Õigus
Küsimus: Millised on teie ettepanekud, et korteriomanik saaks seaduslikul teel näha ühistu arvepidamise dokumente?10.05.2015
Tere.
1. Kas KÜ esimees, soojaettevõtte tootmisjuht ja KÜ raamatupidaja võib olla ühes isikus? Revidendi valimine tõrjuti osavalt ära ja KÜ moodustamisest alates puudub ka sisuliselt kontroll. 9 korteriga majas 3-liikmeline juhatus (2 juhatuse liiget pole ilmselgelt kursis rahaasjadega ega muude asjaajamistega täpsemalt).
Kas ja kui palju õigusi on ühel korteriomanikul kontrollida kogu raamatupidamist, mis on alates 2011. aastast sisuliselt 1 inimese kontrolli all ja teistele teadmata. Küsimise peale näidatakse dokumente valikuliselt viidates isikuandmetele, soojalepingu koopiat küsides korduvalt, pole seni näidatud. Kuidas on võimalik sellises ühistus maksta remondi ja haldus rahasid, kui igasugune kontroll ära tõrjutakse, pensionärid ei julge küsida, usutakse mesimagusat juttu ja valesid? Millised on teie ettepanekud seaduslikul teel näha ühel korteriomanikul dokumente (v.a koosolekul, sest igasugu võtetega on justkui sõnad suhu pandud kõikidele ja ei saada arugi kui neid ära kasutatakse). Isegi veenäitudega on midagi salapärast, sest hakates neid põhjalikumalt kontrollima, lukustati ainuisikuliselt vee ja soojasõlme uks ja näitude teatamine salastati.
1. Kas KÜ esimees, soojaettevõtte tootmisjuht ja KÜ raamatupidaja võib olla ühes isikus? Revidendi valimine tõrjuti osavalt ära ja KÜ moodustamisest alates puudub ka sisuliselt kontroll. 9 korteriga majas 3-liikmeline juhatus (2 juhatuse liiget pole ilmselgelt kursis rahaasjadega ega muude asjaajamistega täpsemalt).
Kas ja kui palju õigusi on ühel korteriomanikul kontrollida kogu raamatupidamist, mis on alates 2011. aastast sisuliselt 1 inimese kontrolli all ja teistele teadmata. Küsimise peale näidatakse dokumente valikuliselt viidates isikuandmetele, soojalepingu koopiat küsides korduvalt, pole seni näidatud. Kuidas on võimalik sellises ühistus maksta remondi ja haldus rahasid, kui igasugune kontroll ära tõrjutakse, pensionärid ei julge küsida, usutakse mesimagusat juttu ja valesid? Millised on teie ettepanekud seaduslikul teel näha ühel korteriomanikul dokumente (v.a koosolekul, sest igasugu võtetega on justkui sõnad suhu pandud kõikidele ja ei saada arugi kui neid ära kasutatakse). Isegi veenäitudega on midagi salapärast, sest hakates neid põhjalikumalt kontrollima, lukustati ainuisikuliselt vee ja soojasõlme uks ja näitude teatamine salastati.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Raamatupidamise ja raamatupidamise algdokumentide osas vastutab raamatupidamist vahetult teostav isik juhatuse ees. Juhatus on omakorda kohtustatud esitama korteriühistu üldkoosolekule kinnistamiseks eelseisva aasta majanduskava ja möödunud majandusaasta aruande. Viimase suhtes ei ole nõuet koostada seda sellise detailsusega, nagu küsimuse esitaja soovib, ning kui korteriühistu üldkoosolek selles probleemi ei näe, siis tuleb tal korteriühistu liikmena sellega leppida.
Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et korteriühistu juhatus saab keelduda Teile, kui korteriomanikule korteriga seotud dokumente ette näitamast, samas on juhatusel õigus nõuda ettenäitamisega seotud põhjendatud kulutuste hüvitamist (vt võlaõigusseaduse paragrahv 1015 ja 1017).
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu võib jagada infot maja remondi plaanist, mille tulemusena ühe korteri ostja loobus tehingust?09.05.2015
Tere,
Korteriühistu liikmed arutavad maja renoveerimise võimalusi ca 10a, viimase aasta jooksul on koostamisel renoveerimise projekt, eesmärgiks hinnata võimaliku ehitustööde maksumust. Koosolekul oli otsustatud, et siis kui projekt saab valmis, võib otsustada: kas teostada renoveerimistöid täis mahus, etappidena või loobuda sellest ideest üldse (sõltuvalt hinnast), kas võtta laenu või mitte. Hetkel koosolekul arutati teemat, et paljudel pole laenu võtmiseks võimalusi.
Samas majas on üks korter on müügis, ostja suhtles KÜ esimehega, kes väitis, et meil on plaan laenu võtta. Peale seda ostja loobus tehingust. Küsimus: kas KÜ juhatus võib väljastada info (suuline või kirjalik) kui see ei põhine koosoleku otsusel vaid eeldusel, et elanikud sellega nõustuvad. Kas selline info on eksitamine?
Lugupidamisega
Korteriühistu liikmed arutavad maja renoveerimise võimalusi ca 10a, viimase aasta jooksul on koostamisel renoveerimise projekt, eesmärgiks hinnata võimaliku ehitustööde maksumust. Koosolekul oli otsustatud, et siis kui projekt saab valmis, võib otsustada: kas teostada renoveerimistöid täis mahus, etappidena või loobuda sellest ideest üldse (sõltuvalt hinnast), kas võtta laenu või mitte. Hetkel koosolekul arutati teemat, et paljudel pole laenu võtmiseks võimalusi.
Samas majas on üks korter on müügis, ostja suhtles KÜ esimehega, kes väitis, et meil on plaan laenu võtta. Peale seda ostja loobus tehingust. Küsimus: kas KÜ juhatus võib väljastada info (suuline või kirjalik) kui see ei põhine koosoleku otsusel vaid eeldusel, et elanikud sellega nõustuvad. Kas selline info on eksitamine?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud juhul on korteriomaniku huvi oma korter maha müüa, juhatuse huvi (ohuolukorras ka kohustus) on kortermaja renoveerida, raha leidmine selleks on teisejärguline.
Teadmata täpselt seda, kui suures osas on renoveerimisvajadus põhjustatud olemasoleva korterelamu amortiseerumisest ja/või selle alarahasamisest korteriomanike poolt, ei saa ma anda hinnangut sellele, kas korteriomanikud, kes vastanduvad laenuvõtmise soovile, oma kohustust rikuvad. Küll aga ei saa korteriomanik kindlasti teha juhatusele etteheiteid selle eest, et juhatus informeerib kolmandaid isikuid korterelamu renoveerimise soovist, ning kui korteriomanik leiab, et juhatuse tegevus ei ole tema huvides (näiteks tema arvates ei ole vaja kortermaja renoveerida), siis saab ta algatada juhatuse tagasikutsumise.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui kindlustati kogu kortermaja sisustus tervikuna, aga mina soovin ise oma korterisisustust kindlustada?09.05.2015
Tere! Väiksemas kortermajas, milles puudub veel KÜ, kuid mis on jagatud korteriomanditeks, otsustati korteriomanike üldkoosolekul hoone kindlustada. Üks korteriomanikest sõlmiski hoone kindlustuslepingu, kindlustades kortermaja ühtse tervikuna, s.t. ühe lepingu raames kindlustati nii hoone kaasomandi ese kui ka kõigi korteriomandite siseviimistlus. Olemasolev kindlustuspoliis katab ainult teatud riskid, puudub vastutuskindlustus. Korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 6 punkt 3 käsitleb korteriomanike huvidele vastava valitsemisena ainult kaasomandi eseme ja korteriomanike vastutuse kindlustamist.
Olen ainuke korteriomanik majast, kes sooviks teiste korteriomanikega ühiselt kindlustada ainult hoone kaasomandi eseme, ja seda koos vastutuskindlustusega. Isikliku korteriomandi siseviimistluse sooviksin kindlustada ise enda poolt valitud tingimustel ja kindlustusseltsis. Kahjuks ülejäänud korteriomanikud on olemasoleva kindlustuslepinguga rahul ja mingeid muutusi selles osas teha ei soovi.
Kas ja kuidas oleks võimalik mõjutada teisi korteriomanikke tühistama olemasolev kindlustusleping ja sõlmima uus leping vastavalt Korteriomandiseaduses soovitatule? Kas on võimalik nõuda siiski ka vastutuskindlustuse võtmist, kui korteriomanike enamus on kategooriliselt vastu "igasugusele raha mõttetule raiskamisele"? Aitäh vastamast!
Olen ainuke korteriomanik majast, kes sooviks teiste korteriomanikega ühiselt kindlustada ainult hoone kaasomandi eseme, ja seda koos vastutuskindlustusega. Isikliku korteriomandi siseviimistluse sooviksin kindlustada ise enda poolt valitud tingimustel ja kindlustusseltsis. Kahjuks ülejäänud korteriomanikud on olemasoleva kindlustuslepinguga rahul ja mingeid muutusi selles osas teha ei soovi.
Kas ja kuidas oleks võimalik mõjutada teisi korteriomanikke tühistama olemasolev kindlustusleping ja sõlmima uus leping vastavalt Korteriomandiseaduses soovitatule? Kas on võimalik nõuda siiski ka vastutuskindlustuse võtmist, kui korteriomanike enamus on kategooriliselt vastu "igasugusele raha mõttetule raiskamisele"? Aitäh vastamast!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vastus küsimusele sõltub selle eelduse õigsusest.
Küsimuse eelduse kontroll: korteriomandi reaalosa ulatuse sätestab KOS § 2, selle lõige 1 kohaselt ON reaalosa: piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et reaalosa EI OLE: ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Vahekkkuvõte 1: KOS ei sätesta sõnaselgelt siseviimistluse kuuluvust korteriomandi reaalosasse.
Vahekokkuvõte 2: seisukohta, mille kohaselt on siseviimistlus korteriomandi reaalosa, toetab KOS § 2 lg-s 1 tehtud viide hooneosadele, mida saab eraldi kasutada teiste korteriomanike õiguseid kahjustamata. Seisukohta, mille kohaselt siseviimistlus ei ole korteriomandi reaalosa, toetab KOS § 2 lg-s 2, mille kohaselt ei ole reaalosa ehitis.
Vahekokkuvõttes toodud kollisioonolukorra lahendamiseks juhindun tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lg-st 1, mille kohaselt on ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata, ning asun seisukohale, et siseviimistluse puhul TULEB EELDADA selle kuulumist kaasomandi eseme hulka. Eeltoodust tulenevalt tuleb eeldada ka seda, et korteriomanikud ei ole siseviimistlust tervikuna kindlustades oma pädevuse piire ületanud.
Olukorras, kus Teie siseviimistluse kindlustamisega ei nõustu, tuleb Teil tõendada selle kuulumist korteriomandi reaalosa hulka ning taotleda selle kindlustamisega seoses vastuvõetud otsus(t)e tühistamist.
Vastutuskindlustusega on lahendus lihtsam. Kuna KOS sätestab selle sõlmimise kohustuse sõnaselgelt, siis on korteriomanikel (või valitsejal või korteriühistul) kohustus selline leping sõlmida juba siis, kui seda nõuab üks korteriomanik. Juhul, kui kohustatud isikud korteriomaniku nõuet ei täida, siis annab KOS § 15 lg 2 talle õiguse sõlmida ise vastav kindlustusleping ning nõuda sellega seotud kulud sisse isiku(te)lt, kes vastavat kohustust rikkus(id).
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on oht eksamile mitte pääseda, kui oman B-kat lube, käin A-kat autokoolis ja nüüd jäin mootorrattaga sõiduga vahele?08.05.2015
Tere,
B-kategooria on olnud mul juba üle kümne aasta. Hetkel käin autokoolis A-kategooriat juurde tegemas. Jäin vahele mootorratta sõiduga, kas mul on oht nüüd eksamile mitte pääseda nagu ka esmakordsel taotlejal?
B-kategooria on olnud mul juba üle kümne aasta. Hetkel käin autokoolis A-kategooriat juurde tegemas. Jäin vahele mootorratta sõiduga, kas mul on oht nüüd eksamile mitte pääseda nagu ka esmakordsel taotlejal?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mul on tulevikus müügi korral õigus ka suuremale osale, kui investeerin pärast lahutust minu kasutusse jäänud majja?08.05.2015
Ostsime abikaasaga abielu ajal maja ning võtsime selleks pangalaenu. Nüüd lahutasime ning pangalaenu jään mina edasi maksma. Samuti jään majja elama ning investeerin majja. Kui me müüme paari aasta pärast maja maha, kas siis mul on õigus suuremale osale müügist saadud rahale, kuna ma olen pangalaenu ise edasi maksnud või läheb ikkagi müügist saadud raha pooleks? Kui ma majja investeerin ning maja väärtust tõstan, kas tänu sellele on mul ka õigus suuremale osale maja müügist saadud rahale? Kas selleks, et tõestada, et ma olen maja väärtust tõstnud, peaksin laskma maja praegu ära hinnata?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Varaühisus lõpeb lahutamisega. See tähendab seda, et vara, mis on omandatud lahutamise järgselt, ei kuulu ühisvara koosseisu ning see kehtib ka Teie poolt tehtud paranduste kohta majale. Ühisvara jagatakse aga vara jagamise hetke seisuga ehk Teie näitel oleks see paari aasta pärast. Jagamise hetkel arvestatakse maja väärtust sellel hetkel ning vastavalt jagatakse ka müügist saadud summa abikaasade vahel. Kui Te teete majale parendusi ning seeläbi tõstate maja väärtust, siis tuleks seda maja müümisel ning vara jagamisel kindlasti arvestada.
Vara jagamine toimub abikaasade kokkuleppel. Vaidluste vältimiseks soovitan Teil pidada dokumentatsiooni ning jätta kõik asjakohased arved ning tšekid alles.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib lõpetada töölepingu kui katseajal on töötaja haiguslehel? 08.05.2015
Töötaja kahekuuline katseaeg peaks olema lõpetatud 04.04.2015 aga töötaja on olnud haiguslehel alates 23.03.2015. Kas katseaeg pikeneb või tohib lõpetada töölepingu põhjusel, et ei ole tervislikel põhjustel pädev olnud töökohas?
Kui pikk on pikk aeg kahekuulise katseaja mõistes (TLS § 88)?
Kui pikk on pikk aeg kahekuulise katseaja mõistes (TLS § 88)?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kehtib üldine põhimõte, et töötaja haigus kui selline ei saa töölepingu ülesütlemist õigustada. Selline põhimõte kehtib ka katseaja puhul – ajutise töövõimetuse tõttu katseajal töösuhte lõpetamine oleks katseaja eesmärkidega vastuolus. Seetõttu tuleks ka katseaega vastavalt pikendada. Üheselt ei ole paraku võimalik vastata küsimusele, mis hetkest alates on tööandjal võimalik tööleping töötajaga üles öelda tema tervisliku seisundi tõttu. Praegusel juhul pole aga sellised tingimused täidetud ning katseaega tuleks pikendada. Katseaja pikenemist seadusest otseselt ei tulene, kuid praktikas on seda tunnustatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas leitakse osade asendussuhe samade osanike kahe osaühingu ühinemisel?08.05.2015
tere
Osaühingu A osakapitaliga 2556 eur (osanikule O1 kuulub osa väärtusega 2303 eur ja osanikule O2 kuulub osa väärtusega 253 eur) soovib ühineda OÜ-ga B, mille osakapital 134 912 eur (samadele osanikele O1 kuulub osa väärtusega 121556 eur ja O2- 13356). Osaühing A on ühendatav, OÜ B on ühendav, jääb alles vaid OÜ B, kui peaks toimuma kapitalu suurendamine 2556 eur vastu ning ühendav OÜ B peab andma ühendatava OÜ B osanikele osad üle. Kas kapitali suurendamine toimub rahalise/mitterahalise sissemaksega, milline on asendusuhe ning mille alusel toimub osade üleandmine?
Tänud ette,
Osaühingu A osakapitaliga 2556 eur (osanikule O1 kuulub osa väärtusega 2303 eur ja osanikule O2 kuulub osa väärtusega 253 eur) soovib ühineda OÜ-ga B, mille osakapital 134 912 eur (samadele osanikele O1 kuulub osa väärtusega 121556 eur ja O2- 13356). Osaühing A on ühendatav, OÜ B on ühendav, jääb alles vaid OÜ B, kui peaks toimuma kapitalu suurendamine 2556 eur vastu ning ühendav OÜ B peab andma ühendatava OÜ B osanikele osad üle. Kas kapitali suurendamine toimub rahalise/mitterahalise sissemaksega, milline on asendusuhe ning mille alusel toimub osade üleandmine?
Tänud ette,
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul OÜ B väljastab ühendatavale ühingule (OÜ A) vara vastu osad. Osaühingu A poolt üleantav vara saab olla ühendavale OÜ-le B sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras (ÄS § 424). Tuleb näidata, mitu ühendava OÜ B osa ühendatava ühingu OÜ A osanik ehk tulevane OÜ B osanik saab. Kui ühinemise käigus on vaja teha ühendatava ühingu osanikule juurdemakseid, tuleb arvestada, et juurdemaksete summa ei või ületada 1/10 asendatud osade nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast (ÄS § 392 lg 2). Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit osakapitali suurendamisele ühinemise käigus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist (ÄS § 396 lg 2). Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele hilisem osalus. Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule osad, tuleb suurendada osakapitali. Osade asendamine osakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval osaühingul on omaosad, mida saab asendamiseks kasutada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul on võimalik taotleda ainuotsustusõigust või hooldusõigust, kuna isa ei osale lapse kasvatamisel?07.05.2015
Läksime lapse isaga lahku kui laps oli ühe kuune. Selleks ajaks oli ta lapsega koos veetnud vaid nädala. Nüüdseks on laps viie kuune. Last käidi vaatamas eelmine kuu ja oldi koos 3 tundi, sest keeldusin last lapse isaga kaasa andmast. Olen arvamusel, et laps on selleks veel liialt väike, et lasta ta lihtsalt kaasa võtta. Väidetavalt viibib ta kogu aeg Soomes tööl ega saa sellepärast lapsega aega veeta. Kuna hooldusõigused on ühised, siis on olukordi, kus lapse pabereid täites on vaja ka teise vanema allkirja. Seda on suhteliselt võimatu saada kui isa kogu aeg Soomes. Põhimõtteliselt ta lapse elus üldse ei osalegi. Ja kas kui lapse isa pole lapsele elatusraha maksnud vabatahtlikult need neli kuud, siis on võimalik elatisraha ka tagant järgi kohtu kaudu nõuda?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vanemal on võimalik kohtult nõuda ainuhooldusõigust. Kohus teeb vastava lahendi lapse huvidest lähtudes ning siiani on kohtupraktika järgi oldud peamiselt seisukohal, et lapse parimates huvides on reeglina see, kui tal on vanemate lahusolu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate lahkuminekut. Teisalt on oluline arvestada, kui palju vanem lapse kasvatamises osaleb. Teiseks võimaluseks oleks PKS § 119 järgi otsustusõiguse andmine ühele vanemale. Kohus annab otsustusõiguse ühele vanemale konkreetses valdkonnas ning muus osas kehtib ühine hooldusõigus edasi. Teil on tõepoolest võimalik kohtult nõuda ainuhooldusõigust või otsustusõiguse üleandmist, nõuete rahuldamine sõltub aga täiendavatest asjaoludest. Kohus võib elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest. Seda tuleb aga eraldi taotleda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis riigi seaduste järgi kehtib Euroopa Liidu riigis väljastatud juhiluba Eestis?07.05.2015
Tere
Nimelt on mul nüüd terve rida küsimusi, mis on tekkinud seoses välisriigis (Euroopa Liidus) omandatud juhiloaga. Nimelt olen Eesti Vabariigi kodakondsusega, kuid elan teises Euroopa riigis, kus on kehtiv elamisluba ning sissekirjutus (vastavad andmed on ka Eesti rahvastikuregistris).
1) Kui kaua kehtib teise Euroopa Liidu liikmesriigi juhiluba Eestis ning kas selle ümbervahetamine on kohustuslik eestisse tagasi elama asudes?
2) Juhiluba on väljastatud 10-ks aastaks (varasemalt juhiluba omanud ei ole, tõenäoliselt siin puudub "esmane juhiluba", mis väljastatakse kaheks aastaks), kas Eestis sõites peab esimesetel kahel aastal sõidukile paigaldama vahtralehe?
3) Kas käesolev juhiluba vahetatakse Eestis (esimese 2 aasta jooksul) esmase juhiloa või tavalise juhiloa vastu?
4) Kas pean omama ka Eestis kehtivat tervisetõendit, kasutades välisriigi juhiluba või piisab ka välisriigi tervisetõendist?
Lugupidamisega
Nimelt on mul nüüd terve rida küsimusi, mis on tekkinud seoses välisriigis (Euroopa Liidus) omandatud juhiloaga. Nimelt olen Eesti Vabariigi kodakondsusega, kuid elan teises Euroopa riigis, kus on kehtiv elamisluba ning sissekirjutus (vastavad andmed on ka Eesti rahvastikuregistris).
1) Kui kaua kehtib teise Euroopa Liidu liikmesriigi juhiluba Eestis ning kas selle ümbervahetamine on kohustuslik eestisse tagasi elama asudes?
2) Juhiluba on väljastatud 10-ks aastaks (varasemalt juhiluba omanud ei ole, tõenäoliselt siin puudub "esmane juhiluba", mis väljastatakse kaheks aastaks), kas Eestis sõites peab esimesetel kahel aastal sõidukile paigaldama vahtralehe?
3) Kas käesolev juhiluba vahetatakse Eestis (esimese 2 aasta jooksul) esmase juhiloa või tavalise juhiloa vastu?
4) Kas pean omama ka Eestis kehtivat tervisetõendit, kasutades välisriigi juhiluba või piisab ka välisriigi tervisetõendist?
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse isiku suhtes liiklusseaduse norme, mis puudutavad juhtimisõiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist.
Seega esitatud küsimustele vastates:
1) EL väljastatud juhiluba kehtib kuni juhiloal märgitud kehtivusajani.
2) Algaja juhi tunnusmärki nõutakse esmase juhiloa omajalt. Kui ei oma esmast juhiluba, ei ole algaja juhi tunnusmärgi kasutamine kohustuslik.
3) EL välja antud juhiluba kehtib sellisena nagu see on väljastatud juhiloal märgitud tähtajani.
4) Eraldi tervisekontrolli Eestis teha vaja ei ole.
Küsimus: Kas tõesti ei ole mingit moodi võimalik teha lube kehtiva karistuse ajal?07.05.2015
Mul on kehtiv karistus, mis ei lase koostada esmase juhiloa taotlust, see kehtib 10.05.2017. Kas tõesti ei ole võimalik teha mingit moodi lube kui töökoht seda nõuab ja on oht tööst ilma jääda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee