Õigus
Küsimus: Kas pean osalema tööandja korraldatud seminaril oma vabast ajast?20.03.2015
Kui tööandja korraldab ürituse ja nimetab seda seminariks, kas ma pean osalema kui see toimub väljaspool tööaega minu vabal ajal?
Seda üritust ei tasustata ja kui keegi mingil põhjusel sinna ei lähe, siis võetakse lisatasudest raha maha. Kas mina saan end kuidagi kaitsta selle eest, et nad ei võtaks lisatasu maha ja ma ei peaks sinna ka minema oma vabast päevast?Seminar viiakse läbi nii, et teoreetiliselt kui mul on nädala vahetus vaba, siis laupäeval kell 10 peaks hakkama liikuma ja koju ma jõuaks alles järgmise päeva peale lõunat.
Ette tänades!
Seda üritust ei tasustata ja kui keegi mingil põhjusel sinna ei lähe, siis võetakse lisatasudest raha maha. Kas mina saan end kuidagi kaitsta selle eest, et nad ei võtaks lisatasu maha ja ma ei peaks sinna ka minema oma vabast päevast?Seminar viiakse läbi nii, et teoreetiliselt kui mul on nädala vahetus vaba, siis laupäeval kell 10 peaks hakkama liikuma ja koju ma jõuaks alles järgmise päeva peale lõunat.
Ette tänades!
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööaeg on aeg, millal töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning täidab kokkulepitud tööülesandeid, töövälist aega kasutab töötaja oma äranägemise järgi ja tööandjal ei ole õigust nõuda, et töötaja talle ettenähtud puhkeaega sisustaks tema äranägemisel.
Töölepingu seaduse § 17 kohaselt on töötajal kohustus täita korraldusi, mis:
• ei ole vastuolus töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega (korralduse täitmine ei too kaasa kokkulepitu või seaduse rikkumist, näiteks töö ja puhkeaja nõuete mittejärgimist);
• on seotud töölepingus ette nähtud tööülesannetega;
• arvestavad mõistlikult töötaja huve ja õigusi ehk võtavad arvesse hea usu ja mõistlikkuse printsiipi.
Seega igasugune tööülesande täitmine on tööaeg ning selle eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu ja tööandjal ei ole õigust nõuda, et töötaja täidaks tööga seotud kohustusi oma vabast ajast. Kui tekivad ületunnid, tuleb ka need hüvitada ning ületunnitöö tegemine nõuab üldjuhul pooltevahelist kokkulepet.
Lisatasu mittemaksmine sõltub sellest, kuidas on kokku lepitud või paika pandud selle maksmise tingimused ja kord. Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötasu koosneb põhitasust ja erinevatest lisa- ja/või tulemustasudest, siis töötaja on õigustatud selle kokkuleppe kohaselt tasu saama, kui töötaja poolt on täidetud nende maksmise tingimused.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas taotleda lapsele hooldusõigust, kui ema tahab elatisraha, kuid laps elab hoopis vanaema juures?20.03.2015
Tere.
Oleme lahus 11a, nüüd hakkas ema lapsele elatist nõudma. Mida olen nõus ka maksma, aga kui olen püüdnud lapsega saada kokku, pole vastust saanud. Ja ema ei kasvata last vaid laps elab vanaema juures. Kui tahaks poolt hooldusõigust, siis kuidas ja kuhu peaks pöörduma? Olen üritanud meilitsi kirjutada mis loetakse ära aga ei vastata küsimustele. Kui kohus pole teisiti määranud, kas mitte ema ei peaks lapsega koos hetkel elama ja hooldama.
Oleme lahus 11a, nüüd hakkas ema lapsele elatist nõudma. Mida olen nõus ka maksma, aga kui olen püüdnud lapsega saada kokku, pole vastust saanud. Ja ema ei kasvata last vaid laps elab vanaema juures. Kui tahaks poolt hooldusõigust, siis kuidas ja kuhu peaks pöörduma? Olen üritanud meilitsi kirjutada mis loetakse ära aga ei vastata küsimustele. Kui kohus pole teisiti määranud, kas mitte ema ei peaks lapsega koos hetkel elama ja hooldama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eelkõige peaksid lapse eest tõepoolest hoolt kandma lapse vanemad, kuid kui mingil põhjusel on Teie laps hetkel oma vanaema hoole all, ei ole see seadusega otseselt keelatud olukord.
Siiski, kui Teie hinnangul oleksid lapse huvid Teie juures elades rohkem tagatud, kuid lapse elukoha muutmises lapse emaga kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks kõigepealt oma murega pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele saada ei õnnestu, vastava avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on tõsi, et kui ta sünnitab minu lapse, siis pean ta koos nelja mulle "võõra" lapsega oma korterisse elama võtma?20.03.2015
Tere,
Naisterahval eelmistest kooseludest neli last. Minu enda naiivsusest on viies laps sündimas (ilmselt see, et väitis tablettide söömist ja väitest, et ei jää rasedaks ning ei soovi rohkem lapsi, mind enam kuidagi aita). Lisaks on tal tuvastatud töövõimetus, elab hetkel üürikorteris nelja lapsega. Oman ise isiklikku korterit.
1.Väidab mulle, et lapse sünni korral olen kohustatud tema ja kogu selle lastepundi enda juurde elama võtma? Kas see vastab tõele?
2.Kui saan keskeltläbi 800.-eurot palka, siis mis summa kanti elatis võidakse määrata?
3.Kindlasti ei jäta ta ka kasutamata võimalust elatise nõudmist emale, mis summa ulatuses sellised asjad tavaliselt on ja mis makseid hõlmab?
4.Nagu ka nüüdseks on selgunud "harrastabki" sellist elustiili ja on eelmiste meestega samamoodi käitunud. Kas selliste inimeste vastu ka mingeid sanktsioone on võimalik rakendada?
Naisterahval eelmistest kooseludest neli last. Minu enda naiivsusest on viies laps sündimas (ilmselt see, et väitis tablettide söömist ja väitest, et ei jää rasedaks ning ei soovi rohkem lapsi, mind enam kuidagi aita). Lisaks on tal tuvastatud töövõimetus, elab hetkel üürikorteris nelja lapsega. Oman ise isiklikku korterit.
1.Väidab mulle, et lapse sünni korral olen kohustatud tema ja kogu selle lastepundi enda juurde elama võtma? Kas see vastab tõele?
2.Kui saan keskeltläbi 800.-eurot palka, siis mis summa kanti elatis võidakse määrata?
3.Kindlasti ei jäta ta ka kasutamata võimalust elatise nõudmist emale, mis summa ulatuses sellised asjad tavaliselt on ja mis makseid hõlmab?
4.Nagu ka nüüdseks on selgunud "harrastabki" sellist elustiili ja on eelmiste meestega samamoodi käitunud. Kas selliste inimeste vastu ka mingeid sanktsioone on võimalik rakendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil ei ole kohustust tagada lapse emale ja tema kõikidele lastele elukohta, kuid Teil on ülalpidamiskohustus teie ühise lapse ees ja ka lapse ema ees.
Ühisele lapsele tuleb elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui laps saab õpingute ajal täisealiseks, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohi olla väiksem, kui pool alampalka ehk väiksem kui 195 eurot käesoleval aastal.
Lapse ema tuleb ülal pidada kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kui lapse ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemi tõttu võimeline ennast ise ülal pidama, lasub lapse isal samuti lapse ema ees ülalpidamiskohustus, mis algab kõige varem neli kuud enne lapse sündi ja lõppeb lapse 3-aastaseks saamisega. Elatise suurus on jällegi seotud õigustatud isiku vajadustega ja ka Teie varandusliku olukorraga, võimatu on väljamõistetava elatise konkreetset suurust kindlaks määrata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagatakse lahutusega maja, kui üks ei taha müüa ja ise ka välja osta ei suuda?20.03.2015
Tere! Küsimuseks abielulahutus, vara jagamine, lapsed on täiskasvanud. Olen seda lehte lugedes saanud mõningad vastused oma probleemile. Aga mõningad küsimused on. Vara jagunemises me kokkuleppele ei jõua. Kui annan kohtusse hagi abielulahutuseks koos vara jagamisega ja näiteks kohus otsustab pooleks või natuke siia-sinnapoole. Majja soovib jääda abikaasa ja meie juures elav tütre pere (kuni oma poolelioleva maja valmimiseni). Mina sooviks osta endale elamispinda ja saaks seda teha minule määratud varast saadava raha eest. Abikaasal raha minu osa väljamaksmiseks ei ole ja 1/2 maja ei ostaks võõras (kus ei ole konkreetset ruumide-korruste eraldatust). Ettepanek, et maja müügist saaks 3 korterit, ei sobi talle ja nii see keerutamine käib.
Küsin: 1.Kas saab ja kuidas rakendada peale kohtuotsust sundmüüki? 2.Kui leidukski ostja 1/2-le, kas saab teine pool müüki segada? 3. Kui üürin välja oma osa, kas on vaja teise majaosa omaniku nõusolekut. ** On ka väike korter, kus elab minu ema, mis näiteks kohtus jaguneb ka pooleks. 1. Kas müümisel konkreetse ostja ees saan kasutada ostueesõigust, et ema elamispind säiliks (varem kokkuleppest ei ole ta huvitatud, sest tema ei tea mis hinnaga reaalselt müüdud saab).
Lugupidamisega
Küsin: 1.Kas saab ja kuidas rakendada peale kohtuotsust sundmüüki? 2.Kui leidukski ostja 1/2-le, kas saab teine pool müüki segada? 3. Kui üürin välja oma osa, kas on vaja teise majaosa omaniku nõusolekut. ** On ka väike korter, kus elab minu ema, mis näiteks kohtus jaguneb ka pooleks. 1. Kas müümisel konkreetse ostja ees saan kasutada ostueesõigust, et ema elamispind säiliks (varem kokkuleppest ei ole ta huvitatud, sest tema ei tea mis hinnaga reaalselt müüdud saab).
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kumbki abikaasa ei ole huvitatud asja enda omandisse jätmisest ja teisele poolele hüvitise maksmisest, jagatakse asi kas reaalosadeks või müüakse avalikul enampakkumisel, vastavalt poolte soovidele ja võimalustele. Kui asja reaalosadeks jagamine ei ole võimalik või pooled seda ei soovi, jääbki üle müük avalikul enampakkumisel. Arvestades eeltoodut, oleks ikkagi mõistlik asi kokkuleppel kohtuväliselt võõrandada, mitte kohtuotsuse alusel avalikul enampakkumisel.
Seni, kuni tegemist on abikaasade ühisvaraga, tuleb ühisvara ka ühiselt käsutada ehk siis varaga tehingute tegemiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek. Kui ühisvara on jagatud, enam teise poole nõusolek vajalik ei ole.
Kui korteri jagamise osas kokkuleppele ei saa, võite kohtult taotleda, et korter jääks Teie omandisse ja Teie maksate abikaasale poole korteri väärtusest – arvestades asjaolusid, oleks selline nõue igati põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas jagamata ühisvara mõttelist osa on võimalik kinkida, näiteks tütrele?19.03.2015
Kas jagamata ühisvara mõttelist osa on võimalik kinkida? Tegemist on majaga, mis peale lahutust jäi abikaasale. Ühisvara jagamise lepingut sellele tehtud ei ole. Maa oli abikaasa pärandvara, maja mis sellele ehitasime, ühisvara. Tahaksin oma ühisvara mõttelise osa kinkida meie ühisele tütrele. Kas see on juriidiliselt võimalik ja kuidas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 26 lõike 1 kohaselt ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes.
Kui jagate endise abikaasaga ühisvara ära, võite Teile jäänud osaga teha mistahes tehinguid – müüa, kinkida, rentida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada kinnitust, et ma olen selle lapse isa?19.03.2015
Tere. Kuidas toimida? Olin koos naisega, kellega meil on üks tütar, teise lapse sündides me olime lahus ja mina seda last omaks ei võtnud. Nüüd on see naine vormistanud selle lapse nagu oleks see tema praeguse abikaasa laps. Millised ja kas mul on mingeid õiguseid selle lapse suhtes, ses mõttes, et nüüd sooviksin ise olla selle lapse isa.
Tervitades
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünnitunnistusele on isana märgitud teine mees, on mehel, kes peab ennast lapse isaks, võimalus kohtu kaudu teise mehe isadus vaidlustada ühe aasta jooksul alates lapse sünnist. Kui möödunud on enam kui aasta lapse sünnist, peaksid vaidlustamiseks nõusoleku andma lapse ema ja mees, kelle isadust soovitakse vaidlustada. Kui nõusolekut eelpool nimetatud isikute poolt ei anta, võib kohus lapse huve arvestades mõjuval põhjusel anda siiski loa isaduse vaidlustamiseks.
Kui isadus on edukalt vaidlustatud, on Teil võimalik lapse isadus ema nõusolekul omaks võtta või selle puudumisel pöörduda kohtusse isaduse tuvastamise nõudega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks sünnitunnistusel isa nimeks õige nime?19.03.2015
Tere. 6 aastat tagasi otsustasin hakata üksikvanemaks, kuna lapse isa oli teise naisega abielus ja ta ei tahtnud kodurahu huvides last enda omaks tunnistada. Tänaseks oleme selle mehega abielus ja meile on sündinud perre veel üks laps, kes on vormistatud korrektselt mõlema vanemaga. Küsimus ongi nüüd selline, et mida me peame tegema selleks, et saaksime ka oma 6- aastase tütre sünnitunnistusele kanda isa nime?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünnitunnistusele ei ole isana ühtegi meest märgitud, on lapse isal võimalus lapse isadus omaks võtta. Selleks peab lapse isa tegema perekonnaseisuasutuses vastava avalduse, mille alusel kantaksegi ta isana lapse sünnitunnistusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan taotleda, et elatisraha võlast arvestataks maha sularahas makstud summad?19.03.2015
Lapse ema nõuab minu käest 2008. a kohtumäärusega lapsele (15.a) välja mõistetud elatist - 160 eurot kuus. Olen elatist ka tasunud iga kuu vastavalt võimalustele 40-200 eurot sularahas (olen invaliid). Nüüd esitas lapse ema minu vastu täitemenetluses nõude ja nõuab kogu elatist, mis on kogunenud 2008.a tänaseni - nõue on üle 12 000 euro. Teatud aja elas naine koos lapsega minu täisealise tütre juures tasuta - saades kasutuseks oma maja ja head elamistingimused. Kas ma saaksin tugineda elatisnõude osalisele aegumisele? Kas oleks võimalik kohtus täitemenetluse summat vähendada selle võrra, mille juba olen sularahas tasunud ja väita ka, et minu täisealine tütar minu eest elatiskohustust täitis võimaldades naisel ja lapsel enda juures elada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Jõustunud kohtuotsus on täitedokumendiks ning kohtutäitur algatab selle alusel täitemenetluse. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 alusel 10 aastat, mistõttu praeguses olukorras ei ole võimalik tugineda aegumisele. Elatise vähendamist saab nõuda kohtult ning kohus teeb vastavas asjas otsuse. Kuna üldiselt ei ole võimalik tagasiulatuvalt elatist vähendada ning praeguses asjas on kehtiv kohtuotsus, siis ei ole Teil võimalik nõuda elatise vähendamist põhjusel, et Teie tütar võimaldas naisel ja lapsel enda juures elada.
Kui olete sularahas tasunud elatist, siis on Teil võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Teile esitatud täitmisteates on vastava hagi esitamise tähtaeg märgitud. Sellisel juhul peab Teil siiski olema võimalik tõendada, et olete elatist tasunud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui palju mul on puhkust saada, kui asusin tööle eelmise aasta augustis?19.03.2015
Asusin tööle 02.08.2014, seega sooviksin teada, mitu päeva puhkust on mul 2015. aastal võimalik võtta?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda jooksva aasta põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus (nt eelmise aasta põhipuhkus) ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale.
Tööle asumise kalendriaastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva.
Töötaja omab õigust puhkuse kasutamiseks täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a. töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust.
Eelmise aasta puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: töötatud kalendripäevad aastas jagada 365 või 366-ga (s.o kalendripäevad aastas) korrutada 28 (töölepingu seaduse järgi ettenähtud põhipuhkuse minimaalne kestus).
Seega on töötajal õigus ära kasutada eelmise aasta kasutamata põhipuhkus ja jooksva aasta põhipuhkus. Kui tööandja ei koosta märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis on töötajal õigus 14
kalendripäeva ette teatada ning minna puhkusele. Juhul kui ajakava on olemas, kuid kõiki puhkusi (nt eelmise aasta puhkust) ei ole kantud ajakavasse, siis on töötajal õigus jääda ajakavasse märkimata puhkusele 14 kalendripäeva ette teatades.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui tervise tõttu tulin töölt ära, kuid palgad kätte saamata ja kompensatsioonid ka?19.03.2015
Läksin tööle kodukoristus firmasse 21. detsember 2014. Tööülesandeks oli kodude koristus ja objektid asusid eri asulates, liikumiseks oli oma isiklik auto, bensiini pidime ise välja ostma ja pidime kirjutama läbitud kilomeetrid ja sealt pidi firma maksma 0.16 senti läbitud kilomeetri eest (bensiin pluss auto kompensatsioon). Kuna tervis halvenes, kirjutasin avalduse (randmetes oli põletik ja valutasid), et alates 10. veebruarist omal soovil (tervise halvenemise pärast) vabastada mind tööülesannetest. Mul paluti veel peale töölepingu lõpetamist objektid lõpetada, viimase sain valmis 6. märtsil. Palka olen siis saanud (vaid töötundide eest) detsembri eest ja see ka arvutati tulumaksu 0.- eurost.
Ja nüüd olen teadmatuses, olen helistanud, siis ei vastata, sõnumitega ühendust võtnud, siis vaid vabandused, et raha pole ja esimesel võimalusel saan: palga, bensiini rahad ja tööülesandeid täites oma telefoniga tehtud parkimised.
Kas peaksin ootama, et ehk tekib neile raha ja nad suudavad palga maksta või kuhugi pöörduda? Olin niigi nõus, et jaanuari palga saan veebruaris, kohe töölepingu lõppedes ja veebruari ja ka märtsi kuus tehtavate objektide eest 10. märtsil. Maksud ootavad maksmist ja ega eladagi on vaja. Olen lesk ja pean ise hakkama saama.
Ja nüüd olen teadmatuses, olen helistanud, siis ei vastata, sõnumitega ühendust võtnud, siis vaid vabandused, et raha pole ja esimesel võimalusel saan: palga, bensiini rahad ja tööülesandeid täites oma telefoniga tehtud parkimised.
Kas peaksin ootama, et ehk tekib neile raha ja nad suudavad palga maksta või kuhugi pöörduda? Olin niigi nõus, et jaanuari palga saan veebruaris, kohe töölepingu lõppedes ja veebruari ja ka märtsi kuus tehtavate objektide eest 10. märtsil. Maksud ootavad maksmist ja ega eladagi on vaja. Olen lesk ja pean ise hakkama saama.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Seega tööandja peab tehtud töö eest tasu maksma vastavalt kokkulepitud tingimustele.
TLS § 84 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. Tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise, kasutamata puhkuse hüvitamise ja töövahendite tagastamise nõue. Sissenõutavaks muutumise ajahetke eiramise tagajärjeks rahaliste nõuete puhul on viivise kulgema hakkamine (viivise suurus hetkel 8,05% aastas).
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee
Seega on Teil õigus pöörduda saamata jäänud nn lõpparve ja viivise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).