Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja saab mind vallandada töötajate arvamuse alusel, kuna sattusin oma alluvatega konflikti?12.03.2015

Olen firmas ühe töölõigu juht. Tekkis konflikt paari töötajaga, kes ei allunud korraldustele, tõstsin natuke häält ja nad kaebasid ülemusele. Kahjuks hakkas ülemus nende poolele. Kuna olen väga otsese ütlemisega, siis ütlesin talle, mis asjast arvan. Järgmisel nädalal on koosolek, kus on minu vastased ja pooldajad. Ülemus väidab, et ma ei saa enda tööga hakkama, siiani pole probleemi olnud. Kui enamus otsustab, et pean lahkuma, kas siis pean töölt lahkuma? Kui jah, siis kui ruttu? Mitte ühtegi karistust mul pole. Kuidas üldse peab ülemus käituma, et umbusaldust avaldada?

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp. Pöörduja
Antud olukorras, kus teil on tekkinud konflikt, on olukorra lahendamiseks mitmeid võimalusi. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et tööandja ei saa teil nõuda töösuhte ülesütlemiseks teiepoolset algatust, kui te sellega nõus ei ole. Seega, kas korraliselt või poolte kokkuleppel saab töösuhe lõppeda vaid siis, kui see on teie soov töösuhe lõpetada.
Tööandjal on võimalus töösuhe üles öelda erakorraliselt töölepingu seaduse § 88 lg 1 toodud alustel ning tingimustel, kusjuures peab tööandja ülesütlemist põhjendama.
Kui te leiate, et töösuhe on lõpetatud ebaseaduslikult, saate seda vaidlustada töövaidluskomisjonis TLS § 105 kohaselt 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
 

Küsimus: Kas tööandja peab mulle maksma kinni kohtus tunnistusi andmas käimise aja?12.03.2015

Tere
Kas tööandja on kohustatud maksma kinni keskmise töötasuga kohtus käimise. Probleemi teeb keerulisemaks see, et kuna töötan laeval, siis tunniajaline kohtus käik tähendab teoreetiliselt seda, et pean puuduma töölt 2 tööpäeva. Kas tööandja peab maksma kinni need 2 tööpäeva või ainult ühe tunni, mille viibisin kohtus tunnistusi andmas?

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp. Pöörduja
Töölepingu seaduse § 38 järgi peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd tema isikust tuleneval põhjusel.
Antud juhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks VÕS § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang.
Samuti on TLS § 38 kasutamine õigustatud juhtudel, kus töötaja ei saa tööd takistavat olukorda lahendada töövälisel ajal.
Eeltoodust lähtuvalt oleks mõistlik tööandjal maksta teile siiski keskmist töötasu kogu aja eest, mis teil kulub kohtus käimiseks.
 

Küsimus: Kas ettevõte saab mulle kui eraisikule hoonestusõiguse tasust kinni pidada tulumaksu?12.03.2015

Saan ettevõttelt iga-aastaselt hoonestusõiguse tasu vastavalt meievahelisele lepingule. Lepingus on fikseeritud summa. Firma maksab mulle kui eraisikule. Sel aastal teatas nende raamatupidaja, et peab enne väljamakse tegemist kinni pidama sealt tulumaksu. Kas see on õige, et vastu minu tahtmist seda tehakse ja millisele seadusepunktile tuginedes seda teha saab?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

On küll õige. Hoonestusõiguse tasu väljamaksmisel on ettevõte kohustatud maksu kinni pidama tulumaksuseaduse § 41 p 7 (vt § 16 lg 1) alusel. Maksumäär on tänavu 20%. Tasu saaja jaoks pole vahet, kas maks juba kinni peetud või deklareerib (tuludeklaratsiooni tab 7) ja maksab selle ta ise.
 

Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et kohus rahuldab hagi ja nõuab elatisraha välja vanavanematelt?11.03.2015

Tere,
Elan oma lapsega üksi alates 3. elukuust ning lapse isale olen kohtu kaudu elatist välja nõudnud, kuid kuna lapse isal ei ole mingit vara ega kontole ei laeku midagi, siis kohtutäitur ei saanud meid aidata millegagi. Lapse isa ei maksa midagi ega suhtle lapsega üldse nagu ka tema perekond. Kohtu kaudu on mul tehtud ainuhooldusõigus. Hiljuti pöördusin kohtusse, et elatist, mis peaks maksma lapse isa lapsele, maksaks tema vanemad. Kui suur tõenäosus, et kohus rahuldab minu hagi.

Tänan ette

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS § 106 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise asenduskohustusena vanavanematelt välja mõista juhul, kui vanemalt ei ole võimalik elatist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kuivõrd hagiavalduse rahuldamisel mängivad rolli mitmed asjaolud, mida Teie kirjeldus ei sisalda, ei ole võimalik ette ennustada kohtumenetluse tulemust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas maksuametil on õigus nõuda isa nime lisamist lapse sünnitunnistusele ja nõuda tagasi üksikema toetused?11.03.2015

Tere
Kas maksuametil on õigus rasedakaardile või on see kaitstud andmekaitse seadusega? Isa nimi on rasedakaardil pandud lapse ema poolt aga isa nimi puudub lapse sünnitunnistusel.
Kui isa nimi puudub lapse sünnitunnistuselt aga maksuamet saab teada, et kes on lapse isa aga nimi puudub lapse sünnitunnistuselt, kas siis on maksuametil õigus nõuda isa nime lisamist lapse sünnitunnistusele ja nõuda tagasi üksikema toetused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üksikvanema lapse toetusele on õigus muuhulgas lapsel, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta – kui Teie lapse sünnitunnistusele isa kantud ei ole, on Teil õigus üksikvanema toetusele.

Kui lapse isadus tuvastatakse (läbi isaduse omaksvõtu või kohtu kaudu), kaotate õiguse saada toetust. Kui jätate Sotsiaalkindlustusametit teavitamata isaduse tuvastamisest, tuleb enamsaadud toetus tagasi maksta.

Maksuamet ei saa nõuda isaduse tuvastamist, selline õigus on Teil, lapse isal ja lapsel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas osta korter, et see ei läheks ühisvarasse, sest oleme juba 15 aastat lahus elanud ja nüüd lahutame?11.03.2015

Tere,
Kui isikud on ametlikult veel abielus, kuid juba vähemalt 15 aastat lahus elanud ning lahutusprotsess ning varajagamine on kohtus pooleli, siis kas on võimalik soetada ühepoolselt mingit vara nt korterit, nii et see ei läheks ühisvarana kirja?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Selleks, et abielu ajal ostetud korter oleks ühe abikaasa lahusvara vaatamata varaühisuse režiimile, tuleb sõlmida abieluvaraleping, millega määratakse ostetav korter ühe abikaasa lahusvara hulka. Nimetatud lepingu sõlmimine eeldab muidugi mõlema abikaasa nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tööandja saab mind sundida tegema märtsis tasa veebruari alatunde?11.03.2015

Veebruari töögraafikus oli 120 töötundi, märtsis on 176. Tööandja tahab, et teeksin märtsis mõned lisapäevad, muidu ei maksta veebruari puudujäävaid tunde kinni. Kas tal on õigus seda nõuda? Siiani kehtis ühe kuu arvestus, etteteatamata öeldi järsku, et nüüd on kahe või kolme kuu summeeritud tööaeg?

Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lp. Pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 46 lg 1 kohaselt ei või tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Sellist arvestusperioodi saab tööandja kohaldada, tehes vastava sissekande töölepingusse või töökorralduse reeglitesse. Seda ei saa teha aga tagasiulatuvalt.

Teie näite puhul, kui töötasite veebruaris ainult 120 tundi, siis puudujäävad tunnid kuuluvad tööandja poolt hüvitamisele TLS § 35 kohaselt keskmise töötasuga. Kui aga märtsis teete üle 176 tunni, siis on need ületunnid ja kuuluvad tasustamisele 1,5 kordselt.
 

Küsimus: Kas ja kui suures summas mõjutab saadav renditulu minule määratud vanemahüvitist?11.03.2015

Minule määrati 2014. aastal vanemahüvitis VHS paragrahv 3 lg 6 alusel summas 320 eurot kuus, kuna mul puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Alates käesoleva aasta veebruarikuust saan ma lisaks vanemahüvitisele renditulu summas 290 eurot kuus. Minu küsimus on kas ja kui suures summas mõjutab saadav renditulu minule määratud vanemahüvitist? Kas saadavat vanemahüvitist vähendatakse ja kui suures summas, kuna mul tekkis täiendav tulu?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Vanemahüvitise suurus sõltub ainult isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu suurusest. Sotsiaalmaksuga maksustatakse tulu, mida inimene teenib aktiivse tegevusega (töö, ettevõtlus). Varadelt teenitud tulu (rent, intress) või saadud kasu (vara müük) sotsiaalmaksuga ei maksustata.
 

Küsimus: Kas ma saan teha A-kategooria load kui ma sain 6 kuud tagasi kiiruse ületamise eest trahvi?11.03.2015

Tere,
Kas mul on võimalik teha A kategooria load kui ma sain 6 kuud tagasi kiiruse ületamise eest trahvi ning seal tehti kiirmenetlus. Enne seda oli mul A-kategooria koolitus läbitud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastus küsimusele sõltub sellest, kas Teil on eelnevalt olemas mõne muu kategooria mootorsõiduki juthimise õigus, samuti sellest, millises LS § 227 lõikes kirjeldatud väärteo eest Teid karistati. Kui karistus määrati LS § 227 lg 2, 3 või 4 alusel ning Teil ei ole varasemast ajast A, B, C või D kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust väljastatud, siis ei anta Teile A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust enne, kui karistus on kustunud. Kui Teid karistati aga LS § 227 lg 1 alusel või Teile on juba varasemast väljastatud näiteks B-kategooria mootorsõiduki juthimise õigus, siis ei ole takistusi A-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks.
 

Küsimus: Kas kortermaja trepikoja sissekäigu juures on lubatud hoida isiklikke esemeid (jalgrattaid)?10.03.2015

Tere
Üks meie korteriühistu elanik hoiab jalgratast trepikojas ja selle tõttu on trepikoja sisemine uks lahti. Elan esimesel korrusel ja külm trepikoda jahutab minu korterit. Olen pöördunud kü esimehe poole, kuid tema ei saa või ei taha selle probleemiga tegeleda. Kas kü trepikoja sissekäigu juures on lubatud hoida isiklikke esemeid?
Viimati toimus maja korstnate puhastamine 2013.a. sügisel. Millised on nõuded kü maja küttesüsteemide puhastamiseks? Kas iga korteri omanik peab laskma kord aastas kutsetunnistusega korstnapühkijal küttesüsteeme puhastada ja Päästeameti nõudmisel esitama vastava akti?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korterelamut ja selle osasid tuleb kasutada vastavalt sihtotstarbele, lisaks peavad korteriomanikud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab korterelamu tavakasutusest tekkivad mõjud (vt korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkt 1). Antud juhul läheb jalgaratta hoidmine vastuolusse mõlema eelnimetatud korteriomaniku kohustusega.
Mis puutub küttesüsteemi ja selle osade (sh korstnalõõride) hooldusesse (mis on korteriomanike kaasomandis), siis vastutavad korteriomanikud selle korrashoiu koos korteriühistuga (vt korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 1 ja korteriühistuseaduse paragrahv 2 lõige 1). Eeltoodust tuleneb, et näiteks Päästeamet võib nõuda korstnalõõride puhastamise akti esitamist nii korteriühistult kui igalt korteriomanikult eraldi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ