Õigus
Küsimus: Kas elatisraha osas võib ema kulutustena näidata ka eluasemelaenu makset?26.03.2015
Tere
Maksan lapse emale elatist. Aasta alguses andis avalduse sisse suurema elatisraha saamiseks. Kas elamuasemelaen läheb ka arvesse, lapse ema pani ka pangalaenu kulutuste hulka? Tean, et kommunaalid arvestatakse aga just laenu osas ei tea.
Maksan lapse emale elatist. Aasta alguses andis avalduse sisse suurema elatisraha saamiseks. Kas elamuasemelaen läheb ka arvesse, lapse ema pani ka pangalaenu kulutuste hulka? Tean, et kommunaalid arvestatakse aga just laenu osas ei tea.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtupraktika kohaselt ei arvestata elatise sisse otseselt pangalaenu, kuid vanemale kuuluva pangalaenuga soetatud elamispinna puhul võib elatise sisse arvestada analoogse elamispinna keskmise üürihinna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kahel vanemal on võimalik samal ajal lapsepuhkusele jääda, et üks saaks vanemapalka ja teine on tasustamata lapsepuhkusel?26.03.2015
Tere!
Kas kahel vanemal on võimalik koos samal ajal lapsepuhkusele jääda (alla 1,5 a lapsega) nii, et üks saab vanemapalka ja teine on lihtsalt tasustamata lapsepuhkusel?
Kas kahel vanemal on võimalik koos samal ajal lapsepuhkusele jääda (alla 1,5 a lapsega) nii, et üks saab vanemapalka ja teine on lihtsalt tasustamata lapsepuhkusel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eeldan, et peate praeguses olukorras silmas lapsehoolduspuhkust. TLS § 62 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada vaid ühel isikul - on võimalik näiteks olukord, kus üks vanem võtab lapsehoolduspuhkust, katkestab selle ning siis võtab lapsehoolduspuhkust teine vanem. Kui üks vanem lapsehoolduspuhkuse katkestab, siis peab ta ka tööle naasma. Lisaks võivad lapse ema või isa võtta lapsepuhkust TLS § 63 lg 1 p 2 tingimustel 6 tööpäeva kalendriaastas, tasustamata lapsepuhkust saavad vanemad võtta kuni 10 päeva kalendriaastas. Seadus ei välista olukorda, kus üks vanem on lapsehoolduspuhkusel ning teine vanem samal ajal lapsepuhkusel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas koguda õiguspäraselt tõendeid, et avalik teenistuja ei täida oma töökohuseid ja teeb omavoliliselt vabu päevi?26.03.2015
Kuidas lahendada olukord ja koguda õiguspäraselt tõendeid, et avalik teenistuja ei täida aastaid ATS § 35 p 2 sätet ja viibib heal juhul paar tundi päevas kontoris, teeb omavoliliselt vabu päevi, viibib töö ajal avalikes kohtades veetes sportlikult vaba aega. Ülemusele on vihjatud, kuid ta ei võta kaebust tõsiselt, kuna vettpidavad tõendid puuduvad.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui ülemus ei võta olukorda tõsiselt, siis on raske midagi ette võtta. Järgmisel korral, kui teenistuja ei täida oma kohustusi ning ei viibi tööl, peaksite sellest koheselt ülemust teavitama. Seejärel tuleks ülemusel kontrollida, kas teenistuja tõepoolest ei viibi tööl. Lisaks võivad ülemust teavitada ka teised teenistujad, kes on teadlikud olukorrast, et üks teenistuja ei täida töökohustusi. Kui ülemus ei ole nõus olukorda lahendama, siis võite teavitada ka kõrgemat ülemust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui jätkaksin praegust FIE tegevust OÜ-na, kas ma pean pidama tekkepõhist raamatupidamist või võin jätkata kassapõhisega?26.03.2015
Olen vanaduspensionär ja osutan FIE-na taksoteenust. Soovin registreerida ennast ümber OÜ-ks jätkates taksoteenuse osutamist. Töötajaid ma tööle võtta ei planeeri. Kas ma pean OÜ-na pidama tekkepõhist raamatupidamist või võin jätkata kassapõhisega? Kumb variant oleks kasulikum?
Milliseid makse ma pean tasuma? Kas ma pean tasuma ka sotsiaalmaksu või saan seda ka vältida. Millised oleksid soovitused OÜ asutamisel ja registreerimisel.
Milliseid makse ma pean tasuma? Kas ma pean tasuma ka sotsiaalmaksu või saan seda ka vältida. Millised oleksid soovitused OÜ asutamisel ja registreerimisel.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas tööandja saab lapsehoolduspuhkuse ajal esitada töötajale töölepingu muudatuse ettepaneku?25.03.2015
Töötaja naaseb lapsehoolduspuhkuselt 11. mail 2015. a (laps saab 3-aastaseks). Töömaht töökohal on töötaja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal vähenenud ning kinnitatud töökohtade struktuuri järgi on alates 01. juunist 2015. a töökoha määr 0,5 töökohta senise 1,0 töökoha asemel.
Kas tööandja saab lapsehoolduspuhkuse ajal esitada töötajale töölepingu muudatuse ettepaneku?
Kui see on võimalik ja töötaja annab teada, et ta ei ole nõus osalise koormusega töötama, kas siis koondamisega ülesütlemisavalduse esitamiseks tuleb oodata lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni, st ülesütlemisavalduse saab töötajale anda alles 11. mail 2015?
Kas tööandja saab lapsehoolduspuhkuse ajal esitada töötajale töölepingu muudatuse ettepaneku?
Kui see on võimalik ja töötaja annab teada, et ta ei ole nõus osalise koormusega töötama, kas siis koondamisega ülesütlemisavalduse esitamiseks tuleb oodata lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni, st ülesütlemisavalduse saab töötajale anda alles 11. mail 2015?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal on töötajal vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 punktile 1 õigus keelduda töökohustuste täitmisest. Samas ettepaneku töölepingu muutmiseks võib tööandja esitada ka lapsehoolduspuhkusel viibivale töötajale. Töötaja ei pea selle ettepanekuga nõustuma ning sellisel juhul on tal õigus nõuda lapsehoolduspuhkuselt naasmisel tööd vastavalt eelnevalt kokkulepitule. Töölepingu muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Kui lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, tekib koondamissituatsioon. TLS § 93 lõike 1 kohaselt ei tohi tööandja koondada isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Eelnimetatud keeld hõlmab ka ülesütlemisavalduse esitamise keeldu. See tähendab, et lapsehoolduspuhkuse ajal ei tohi töötajale ülesütlemisavaldust esitada, vaid seda saab teha alles esimesel tööpäeval pärast lapsehoolduspuhkust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötan nüüd töölepingu alusel kui töövõtuleping on lõppenud, kuid töötan edasi?25.03.2015
Töötasin eelmisel aastal MTÜ-s töövõtulepingu alusel, oli aastane leping, mis lõppes 31.12.14. Sel aastal töötan samas kohas, palka olen saanud, aga leping veel puudub. Kas mul on õigus, et nüüd peaks olema tähtajatu tööleping? Praegu nõutakse ka vabatahtliku tööd. Kui kuus on 167 töötundi, siis peame tegema sama palju vabatahtlikku tööd. Kui keeldun, siis öeldakse, et astu minema, et ei sõlmigi lepingut. Kas töötan töölepingu alusel ja kas saavad nõuda vabatahtlikku tööd? Töö on projektipõhine, aga riigi rahastusel.
Tänan!
Tänan!
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 80 lõikele 3 loetakse tööleping tähtajatuks kui pärast lepingu tähtaja saabumist töötaja jätkab töö tegemist ning tööandja ei avalda viie tööpäeva jooksul teistsugust tahet. Kuid kuna töölepingu seadus töövõtulepingutele ei kohaldu, siis ei saa väita, et sel alusel oleks Teie töösuhe muutunud tähtajatuks töölepinguliseks suhteks.
Samas tuleb arvestada, et kui teete tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, siis vastavalt TLS § 1 lõikele 2 eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. See tähendab, et vaidluse korral loetakse, et pooled on töö tegemiseks sõlminud töölepingu, kui tööandja ei tõenda, et sõlmitud on mõni muu leping. Töölepingulise suhte kindlakstegemisel hinnatakse eelkõige töötaja alluvuse määra ehk seda, mil määral on töötaja seotud tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta. Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lõige 4). Teie kirjas toodud informatsioon ei ole piisav, andmaks hinnangut, kas tegemist on töölepingulise suhtega või mitte.
Mis puudutab vabatahtlikku töötamist, siis vabatahtliku tegevuse tunnuseks on see, et seda tehakse vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt. Seega ei saa keegi sundida Teid tegema vabatahtlikku tööd kui Teil puudub vastav tahe.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas mul on õigus summeeritud tööajaarvestuse korral küsida järgmise kuu graafikusse vaba päeva isiklikeks vajadusteks?25.03.2015
Tere,
Töötan maakaupluses müüjana ja meil on summeeritud tööaja arvestus. Kas mul on õigus küsida järgmise kuu graafikusse vaba päeva isiklikeks vajadusteks ja kas juhatajal on õigus teha puhkusegraafikut ainuisikuliselt, ilma kellegi käest midagi küsimata.
Töötan maakaupluses müüjana ja meil on summeeritud tööaja arvestus. Kas mul on õigus küsida järgmise kuu graafikusse vaba päeva isiklikeks vajadusteks ja kas juhatajal on õigus teha puhkusegraafikut ainuisikuliselt, ilma kellegi käest midagi küsimata.
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on õigus tööajakava koostamisel lähtuda eelkõige töö korraldamise vajadusest, samas peab ta arvestama töö tegemise aja piiranguid ning töötajate vajadusi töö- ja eraelu korraldamiseks. Tööajakava koostamisel peab tööandja käituma heauskselt. Seega tööandja peab võtma Teie soovi arvesse niipalju kui see on ühildatav tööandja ettevõtte vajadustega.
Mis puudutab puhkuste ajakava koostamist, siis töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lõike 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja peab ajakava koostamisel töötajate soove küsima ja neid arvestama, kuid vaid sellises ulatuses, milles need sobituvad ka ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes.
Kindlasti peab aga tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lõikes 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Nii on õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last ning lapse koolivaheajal vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, samuti naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust ning mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. Koolikohustuslikul alaealisel on õigus nõuda põhipuhkust koolivaheajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida reaalselt tähendab, et ühisvara jagamise istung on "avalik" ja kes kutsub tunnistajad?25.03.2015
Tere,
ees ootab ühisvara jagamise kohtuistung, kutses on kirjas, et istung on avatud, kas tähendab seda, et hageja, kostja ja kõik tunnistajad viibivad kohtusaalis algusest lõpuni? Kes kutsub tunnistajad? Kui kohus ei kutsu, kas nad võivad tulla oma algatusel?
ees ootab ühisvara jagamise kohtuistung, kutses on kirjas, et istung on avatud, kas tähendab seda, et hageja, kostja ja kõik tunnistajad viibivad kohtusaalis algusest lõpuni? Kes kutsub tunnistajad? Kui kohus ei kutsu, kas nad võivad tulla oma algatusel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Avalik kohtuistung tähendab seda, et kohtuistungil võivad viibida ka kolmandad isikud (nt praktikandid, poolte lähedased). Mõlemad menetluspooled võivad taotleda kohtuistungi kinniseks kuulutamist.
Tunnistajad kohtuistungil viibida ei saa. Kui menetluspool soovib tunnistaja ülekuulamist, peab ta ta seda kohtult taotlema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas soomlasest elukaaslane võib lapse isana survet avaldada, et taotleksime Eestis sündinud lapsele Soome kodakondsuse?25.03.2015
Tere,
Laps on 4-aastane, sündinud Eestis, lapse isa on soomlane mina eestlane, oleme vabaabielus. Lapse isa nõuab kiivalt lapsele soome kodakondsust. Põhimõtteliselt oleks sellega nõus, aga kas see võiks hiljem kuidagi lapsele ja minule kahjulikuks muutuda.
Meil on olnud peres ka probleeme, eraldi kolimise suhtes, peale seda on tulnud kodakondsuse teema aktuaalseks. Kas ta võib lapse Soome viia?
Mida teha? Kuidas ennast seadustega kaitsta, nõuab põhjuseid miks ma alla ei soovi kirjutada.
Laps on 4-aastane, sündinud Eestis, lapse isa on soomlane mina eestlane, oleme vabaabielus. Lapse isa nõuab kiivalt lapsele soome kodakondsust. Põhimõtteliselt oleks sellega nõus, aga kas see võiks hiljem kuidagi lapsele ja minule kahjulikuks muutuda.
Meil on olnud peres ka probleeme, eraldi kolimise suhtes, peale seda on tulnud kodakondsuse teema aktuaalseks. Kas ta võib lapse Soome viia?
Mida teha? Kuidas ennast seadustega kaitsta, nõuab põhjuseid miks ma alla ei soovi kirjutada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses – kui lapsel oleks sünniga omandanud ka Soome kodakondsus, siis peaks ta igal juhul 18-aastaseks saamisel 3 aasta jooksul loobuma Eesti või Soome kodakondussest.
Kui Teie ei soovi lapsele Soome kodakondsust, võite Te keelduda Soome kodakondsuse taotlemiseks nõusoleku andmisest, sest Teie nõusolekuta seda teha ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas näeb kohtus reaalselt välja "hagi läbi vaatamata jätmine", kuna hageja varjas osa ühisvarast?25.03.2015
Tere,
mul on selline küsimus, kuidas toimub hagi läbi vaatamata jätmine? Tegin vastuse hagiavaldusele (ühisvara jagamine), soovin, et kohus jätaks hagiavalduse läbi vaatamata, sest hageja varjas osa ühisvarast (auto, 2 tõukoera + 5 kutsikat) ja suvila, mida pani kirja madalama (vähemalt 2 korda) väärtusega - hindamisakt on puudu. Tuli kutse kohtuistungile, kas siis kohus hakkab jagama vale väärtusega suvilat? Mis saab ühisvarast, mida hageja varjas? Vastuses kõik on seletatud, et hagi ma ei tunnista.
Ette tänades
mul on selline küsimus, kuidas toimub hagi läbi vaatamata jätmine? Tegin vastuse hagiavaldusele (ühisvara jagamine), soovin, et kohus jätaks hagiavalduse läbi vaatamata, sest hageja varjas osa ühisvarast (auto, 2 tõukoera + 5 kutsikat) ja suvila, mida pani kirja madalama (vähemalt 2 korda) väärtusega - hindamisakt on puudu. Tuli kutse kohtuistungile, kas siis kohus hakkab jagama vale väärtusega suvilat? Mis saab ühisvarast, mida hageja varjas? Vastuses kõik on seletatud, et hagi ma ei tunnista.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus otsustab jätta hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi pole kohtu menetluses olnud ja samas asjas on võimalik uuesti kohtu poole pöörduda.
Antud juhul ma pigem ei näe alust hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest Teil on võimalus esitada oma vastuses ühisvara tegelik koosseis, selle väärtus Teie hinnangul ja ühisvara jagamise viis, mida soovitan Teil ka teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand