Õigus
Küsimus: Kuidas saan taganeda töölepingust, mille olen varem ette sõlminud, kuid ei ole veel tööle asumise aeg käeski?30.03.2015
Tere,
Kuidas käituda situatsioonis, kus olen uue tööandjaga allkirjastanud töölepingu, milles sätestatud tööleasumise aeg on tulevikus ning rakendatakse ka neljakuulist katseaga ning soovin sellest lepingust taganeda ehk lepingu üles öelda enne seda kui olen reaalselt tööle asunudki?
Kuidas käituda situatsioonis, kus olen uue tööandjaga allkirjastanud töölepingu, milles sätestatud tööleasumise aeg on tulevikus ning rakendatakse ka neljakuulist katseaga ning soovin sellest lepingust taganeda ehk lepingu üles öelda enne seda kui olen reaalselt tööle asunudki?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 82 on töölepingust taganemine keelatud. Seega ei ole Teil võimalik töölepingust taganeda, kuid Te võite selle öelda üles töölepingu seaduses toodud alustel ja korras. Kui tegemist on tähtajatu töölepinguga, on töötajal võimalik leping üles öelda kas korraliselt TLS § 85 lõike 1 alusel, teavitades sellest tööandjat ette vähemalt 30 kalendripäeva või erakorraliselt mõjuva põhjuse olemasolul vastavalt TLS §-le 91.
Juhul kui asute juba tööle ning hakkab kulgema katseaeg, on Teil võimalik leping üles öelda ka TLS § 86 lõike 1 alusel, järgides TLS §-st 96 tulenevat lühendatud 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mis aja jooksul peaks laekuma lõpparve, kui esitasin avalduse töösuhte erakorraliseks lõpetamiseks (TLS § 91 lg 1 alusel)?30.03.2015
Kui esitasin eile avalduse töösuhte erakorraliseks lõpetamiseks (TLS § 91 lg 1 alusel), siis millal peaks raha ehk lõpparve mu kontole laekuma (mitme päeva jooksul)?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastavalt töölepingu seaduse § 84 lõikele 1 muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. See tähendab, et tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale kõik väljateenitud, kuid veel maksmata summad.
Kui töölepingu ütlesite üles Teie, lõppes leping Teie avalduse alusel ning selles toodud kuupäeval ning tööandjal on kohustus sel kuupäeval tasuda Teile ka lõpparve. Juhul kui tööandja hilineb lõpparve maksmisega, on Teil õigus nõuda tööandjalt viivist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkusel olles koguneb 3 aastaga 3x28 puhkusepäeva?30.03.2015
Tere. Olen lapsehoolduspuhkusel viibiv isa ja mul oleksid Teile alljärgnevad küsimused:
1) Kui soovin lapsehoolduspuhkuse poole pealt, ehk kui laps saab 1,5 aastaseks, lõpetada, kas siis töökohast on võimalik koheselt, ilma, et reaalselt tööle asuks, võtta välja rahas kogunenud põhipuhkus 28 päeva või saab võtta puhkuse koheselt välja vaid siis kui laps on saanud 3-aastaseks?
2) Lugesin seadusest, et põhipuhkuse saamise õigus aegub 2 aasta pärast kui pole seda kasutanud. Kui olen nt. viibinud lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kas siis on mul ikka võimalik põhipuhkus välja võtta või näiteks töösuhte lõppemise korral, kas mul on õigus puhkusetasu lõpparvega rahana saada? Kas puhkusepäevi 3-aasta jooksul koguneb siis 3 korda 28 päeva?
Aitäh vastuse eest!
1) Kui soovin lapsehoolduspuhkuse poole pealt, ehk kui laps saab 1,5 aastaseks, lõpetada, kas siis töökohast on võimalik koheselt, ilma, et reaalselt tööle asuks, võtta välja rahas kogunenud põhipuhkus 28 päeva või saab võtta puhkuse koheselt välja vaid siis kui laps on saanud 3-aastaseks?
2) Lugesin seadusest, et põhipuhkuse saamise õigus aegub 2 aasta pärast kui pole seda kasutanud. Kui olen nt. viibinud lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kas siis on mul ikka võimalik põhipuhkus välja võtta või näiteks töösuhte lõppemise korral, kas mul on õigus puhkusetasu lõpparvega rahana saada? Kas puhkusepäevi 3-aasta jooksul koguneb siis 3 korda 28 päeva?
Aitäh vastuse eest!
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsehoolduspuhkusel viibijal on õigus lapsehoolduspuhkus katkestada, teavitades sellest tööandjat vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 62 lõikele 2 ette 14 kalendripäeva. Kui Teil on kasutamata põhipuhkust, võite seda kasutama asuda koheselt pärast lapsehoolduspuhkuse katkestamist ning Te ei pea ootama lapse 3-aastaseks saamiseni. Vastavalt TLS § 69 lõikele 3 peab puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette. Seega kui Te lapsehoolduspuhkuse katkestamise järgselt tööle minna ei soovi, vaid tahate koheselt kasutada põhipuhkust, tuleks avaldused lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ja põhipuhkuse kasutamiseks esitada üheaegselt, sest mõlemal juhul eeldab seadus 14-kalendripäevast etteteatamist.
TLS § 68 lõike 6 alusel aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kuid ajal, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust, aegumine peatub. See tähendab, et lapsehoolduspuhkusel viibitud aja võrra lükkub aegumine edasi (nt kui olite lapsehoolduspuhkusel 2 aastat, lükkub aegumine kahe aasta võrra edasi).
Üldjuhul antakse põhipuhkust töötatud aja eest (TLS § 68 lõige 1). Täiendavalt arvatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ka ajutise töövõimetuse aeg ning puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg. Seega lapsehoolduspuhkusel viibitud aja eest töötaja põhipuhkust juurde ei teeni.
Töösuhte kestuse ajal ei ole lubatud puhkust rahas hüvitada. See tähendab, et kui Te soovite saada puhkusetasu, peate ka puhkust kasutama. Küll aga peab töösuhte lõppedes tööandja kasutamata ja aegumata puhkusepäevad töötajale rahas hüvitama (TLS § 71).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas korteri kommunaalteenuste võla peab maksma endine või uus omanik, kui müüs kohtutäitur ja majas ei ole korteriühistut?27.03.2015
Tere
ostsin kohtutäiturilt korteri majja, kus ei ole moodustatud korteriühistut. Eelmisest omanikust on jäänud kommunaalteenuste võlg. Küsimus selline, kes peab selle võla maksma, kas mina või eelmine omanik, tean, et kui on KÜ siis liigub võlg koos korteriga, aga kuidas on siis kui KÜ-d moodustatud ei ole.
Lugupidamisega
ostsin kohtutäiturilt korteri majja, kus ei ole moodustatud korteriühistut. Eelmisest omanikust on jäänud kommunaalteenuste võlg. Küsimus selline, kes peab selle võla maksma, kas mina või eelmine omanik, tean, et kui on KÜ siis liigub võlg koos korteriga, aga kuidas on siis kui KÜ-d moodustatud ei ole.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vaidlusküsimuseks võib siiski jääda, kas eeltoodud vastutus kehtib ka siis, kui korteriomandi võõrandamine toimub täite- või pankrotimenetluses? Mina isiklikult olen seisukohal, et kuni korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustmiseni 01.01.2018 vastutab omandaja korteriomandiga seotud kohustuste eest ka siis kui korteriomandi omandamine toimub täite-või pankrotimenetluses. Seisukoht põhineb teadmisel, et Riigikogu võttis korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõiget 4 puudutava seadusemuudatuse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu ühe õigusaktiga, määrates viimases sõneselgelt ära erisuse, et alates 01.01.2018 ei teki täite- ja pankrotimenetluses korteriomandit omandanud isikul kaasvastutust korteriomandi võlgade eest. Sellest saab omakorda järeldada, et kuni 01.01.2018 kehtivas korras ei soovinud Riigikogu samasugust erisust luua, kuna vastasel korral sätestanuks ta selle samamoodi selgesõnaliselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuhu peaks pöörduma, kui ema ei võimalda lapsega kohtuda?27.03.2015
Lapse ema otsib pidevalt põhjuseid mitte last näidata. Algne suuline kokkulepe oli, et mina maksan alimente ja saan iga teine nädalavahetus lapsega olla kuna ise käin Soomes tööl, see tundus mõistlik. Viimane aasta otsitakse pidevalt vabandusi, et mitte anda last. Kuhu peaks pöörduma, et saaks asja paremuse poole?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt peaksite oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapse emaga suhtlemiskorras kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas isa käest ka osa kohtukuludest kätte saada, elatisraha maksab nüüd küll korralikult?27.03.2015
Tere. Kohtu otsusega mõisteti isalt lastele elatisraha välja. Isa maksab ka iga kuu nagu ette nähtud. Kuid kohus mõistis ka kohtu kulude jaotusest isa käest osa meie kasuks. Ja seda ei taha ta kuidagi maksta. Kuidas on mõistlik käituda, et seda summat ka tagasi saada?
Ette Teid tänades
Ette Teid tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus on menetluskulud summaliselt lapse isalt välja mõistnud ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult neid maksma, tuleb Teil täitemenetluse alustamiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab isa teha tasaarvestust nende päevade osas, mis laps tema juures on?27.03.2015
2012.a. maksab isa lapsele kohtu otsuse alusel miinimumelatist. Saan ma õigesti aru, et kui miinimumelatis suureneb, siis peaks isa automaatselt järgima seadust ja maksma vastavalt kehtestatud miinimumile? Kui vabatahtlikult nõus ei ole, esitan hagi? Aga seni, kuni isa on nõus ja kõik toimib, kuskile miskit avaldust esitama ei pea?
Nagu ma varasematest postitustest välja olen lugenud, ei ole võimalik tagant järgi saada 2014. a. saamata jäänud summat teadmatuse tõttu, et elatis on suurenenud? Tagant järgi on võimalik saada vaid käesoleva aasta eest?
Samuti küsin üle, et ilmselt on lubamatu, et lapse isa teeb ise tasaarveldusi ja arvutab maha need päevad kui laps on näiteks nädalavahetusel tema juures (keskmiselt kaks päeva kuus)? Ning annab seejuures teada, et täitemenetlust selles olukorras, kui ta on maksnud vähem (kuna laps on tema juures), ei ole mõtet alustada. Täitemenetluse alustamisel olevat tema võimalik alustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlust ja seaduse kohaselt, selle rahuldamisel jääksid nii täitekulud kui ka kohtukulud alusetult täitemenetlust alustanud inimese kanda ehk siis minu - lapse ema kanda.
Nagu ma varasematest postitustest välja olen lugenud, ei ole võimalik tagant järgi saada 2014. a. saamata jäänud summat teadmatuse tõttu, et elatis on suurenenud? Tagant järgi on võimalik saada vaid käesoleva aasta eest?
Samuti küsin üle, et ilmselt on lubamatu, et lapse isa teeb ise tasaarveldusi ja arvutab maha need päevad kui laps on näiteks nädalavahetusel tema juures (keskmiselt kaks päeva kuus)? Ning annab seejuures teada, et täitemenetlust selles olukorras, kui ta on maksnud vähem (kuna laps on tema juures), ei ole mõtet alustada. Täitemenetluse alustamisel olevat tema võimalik alustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlust ja seaduse kohaselt, selle rahuldamisel jääksid nii täitekulud kui ka kohtukulud alusetult täitemenetlust alustanud inimese kanda ehk siis minu - lapse ema kanda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega väljamõistetud elatis on seotud alampalgaga, tuleb vanemal elatist maksta vastavalt alampalgale suurusele – kui alampalk tõuseb, tõuseb ka igakuiselt makstav elatisraha. Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem ei ole nõus vabatahtlikult elatist kehtiva miinimumini suurendama, on Teil võimalik korrektses suuruses elatisraha kättesaamiseks pöörduda täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole, kohtusse uuesti pöörduda ei ole vaja.
Kui elatist alampalgaga seotud ei ole, tuleb elatise suurendamiseks hagiga kohtu poole pöörduda (seda muidugi alles siis, kui vanem ei ole vabatahtlikult nõus elatist kehtiva miinimumini suurendama). Sellisel juhul saab elatise suurust muuta uue kohtuotsusega, tagasiulatuvalt seda teha paraku ei saa.
Elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole õigust kohtuotsusega väljamõistetud elatisest oma suva järgi mahaarvamisi teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui liiklusmärki varjasid puud ja ma ei näinud seda?27.03.2015
Tere,
Küsimus tekkis liiklusmärgi LS märk 362 kohta. Kui mina parkisin sõiduki tänava äärde, kus tegelikult on parkimise keelu ala, seda mina isiklikult ja ka minu kaassõitja ei teadnud. Parkisime sellele kohale selleks, kuna ei näinud mitte ühtegi märki esialgu. Tulles aga tagasi auto juurde, oli trahv kojamehe vahel. Lugesin siis trahvi läbi ja sain teada milles probleem on. Küsimus tekib järgmine, kas ja kui nähtaval peab olema parkimise keeldu tähistav märk, sest märk mis puudutas minu sõidukit oli 30-40m eemal ja märki varjasid täielikult puud.
Kas siis on trahv õigustatud, kui märki varjavad täielikult puud, sest mina tegelikult pole kohustatud sõitma ju tervet tänavat läbi, et uurida kas on märke või mitte.
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.
Küsimus tekkis liiklusmärgi LS märk 362 kohta. Kui mina parkisin sõiduki tänava äärde, kus tegelikult on parkimise keelu ala, seda mina isiklikult ja ka minu kaassõitja ei teadnud. Parkisime sellele kohale selleks, kuna ei näinud mitte ühtegi märki esialgu. Tulles aga tagasi auto juurde, oli trahv kojamehe vahel. Lugesin siis trahvi läbi ja sain teada milles probleem on. Küsimus tekib järgmine, kas ja kui nähtaval peab olema parkimise keeldu tähistav märk, sest märk mis puudutas minu sõidukit oli 30-40m eemal ja märki varjasid täielikult puud.
Kas siis on trahv õigustatud, kui märki varjavad täielikult puud, sest mina tegelikult pole kohustatud sõitma ju tervet tänavat läbi, et uurida kas on märke või mitte.
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas osaühing saab taotleda sotsiaalmaksu soodustust töövõimetuspensionärist juhatuse liikme palgale?27.03.2015
Kas osaühing saab taotleda sotsiaalmaksu soodustust juhatuse liikme palgale, kui nimetatud juhatuse liige on töövõimetuspensionär ja töötab oma ettevõttes töölepingu alusel täistööajaga, juhatuse liikme tasu ta ei saa.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas peab maksma elatist 18-aastasele tütrele, kes abiellub ja saab lapse kooliajal?26.03.2015
Tere. Minu küsimus on seotud elatisemaksmisega. Maksan elatist tütrele, kes on 18. aastane (sai 18 täis eelmisel sügisel) ja õpib õhtukoolis 11-ndas klassis. Nüüd aga selgus selline asi, et ta on rase ja abiellub käesoleva aasta maikuus. Kuidas nüüd peale abiellumist see asi minu jaoks muutub - ülalpidamine läheb edasi abikaasale? Või pean ikka mina maksma? Kas kooli nimekirjas olemine tähendab sellisel juhul ikka hariduse omandamist, kui ta on dekreedis ja kasvatab kodus last. Selle teemaga seoses on igasugune info teretulnud. Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et 18-aastane keskharidust omandav tütar saab lapse ja abiellub, ei lõpeta Teie ülalpidamiskohustust tema suhtes. Teie ülalpidamiskohustus lõppeb siis, kui tütar katkestab õpingud või saab 21-aastaseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand