Õigus
Küsimus: Kas ema uuel abikaasal on ka õigus mingile osale korterist, mis oli emal enne abiellumist?27.04.2015
Tere.
Minu ema ja isa olid abielus ja neil oli ühine korter, mis oli minu isa nimel. Minu isa suri ära 20 aastat tagasi ja korteri päris endale minu ema. 4 aastat hiljem võttis minu ema endale uue mehe ja nad abiellusid. Nad elasid uue mehega koos 16 aastat. Tänaseks on minu ema kahjuks surnud. Korter oli kuni ema surmani tema nimel. Kas ema uuel mehel on ka seaduse järgi õigus pärida seda korterit koos lastega või kes pärib esimesena? (Emal on kaks last, kes on mõlemad esimese mehega).
Minu ema ja isa olid abielus ja neil oli ühine korter, mis oli minu isa nimel. Minu isa suri ära 20 aastat tagasi ja korteri päris endale minu ema. 4 aastat hiljem võttis minu ema endale uue mehe ja nad abiellusid. Nad elasid uue mehega koos 16 aastat. Tänaseks on minu ema kahjuks surnud. Korter oli kuni ema surmani tema nimel. Kas ema uuel mehel on ka seaduse järgi õigus pärida seda korterit koos lastega või kes pärib esimesena? (Emal on kaks last, kes on mõlemad esimese mehega).
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Uuesti abielludes jäi korter teie ema lahusvarasse. Lahusvara moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2 alusel esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel.
Kui teie ema testamenti ei jätnud, toimub pärimine seaduse alusel (PärS § 10 lg 1).
Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (lapsed) ja abikaasa.
PärS § 16 lg 1 p 1 alusel pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi koos esimese järjekorra pärijatega võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.
Seega, teie olukorras pärivad nii mõlemad lapsed kui ka abikaasa igaüks 1/3 kogu pärandist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas aastaid hiljem saab meilt kui pärijatelt nõuda korteri remondikulude katmist?27.04.2015
Meie isa suri 1999.a., tema teine abikaasa 2009.a. Varasuhetele kohaldati ühisvararežiim. Isast jäi 1/2 mõttelist osa korteriomandist korterelamu kahetoalisest korterist, mis osteti 1995.a. abielu ajal, kuigi on vormistatud üleelanud abikaasa nimele, kellel on kaks täisealist last. Võtsime õega isa pärandi vastu. Info anti neile edasi. Nüüd 5 aasta möödudes teatas tütar, et soovib päranditoimingu lõpetada, mil jääb tema kaasomandisse 4/6, meile kummalegi 1/6. Veel teatas, et tema kulud on renoveerimisel ja üüri maksmisel suured olnud. Nüüd peame kõigest osa võtma aga müüa lähiajal ei kavatse. Tundub, et soovib meist vabaneda. Mingit läbikäimist pole olnud. Korterit ei ole külastanud ega võtit omanud.
Lugupidamisega ootan vastust.
Lugupidamisega ootan vastust.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärast teie isa uue abikaasa surma pärisid abikaasa tütred kumbki ¼ korterist.
Hetkel on korter kaasomandis AÕS § 70 lg 3 mõistes.
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke kulutusi ning nõuda teistelt kaasomanikelt kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. See kehtib aga vajalike kulutuste kohta. Eelkõige loetakse vajalikeks kulutusi, mis säilitavad eset või kaitsevad seda hävimise eest.
AÕS § 72 lg 5 alusel peavad kaasomanikud üksteise suhtes lähtuma hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Kui te teiste kaasomanikega asjas kokkuleppele jõuda ei suuda on võimalik kaasomand lõpetada. Vastavalt AÕS § 77-le jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalus pöörduda kohtu poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?27.04.2015
Tere!
Meil on abikaasaga tehtud 2001.a. vastastikune testament. Minul lapsi ei ole, kuid abikaasal on neid mitu. Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?
Mida on võimalik teha, et me ei pea üksi jäädes tulevikus hirmu tundma? Meil on ühine korter, mis kuulus enne erastamist minule.
Meil on abikaasaga tehtud 2001.a. vastastikune testament. Minul lapsi ei ole, kuid abikaasal on neid mitu. Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?
Mida on võimalik teha, et me ei pea üksi jäädes tulevikus hirmu tundma? Meil on ühine korter, mis kuulus enne erastamist minule.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PärS § 90 lõike 1 kohaselt võivad abikaasad määrata vastastikuses testamendis, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand tema surma korral.
Vastavalt PärS § 10 lõikele 1 päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti.
See aga teie puhul ei kohaldu, kuivõrd olete teinud vastastikuse testamendi ning pärimine toimub testamendi järgi.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas lapse isa võib kiusu pärast keelata lapsega reisile minna, saades teada, et olen talle alimendid peale pannud?27.04.2015
Tere! Elan lapse isast üle aasta lahus. Laps käib isa juures kord kuus nädalavahetusel. Ainuke toetus hetkel on lasteaia makse. Kuna sai koos ostetud auto, siis mulle (emale) jääb üksi tasuda auto laen, mis pole minu jaoks mitte väike summa, arvestades, et kasvatan ma last üksi. Autot ta mulle ei anna, see on tema oma. Hetkel meil mehega suuline kokkulepe, et aitab maksta alates selle aasta aprillist autolaenu (2a). Aga see tähendab, et lapse toetamiseks raha ei ole. Kui ma nüüd sooviks nõuda alimente ja mul endal plaan 2017 dets lapsega reisile minna, kas on võimalik, et alimente peale pannes isale, võin ma tema kiusu pärast oma suu reisist puhtaks pühkida? Millised õigused mulle jäävad?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, tuleks kõik last oluliselt puudutavad küsimused vastu võtta ühiselt. Üheks selliseks on kindlasti lapsega välismaale elama kolimine, kuid 1-2 nädalasele välisreisile minek minu hinnangul sinna alla ei kuulu, kuivõrd see otsus ei mõjuta last püsivalt.
Seega tuleks Teil lapse isa kindlasti teavitada, et lähete lapsega reisile, kuid tema nõusolek otseselt vajalik ei ole (eeldusel, et reisite Euroopa piires, kaugemale minnes võib teise vanema nõusolek vajalik olla ka lühiajalisel reisil, olenevalt külastatavast riigist).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda aru elatisraha kasutamise kohta?27.04.2015
Tere,
kas elatise maksjal on õigus ja võimalus elatise saajalt nõuda teavet selle kohta, kas elatist kasutatakse sihtotstarbeliselt, ehk kuidas mina elatise maksjana saan kindluse selle kohta, et raha, mida ma maksan kasutatakse lapse vajaduste jaoks?
kas elatise maksjal on õigus ja võimalus elatise saajalt nõuda teavet selle kohta, kas elatist kasutatakse sihtotstarbeliselt, ehk kuidas mina elatise maksjana saan kindluse selle kohta, et raha, mida ma maksan kasutatakse lapse vajaduste jaoks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatisraha lapse huvides, kuid samas ei pane seadus elatist saavale vanemale kohustust anda elatist maksvale vanemale aru elatise kasutamise kohta.
Vanemate kokkuleppel võib elatisraha kanda otse lapse kontole – kui mõlemal vanemal on lapse pangakontole ligipääs, on elatist maksval vanemal iseenesest võimalik jälgida teatud määral elatise kasutamist. Kuid nagu märkisin, võib lapse kontole elatisraha kanda vaid vanemate eelneva kokkuleppe alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus puhkusetasule alates vanemahüvitise ajast või alles siis, kui vaemahüvitise maksmine lõpeb?27.04.2015
Tere! Töötasin vanemahüvitist saades osalise koormusega kodus ja sain nii vanemahüvitist kui ka töötasu. Kas mul on õigus puhkusetasule alates sellest, kui sain vanemahüvitist või alles siis, kui vaemahüvitise maksmine lõpeb ja hakkan edasi saama ainult töötasu?
Vastus: Ülle Mustkivi, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui Te peale rasedus-ja sünnituspuhkuse lõppemist ei jäänud lapsehoolduspuhkusele vaid jätkasite töötamist osalise tööajaga, siis läheb see aeg põhipuhkuse andmiseks oleva aja hulka.
Segi ei tohi ajada vanemahüvitise saamise õigust ja lapsehoolduspuhkuse kasutamist, isik võib käia ka tööl vanemahüvitise saamise ajal ja ei ole kohustatud vanemahüvitise saamiseks jääma lapsehoolduspuhkusele. Töötaja ei saa samal ajal olla lapsehoolduspuhkusel ja täita tööülesandeid selle tööandja juures, kellele ta esitas avalduse lapsehoolduspuhkuse kasutamiseks.
Seega, kui käite paralleelselt vanemahüvitise saamisega osalise tööajaga töölepingu alusel tööl, siis puhkust tuleb anda võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.
Töölepingu seaduse § 68 lg 2 kohaselt lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei lähe, st nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis valguses peaksin korteriühistu üldkoosolekul teema tõstatama, kui minu korterisse levib teiste suitsu- ja toidulõhn?26.04.2015
Korterisse levib teisest korterist ebameeldivaid lõhnu - suitsu- ja toiduvalmistamise lõhnu. Elan 5-kordses majas viimasel korrusel. Enda korteris tehtud korralik remont. Millisest korterist lõhn levib, ei tea, aga üsna ebameeldiv on õhtul kodus olles pidevalt tuba tuulutada, et saaks puhast õhku korterisse. Mida annab sellises olukorras ette võtta ja kas on üldse mingit võimalust asja parandada. Tulemas on ühistu koosolek ja soovin enne teie vastust. Tean ka et ühistu esimees on kärme kõiki tüütuid probleeme kõrvale lükkama, aga mis on minul võimalik ette võtta. Aitäh vastajale.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriühistu Teie palvet ignoreerib, siis annab kehtiv õigus Teile õiguse tellida uuringud ise ning nõuda uuringutega seotud kulud sisse korteriühistult.
Ka lahendus lõhnaprobleemile endale on kindlasti olemas.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes peab ehitama uued puukuurid, kas KÜ või omanikud?26.04.2015
Tervist,
Meie maja on väike, ahjuküttega, kuus korterit. Majas toimiv KÜ. Hetkel on viiel korteril endi poolt ehitatud puukuurid (vanad). KÜ võttis vastu otsuse, et ehitab uued kuurid kõigile ja remondifondi arvelt. Üldkoosoleku otsusel 5 häält kuuest. Kes peab ehitama uued kuurid, kas KÜ või omanikud? Lisaks, kes peab rahastama korstende hooldust, KÜ või omanikud? Kas peab ka kaasomanike luba olema maa kasutuseks kuuride ehitusel?
Meie maja on väike, ahjuküttega, kuus korterit. Majas toimiv KÜ. Hetkel on viiel korteril endi poolt ehitatud puukuurid (vanad). KÜ võttis vastu otsuse, et ehitab uued kuurid kõigile ja remondifondi arvelt. Üldkoosoleku otsusel 5 häält kuuest. Kes peab ehitama uued kuurid, kas KÜ või omanikud? Lisaks, kes peab rahastama korstende hooldust, KÜ või omanikud? Kas peab ka kaasomanike luba olema maa kasutuseks kuuride ehitusel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodud loogika kehtib ka korstende hoolduse puhul - tegu on korteriühistu vastutusvaldkonnaga, millega seotud küsimusi otsustavad korteriomanikud üldkoosolekutel häälteenamusega, sealjuures tuleb otsustega seotud finantsküsimustes lähtuda korteriühistu põhikirjast- või vastava regulatsiooni puudumisel korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 1 sätestatust.
Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis õigused saab isa juhul, kui peakski nüüd lapsele lisama isa perekonnanime?24.04.2015
Lapse kandmisel ja sündimisel ei näidanud lapse bioloogiline isa üles huvi tema suhtes ning sünnitunnistusel puudub seetõttu tema nimi. Aja möödudes ei olnud tal selle kohta vastuväiteid. Suhte purunedes olen olnud 2 aastat temast lahus ja nüüd lapse isa nõuab lapsele tema perekonnanime lisamist ning ähvardab. Mis õigused saab isa juhul, kui peakski nüüd lapsele lisama perekonnanime? Lisaks ei ole lapse isa huvitatud isadustesti tegemisest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt peate lapsele isa perekonnanime andmise all silmas seda, et isa võtab isaduse omaks ja ta kantakse lapse isana lapse sünnitunnistusele. Sünnitunnistusele kandmisega omandab isa lapse suhtes vanema-lapse õigussuhtele iseloomulikud õigused ja kohustused, nagu näiteks lapsega suhtlemise õigus ja lapse ülalpidamise kohustus. Samuti saab lapsest isa seadusjärgne pärija.
Isaduse omaksvõtuks on vajalik Teie nõusolek. Kui Teie nõusolekut ei anna, on lapse isal võimalik pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole (reeglina teostatakse sellisel juhul ka DNA-analüüs).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik Sri Lankal registreeritud, kuid Eestis ja Inglismaal legaliseerimata abielu Eestis lahutada?24.04.2015
Tere,
Abielu on sõlmitud 2008. aastal Sri Lankal. Abikaasal on Briti kodakondsus ja tema alaline elukoht on praegu Inglismaal. Abielu ei ole ei Eestis ega Inglismaal registreeritud ega legaliseeritud. Kas sellist abielu oleks võimalik Eestis lahutada? Kuidas selleks toimida?
Tänan vastuse eest.
Abielu on sõlmitud 2008. aastal Sri Lankal. Abikaasal on Briti kodakondsus ja tema alaline elukoht on praegu Inglismaal. Abielu ei ole ei Eestis ega Inglismaal registreeritud ega legaliseeritud. Kas sellist abielu oleks võimalik Eestis lahutada? Kuidas selleks toimida?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kus on Teie alaline elukoht. Eestis on võimalik abielu lahutada juhul, kui siin on Teie alaline elukoht.
Välisriigis, kus sõlmiti abielu, tuleb abielutunnistus vastavas ametiasutuses legaliseerida ja seejärel legaliseerida ka Eesti välisministeeriumis. Välisriigis sõlmitud abielust tuleb informeerida ka kohalikku perekonnaseisuasutust, kes kannab abielu Eesti rahvastikuregistrisse. Eesti kohtus abielu lahutamiseks tuleb kindlasti vastavad toimingud läbi viia, abi võite selleks saada Eesti välisministeeriumist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand