Õigus
Küsimus: Kas ametiühingu tavaliikmeks olemine annab koondamisel eelise teiste, mitteliikmete ees?06.05.2015
Tere!
Kas ametiühingu tavaliikmeks olemine annab koondamisel eelise teiste mitteliikmete ees? St, kas esmalt peaks koondama inimesed, kes ei ole ametiühingus.
Kas ametiühingu tavaliikmeks olemine annab koondamisel eelise teiste mitteliikmete ees? St, kas esmalt peaks koondama inimesed, kes ei ole ametiühingus.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie poolt esitatud küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 94 näeb ette töölepingu ülesütlemise erisuse vaid töötajate esindajaga, mitte aga lihtliikmetega.
Töötajate esindajaks TLS ettenähtud tagatiste tähenduses on eriseadustest tulenevalt:
- töötajate usaldusisik (töötajate usaldusisiku seadus (TUIS) § 2 lg 2);
- ametiühingu usaldusisik (ametiühingute seadus(AÜS) § 16 lg 4);
- töökeskkonnavolinik (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 17 lg 8);
- töökeskkonnanõukogu töötajaid esindav liige (TTOS § 18 lg 9);
- üleühenduselise kaasamise menetluses osalev töötajate esindaja (töötajate üleühenduselise kaasamise seadus (TÜÜKS) § 40 lg 1).
TLS § 94 sätestab põhimõtte, mille alusel peab tööandja enne töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemist (st enne töötajate esindajale ülesütlemisavalduse esitamist) küsima arvamust töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult. Arvamus tuleb esitada tööandjale 10 tööpäeva jooksul pärast selle küsimist. Arvamus pole tööandja jaoks küll siduv, kuid selle mittearvestamist tuleb tööandjal ülesütlemisavalduses põhjendada. Arvamus annab töötajate esindajale võimaluse oma ülesütlemist vaidlustada ja seda töövaidlusorganis lihtsamalt põhjendada.
Küsimus: Kui lepingus on töö tegemise kohana määratletud asutus, kas siis õpetaja ei pea/tohi minna lastega väljapoole lasteaeda?06.05.2015
Tere!
Lasteaia õpetajal on üldtööaja sees määratud tundide arv vahetuks õppe-kasvatustegevuseks lastega. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks asutus, kas siis ei ole luba ja/või kohustust minna lastega väljapoole lasteaia territooriumit? Kui on töö tegemise koht omavalitsuse või asula täpsusega, kas siis võib õpetaja osa üldtööaja tundidest töötada ka kodus?
Lasteaia õpetajal on üldtööaja sees määratud tundide arv vahetuks õppe-kasvatustegevuseks lastega. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks asutus, kas siis ei ole luba ja/või kohustust minna lastega väljapoole lasteaia territooriumit? Kui on töö tegemise koht omavalitsuse või asula täpsusega, kas siis võib õpetaja osa üldtööaja tundidest töötada ka kodus?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
01.09.2013 jõustus Vabariigi Valitsuse 22.08.2013 määrus nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“. Uue määruse § 1 kehtestab haridustöötajatele lühendatud täistööaja kestuse 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Töölepingu seadus näeb töötaja tervise kaitseks ette tööaja piirangud ning kohustusliku puhkeaja (töölepingu seadus 3. peatükk 3. jagu). Seadus eeldab, et töötaja töötab 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (töölepingu seadus § 43 lõikes 1 ja 2). Tööandja ja töötaja ei või seega kokku leppida, et töötaja täistööaeg nädalas on üle 40 tunni (haridustöötajatel lühendatud täistööaeg 35 tundi nädalas).
Kuna haridustöötajate tööaja ja kvalifikatsiooniküsimustes on pädev Haridus- ja Teadusministeerium, palun Teil pöörduda e-posti aadressile hm@hm.ee.
Küsimus: Kas korteriühistu juhatusel on õigus algset küttesüsteemi muuta nii, et toas saab olema 2 radiaatori asemel üks?05.05.2015
Tervitus!
Elan 1998 a ehitatud maja 5. korrusel. Ühistu tahab küttesüsteemi ehitada 2-toru süsteemile, lisaks paigaldada plekkradiaatorid. Ühes toas on maja algusest peale 2 radikat, üks akna all, teine väliseinas. Nüüd väidab ühistu esimees, et pannakse ainult üks. Elamine on niigi talvel külm 17-19 kraadi, kardan, et nüüd läheb veel külmemaks. Kas juhatusel on selline õigus, et algne süsteem ümber teha ja paigaldada ainult üks radikas? Ääre korterite omanikud pole sellega nõus, kuidas on see võimalik, et juhatus teeb mis tahab. Loodan väga vastust saada.
Ilusat kevadet
Elan 1998 a ehitatud maja 5. korrusel. Ühistu tahab küttesüsteemi ehitada 2-toru süsteemile, lisaks paigaldada plekkradiaatorid. Ühes toas on maja algusest peale 2 radikat, üks akna all, teine väliseinas. Nüüd väidab ühistu esimees, et pannakse ainult üks. Elamine on niigi talvel külm 17-19 kraadi, kardan, et nüüd läheb veel külmemaks. Kas juhatusel on selline õigus, et algne süsteem ümber teha ja paigaldada ainult üks radikas? Ääre korterite omanikud pole sellega nõus, kuidas on see võimalik, et juhatus teeb mis tahab. Loodan väga vastust saada.
Ilusat kevadet
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub aga kartustesse, et uue küttesüsteemi paigaldamise tulemusena väheneb korterisisene temperatuur, siis soovitan paluda juhatuselt küttesüsteemi rekonstrueerimisprojekti koopia ning lasta see erapooletul asjatundjal üle vaadata. Otseselt seetõttu, et radiaatorite arv Teie korteris väheneb, ma siiski veel suureks muretsemiseks põhjust ei näe, kuna korterisisene temperatuur sõltub radiaatorite võimsusest, mitte arvust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ostjana saab minult nõuda korteri kommunaalide võla maksmist kui ostulepingus on selgelt kirjas, et see on müüja võlg?05.05.2015
Tere, soovin osta korterit, millel on üürivõlg. Praegune omanik on teinud KÜ-ga lepingu, et maksab võla osamaksetena tagasi. Tegelikult on see võlg juba 5 a vana, enne praegust omanikku tekitatud. Praegune omanik lubas, et maksab selle võla osamaksetena edasi, vastavalt graafikule. Kui panna notariaalsesse ostu-müügi lepingusse see sõnasõnalt kirja, et eelmine omanik maksab, kas KÜ-l on ikka õigus minult kui praeguselt omanikult maksmata osamakseid nõuda, kui ta ei maksa?
Tänud ette
Tänud ette
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ühisvara jagamisel on eriolukordi, kus täisealine pärija võib nõuda osalust vara jagamisel?05.05.2015
Tere!
Olen teadlik, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja seda üldreeglina võrdsetes osades. Abikaasade ühised lapsed või emma-kumma abikaasa lapsed ühisvara jagamisel ei osale. Olukord on aga selline, et kodu, mis on hetkeseisuga mu vanematel ühisvaras, lahutuse korral sundmüüki ei näe, kuna isal soov enne maja teine pool välja osta kui lasta sünnikodul võõratesse kätesse sattuda. See jätaks aga olukorra, kus isa, olles vanem mees, jääks pikalt laenuvõlglaseks, mis võib ka päranduda ühel päeval mulle edasi. Ema omal käel liiguks omale uut eluaset ostma ning kokkuvõteks kõik, mis kunagi sai mulle lubatud, oleks läinud ning kummaltki poolt rahalist toetust poleks oodata. Ise olen täisealine, kuid endiselt õpilane. Mis mind sellegipoolest huvitab aga, on see, et kas on olemas mingeidki juriidilisi tagauksi või olukordi läbi päranduse testamentide või muu sarnase, mis võimaldaksid ka mul saada õiguse läbi selle lahutuse osa varast omandada.
Olen teadlik, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel ja seda üldreeglina võrdsetes osades. Abikaasade ühised lapsed või emma-kumma abikaasa lapsed ühisvara jagamisel ei osale. Olukord on aga selline, et kodu, mis on hetkeseisuga mu vanematel ühisvaras, lahutuse korral sundmüüki ei näe, kuna isal soov enne maja teine pool välja osta kui lasta sünnikodul võõratesse kätesse sattuda. See jätaks aga olukorra, kus isa, olles vanem mees, jääks pikalt laenuvõlglaseks, mis võib ka päranduda ühel päeval mulle edasi. Ema omal käel liiguks omale uut eluaset ostma ning kokkuvõteks kõik, mis kunagi sai mulle lubatud, oleks läinud ning kummaltki poolt rahalist toetust poleks oodata. Ise olen täisealine, kuid endiselt õpilane. Mis mind sellegipoolest huvitab aga, on see, et kas on olemas mingeidki juriidilisi tagauksi või olukordi läbi päranduse testamentide või muu sarnase, mis võimaldaksid ka mul saada õiguse läbi selle lahutuse osa varast omandada.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ühisvara jagatakse tõepoolest vaid abikaasade vahel ning paraku ei osale abikaasade lapsed ühisvara jagamises. Seetõttu ei ole Teil võimalik nõuda oma osa vara jagamisel. Kui tulevikus pärite oma isa pärandi, siis pärite nii vara kui ka kohustused ehk ka võlad. Sellisel juhul on Teil võimalik pärandist loobuda. Arvestama peaksite siis aga sellega, et pärandist loobumise korral loobute mitte ainult kohustustest, vaid kogu pärandist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui vanemad ehitasid maja koos abielu ajal, kuid maja isa nimel siis kas emal on ka õigus mingi osa pärandada?05.05.2015
Tere! Mu ema ja isa ehitasid koos maja, maja on isa nimel ja mina elan selles juba aastaid. Isal on tehtud testament mulle, nüüd aga kuulsin ema käest, et tema(ema) soovib oma osa jätta kõigile jagamiseks (minu ja venna vahel 50-50). Kui vanemad ehitasid maja koos abielu ajal, kuid maja isa nimel siis kas emal ka mingi osa õigus pärandada? Kuna olen seal aastaid elanud ja palju raha sisse pannud, kas siis võimalik, et jään osast majast ilma?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie küsimusest ei nähtu, et teie vanemad oleksid sõlminud abieluvaralepingu või et maja kuuluks ühe abikaasa lahusvarasse. Seega pole tähtsust sellel, kelle nimel maja on, kui maja on omandatud abielu jooksul, on tegemist teie vanemate ühisomandiga maja suhtes.
Kui teie isa on teinud testamendi teie kasuks, on teil õigus pärida kogu temale kuuluv osa ehk ½ kogu kinnistust. Teine pool kinnistust jääb teie emale.
Kui aga teie ema peaks enne surema ning ta testamenti ei jäta, toimub pärimine PärS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 alusel ehk ½ emale kuuluvast kinnistust läheb võrdsetes osades jagamisele teie, teie venna ning teie isa vahel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui palju pean maksma elatisraha, kui kohtuotsuses (2014 aastal) on täpsustatud summa 190 eurot?05.05.2015
Kui palju pean maksma elatisraha, kui kohtuotsuses (2014 aastal) on täpsustatud summa 190 eurot? Kas on vaja maksta praegune elatise alammäär või kohtu poolt määratud elatise summa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega on elatis välja mõistetud konkreetse summana, mida ei ole seotud alampalgaga, tulebki maksta elatist nimetatud summas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma peaksin sõlmima abieluvaralepingu, et maja oleks minu ainuomandis (maa saime minu vanematelt ja on lahusvara)?05.05.2015
Ehitusluba väljastati mulle aprillis. Maa on saadud omandireformi käigus minu vanematelt, seega olen kinnistu ainuomanik ja see on lahusvara. Olen abielus juba olnud 10 aastat. Minu küsimus - kas ma peaksin sõlmima abieluvaralepingu, kui ma soovin, et maja oleks minu ainuomandis? Kas abieluvararegistris oleks vaja määrata ehitise väärtus, või palju läheks abieluvaraleping maksma? Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võimalike vaidluste vältimiseks oleks kindlasti mõistlik sõlmida abieluvaraleping.
Abieluvaralepingu tõestamise tasu sõltub vara väärtusest, mille suhtes kokkulepet sõlmitakse, seega sellele küsimusele ei saa ma kahjuks vastust anda. Notari tasu arvutatakse vastavalt notari tasu seadusele, mille leiate elektroonilisest Riigiteatajast (www.riigiteataja.ee).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vastab tõele, et kaalutakse seadusemuudatust, et vanemad peaksid lapsele maksma elatisraha 21. eluaastani?05.05.2015
Lugesin kuskilt, et varsti võetakse vastu (või on juba vastu võetud) seadus selle kohta, et lapsevanemad peavad toetama oma lapsi 21. eluaastani (elatisrahaga). Kas on see nii?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hetkel on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta omandab põhi- või keskharidust. Tulevikus on see õigus ka kuni 21-aastasel lapsel, kes omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kahjuks ei oska ma öelda, millal eelnimetatud seadusemuudatus vastu võetakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis vahe on sellel, kas ostetav korter on registris märgitud äripinnana või elupinnana?04.05.2015
Tere,
Sooviks teada, mis vahe on sellel, kas ostetav korter on registris märgitud äripinnana või elupinnana?
Antud hetkel on kinnistustoimiku andmetel tegemist mitteeluruumiga.
Ette tänades
Sooviks teada, mis vahe on sellel, kas ostetav korter on registris märgitud äripinnana või elupinnana?
Antud hetkel on kinnistustoimiku andmetel tegemist mitteeluruumiga.
Ette tänades
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Näiteks on kuulutuseportaalides pakkumises objekte, mida tutvustatakse kui korterit, kuid eluruumiks ei saa neid mitte kunagi registreerida, sest pind ei vasta eluruumile esitatud nõuetele. Krediidiasutused võivad, kuid ei pruugi anda sellise pinna ostuks eluasemelaenu. Ka võib laenuintress olla kõrgem.
Taotluse alusel saab mitteeluruume ka eluruumideks ümber registreerida, kuid sel juhul peab vastama ruum eluruumi tingimustele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee