest vähem ei või tööandja maksta.
Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 12 saab töölepingus kokkulepitud tingimusi (sh töötasu kujunemise viisi) muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb jätkata töötasu maksmist vastavalt kehtivatele kokkulepetele.
Seega peaksid pooled ajatasu muutmises tükitasuks jõudma kokkuleppele.
Juhul, kui tööandja siiski ühepoolselt muudab töötasu arvutamise viisi, on tegemist töölepingu tingimuste rikkumisega ja töötajal on õigus nõuda töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) kaudu tööandjalt töölepingu täitmist või öelda leping erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel kui rikkumine on töötaja jaoks oluline.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas abikaasa peab notari juures kaasas olema, kui ostan lahusvarana maja?29.04.2015
Tere, Olen abielus, abiellusin oma abikaasaga tema sünnimaal Alžeerias. Abikaasal on Eesti elamisluba ning kandsin abielu dokumendid ka eesti abieluregistrisse. Nüüd aga ostan maja - üksinda oma rahadest ning natuke laenu ka pangast. Pangas sai paberile märgitud, et lahusvara ja üksi ostan, abikaasa poolt omafinantseeringut pole. Varsti notari juurde minek. Kas abikaasa peab olema kaasas või kuidas need asjad käivad. Olen uurinud ja lugenud netist selle kohta, kuid sealt ei saanud ma targemaks. Loodan, et saate mind aidata. Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ostate maja Teile lahusvarana kuuluvate vahendite eest, on PkS § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt tegemist Teie lahusvaraga, vaatamata sellele, et maja soetamine toimub abielu ajal. Siiski, võimalike vaidluste vältimiseks soovitan Teil tungivalt sõlmida abieluvaraleping, millega määrate soetatava maja lepinguga Teie lahusvaraks – sellisel juhul ei tule Teil tõendama hakata, et tegemist on Teie lahusvaraga, kui selline vajadus peaks kunagi tekkima. Abieluvaralepingu sõlmimiseks tuleb mõlemal abikaasal notari juurde tulla.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand