Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuid firma üürib korterit välja, siis kas tuludeks on üüritulu pluss kommunaalteenuste tasud?13.03.2015

Tere! Eraisik soovib enda korteri anda endaga seotud firmale tasuta kasutusvalduse lepingu alusel. Firma üürib korteri välja. Kas firma tuludeks on üüritulu + kommunaalid, mis üürnik maksab? Mis kulud saab firma kulusse kanda korteri hooldamisega, kas ilma km-ta? Kuidas firma deklareerib korteri tulude ja kulude kasutust deklaratsioonides maksuametile? Kui eraisik soovib hiljem korteri ära müüa, mis maksukohustused siis kaasnevad?
Ette tänades!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Firma tulu on üüritulu. Firma kuludesse kantakse kõik korteriga seotud kulud. Üürniku poolt tekitatud kõrvalkulude (tarbitud ressursid, pisihooldus jmt) kandmine peab olema üürilepingus eraldi kokku lepitud. Reeglina on need üürniku omad ja firma kulude hulka ei kuulu. Kui need kulud on jäänud lepingu järgi üürniku kanda, kuid firma need on tasunud, siis peab üürnik need talle hüvitama. Korteri kuludega seotud käibemaksu maha arvata ei saa. Firma oma kulusid-tulusid kellelegi ei deklareeri. Korteri müügi korral maksab inimene tulumaksu müügihinna ja korteri soetamismaksumuse vahelt.
 

Küsimus: Kas tasutatakse nädalavahetuse päevad, mis jäävad õppepuhkuse sisse?13.03.2015

Tere!
Töötan 0,5 kohaga teenindajana, ka nädalavahetustel. Samal ajal õpin ülikoolis. Soovin võtta esimest korda sel aastal õppepuhkust 7 kalendripäeva. Kas tasutatakse ka nädalavahetuse päevad, mis jäävad õppepuhkuse sisse? Minu tööpäevad on tavaliselt 4 tundi pikad. Kuidas arvestatakse tavatöötundidest maha õppepuhkusel oldud päevad? Märtsis on norm. töötunnid 88. Mitu töötundi peaks olema mul märtsis, kui maha arvutada õppepuhkusel oldud päevad?

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp. Pöörduja

Töötaja kaitse ja tööajapiirangute eesmärgist lähtudes peab tööaeg arvestusperioodis vähenema nende päevade võrra, mil töötaja ei saa tööd teha puhkuse või haiguse tõttu. Seda juhul, kui töögraafik oli tehtud juba enne puhkuse või haiguse algust.
Juhul, kui tööajakava veel koostatud ei ole, saab tööandja arvestada töötaja puudumisega ning tööajast maha arvata kalendrijärgne tööaeg. Sel juhul läheks teil 7-päevase puhkuse puhul tööajast maha 20 tundi.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas saavad seadused olla nii segased, et ei saagi aru, kas peab eraparklate trahve maksma või mitte?13.03.2015

See nö linnalegend, et eraparklates ei pea parkimise eest maksma, kuna AS-il, OÜ-l jms puudub õigus trahvimiseks ning trahvida saab vaid omanikku, mitte autot... - kuidas sellega siis ikkagi täpselt on? Räägitakse nii ja naa, kuid kui asi on seaduses, siis peaks ikka suhteliselt konkreetne vastus olemas olema, kas on õigus trahvida või ei ole? Kas peab maksma või ei pea? Ei ole ju võimalik öelda, et täpselt ei tea, kas ja kellel on millised andmed minu, kui parkija kohta? - see peaks ju seadusega sätestatud olema?!!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Olen Vastused.ee keskkonnas eraparklate leppetrahve puudutavatele küsimustele palju kordi vastanud. Kindlasti leiate Teid huvitavale küsimusele vastuse. Lühidalt uuesti varasemaid vastuseid kokku võttes tuleb eraparklate leppetrahvide puhul arvestada, et tegemist on eraõigusliku sanktsiooniga e. kahe või enama lepingupoole vahelise kokkuleppega parkimise osas. Kogu vaidlus taandubki sellele, kas leppetrahvi nõudev lepingupool on suuteline vaidluse korral tõendama, kes on temaga lepingu sõlminud teiseks pooleks. Üldjuhul ei ole selleks teiseks pooleks automaatselt sõiduki omanik. Igal konkreetsel juhul tuleb eraldi tuvastada, kes sõlmis parkimislepingu ja/või kas parkimislepingut saab üldse sõlmituks lugeda. Seega ei ole sõiduki omanik või vastutav kasutaja automaatselt kohustatud leppetrahvi tasumiseks. Samas on elu näidanud, et leppetrahvide korduv tasumata jätmine võib hiljem hakata sõiduki kasutaja elu küllaltki tuntavalt häirima. Valik leppetrahvi vabatahtliku tasumise või tasumata jätmise osas on siiski igaühe enda langetada.
 

Küsimus: Kas kohtu kaudu abielu lahutades määratakse samas menetluses automaatselt ka laste elukoht?13.03.2015

Tere! Kas abielulahutusel kohtu kaudu määrab kohus automaatselt ka laste elukoha, isegi kui sellekohast avaldust pole tehtud? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohtule esitatakse hagi abielu lahutamiseks, lahendabki kohus ainult abielu lahendamise küsimuse. Laste hooldusõigust ja suhtlemiskorda puudutavate vaidluste lahendamiseks tuleb kohtule esitada eraldi avaldus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Teil on tõesti mõtet soovitada lastekaitsetöötajate poole pöördumist, see on ju täiesti mõttetu?13.03.2015

Lugesin erinevate isade küsimusi erinevate probleemide korral. Mulle jäi silma, et pidevalt vastate isadele, et pöörduge lastekaitse poole viimases hädas. Ma taha öelda, et ärge andke sellist mõttetut nõu lapsevanemale (isadele) sest lastekaitse on nö hambutu organisatsioon, tal pole täidesaatvat jõudu ja isegi kui ta teeb teisele lapsevanemale mingi kohustuse, siis see teine lapsevanem võib rahulikult naerda selle üle - midagi ei saa talle teha keegi ja ta võib talitada nagu heaks arvab (keegi ei saa talle reaalselt midagi teha, kui ta rikub kokkuleppeid, mis on lastekaitses paika pandud).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Mul on väga kahju, kui Teil isiklikult on lastekaitsetöötajatega negatiivsed kogemused, kuid oma praktilisele kogemusele tuginedes võin öelda, et paljud vanemad saavad lastekaitsetöötaja vahendusel lastega seonduvates vaidlustes kokkuleppele ja puudub vajadus pöörduda kohtusse, mis on ilmselgelt positiivne. Ebamõistlik on vaidluse esinemisel kohe kohtu poole pöörduda, kasutamata võimalust jõuda kohtuväliselt kokkuleppele.

Kui lastekaitsetöötaja vahendusel siiski kokkuleppele saada ei õnnestu, on võimalik vaidlus lahendada kohtus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on lootust saada elatist lapsele kui isa hetkel maksab lasteaiatasu ning paar korda nädalas võtab last enda juurde?13.03.2015

Tere. Elame lapse isaga lahus juba aasta aega. Alguses oli kõik igati ok, maksis elatist ja võttis last enda juurde ka. Viimasel ajal on aga rahasid vähendanud ja last võtab ka enda juurde nagu heaks arvab, vahel tihedamini ja siis samas jälle tükk aega ei näita nägugi. Hetkel maksab lapse isa lasteaiamaksu ja see on ka ainuke niiöelda elatis siis tema poolt, mõni nädal on laps tema juures 3 korda nädalas ja mõni nädal üldse mitte. Pidev ähvardamine, et ei maksa enam üldse rahasid ja kui ma peaks alimendid peale panema, siis ta ei ole kohustatud üldse last enda juurde võtma. Millised on minu õigused ja võimalused, kas mul on lootust saada elatist lapsele kui ta hetkel maksab lasteaiatasu ja näiteks paar korda nädalas võtab last enda juurde?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Teie juures ja põhilised kulutused lapse ülalpidamiseks teete Teie, on Teil õigus nõuda lapse isalt elatisraha maksmist. Seejuures peaks elatise suuruse arvutamisel arvestama ka lapse isa poolt vabatahtlikult tehtud kulutusi.

Kui lapse isaga elatise maksmise osas kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik elatist taotleda kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis saab selle puhkusega, mis on graafikus augustis, kuid soovin juuli lõpust töölt ära tulla?13.03.2015

Tere,
soovin lõpetada töölepingu 31.07.2015, kuid puhkus on graafikus 03.08 - 31.08.15. Küsimus: kas tööandja saab mind nö. kinni hoida kui puhkus on kasutamata või kas ma pean seaduse järgi puhkust võtma?

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp. Pöörduja

Töölepingu seaduse § 71 järgi tuleb kasutamata jäänud puhkus töösuhte lõppedes rahas hüvitada.
Kui te soovite töösuhte lõpetada 31. o7. 2015, siis on teil saada 7 kuu eest kasutamata puhkuse kompensatsiooni (28:12=2,33x7=16,33 kalendripäeva eest. Kui teil on jäänud kasutamata puhkust eelmise aasta eest, siis kuulub ka see hüvitamisele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas isa võib õppiva lapse täisealiseks saamisest alates maksta elatist otse lapse kontole?12.03.2015

Tere!
Kohtuotsusega oli elatis määratud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Gümnaasiumi viimases klassis õppivale 18 a-le lapsele maksab isa vabatahtlikult lapse kontole elatist edasi. Ema aga väidab, et seda tuleb kanda edasi tema kontole. Kas emal on juriidilist õigust seda nõuda? Siinkohal märgiks ära, et laps elab gümnaasiumi õpingute ajal vanavanemate juures.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps on saanud täisealiseks ja kohtuotsusega ei ole vanemal kohustust tasuda elatist teise vanema kontole, võib elatisraha kanda otse lapse pangakontole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal, keda pole kantud sünnitunnistusele, on õigus nõuda ilma minu nõusolekuta dna testi, teadmaks, kas laps on tema?12.03.2015

Tere, kas mu lapse isal, keda pole kantud sünnitunnistusele, on õigus nõuda ilma minu nõusolekuta dna testi, teadmaks, kas laps on tema oma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse sünnitunnistusele ei ole tehtud kannet lapse isa kohta, on ennast lapse isaks pidaval mehel õigus nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist ja selle jaoks ei ole vajalik Teie nõusolek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis tingimustel võiksin kanda elatisraha otse lapse kontole, siis saaksin aru ka kuhu ema raha kulutab?12.03.2015

Tere! Maksan oma lapse emale igakuist elatist, laps on ka minuga vähemalt 2 päeva nädalas. Aga kuna lapse ema on harjunud glamuurse elustiiliga, ei taha ta mulle ära tõendada, kuhu lapse raha läheb. Minu küsimus oleks siis, kas ma võiksin hakata kandma elatisraha oma 2,5 aastase lapse arvelduskontole, tema kannab sealt enda kontole koos selgitusega ja olekski mul teada. Tema ei ole nõus sellise variandiga, ei viitsivat. Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Otse lapse pangakontole võib elatisraha maksta siis, kui vanematel on sellekohane kokkulepe. Kui kokkulepet ei ole, tuleb elatisraha kanda ikkagi last kasvatava vanema kontole. Kui seda mitte teha, võib lapse ema pahatahtlikkuse korral asuda seisukohale, et Teie poolt on lapse ülalpidamiskohustus täitamata ja pöörduda kohtu poole.

Kahjuks ei kohusta perekonnaseadus elatist saavat vanemat elatisraha kasutamisest teisele vanemale nö aru andma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand