Õigus

55-korteriline korteriühistu soovib alustada maja renoveerimist. Kuna enamus omanikest on vanemaealised, on vastuseis tugev, isegi üldkoosolekule ei tulda kohale arutelust rääkimata. Ühistu juhatus tellis soojusauditi ja on valmis renoveerimisplaaniga edasi minema. Reaalselt on nõus pooled korteriomanikud. Kas sellises olukorras on üldse mõtet edasi tegutseda, projekti tellida vms? Mida teha, et boikoteerijate vastuseis ja 43 aastase elamu seisund ei taanduks arvamisele, et matke mind koos majaga?
Aitäh!

Liiklusseaduse paragrahv 2 punkt 99 ütleb - ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
Küsimus: kas ringteelt maha pöörav auto peab andma teed ülekäigukohal sõiduteed ületavale jalakäiale? Ülekäigukoht asub 15-20 meetrit ringteest.

Tervist!
Olen juba 10 aastat Soomes töötanud ja sinna ka kõik maksud maksnud. Varem pole arstiabi vaja läinud, nüüd on aga südamega probleemid. Kas Eestis plaaniliselt arsti juurde minemine ja siin ravi saamine (ravimid, vajadusel operatsioon) tuleb ise kinni maksta või hüvitab Soome haigekassa selle kuidagi?
Või peaksin pigem soome arstidelt abi otsima?
Kuhu peaksin sellise küsimusega pöörduma?

Oleksin väga tänulik vastuse eest!

Ma lõpetan sel aastal põhikooli ja tahan minna kodust eemale gümnaasiumisse, millega kaasneks ka üksinda elamine, vanemad on mul lahutatud ja elan koos isaga. Isa on nõus sellega, et ma elaksin ühikas, kuid ema ei ole ning lubab pidevalt lastekaitsega rääkima minna, kas tal on selleks õigus? Kuigi ma elan koos isaga ja isa on nõus.

Tere.
Soovin teada mis täpsemalt peaks avalduses kirjas olema? Sooviks esitada kohtule avalduse täieliku hooldusõiguse nõudmise suhtes.
Aitäh

Kui teine pool kannab vähem raha kui ettenähtud elatis (195 eurot lapse kohta) ja põhjendab seda muude kulutustega lapsele nt. sünnipäevakulu, riided, toit teise poole juures ning teeb selle arvelt tasaarvelduse?
Samas tehtud kulutuste osas ei konsulteerita eelnevalt teise poolega, vaid see kajastub tasaarvelduse osas järgmine kuu pangakontol. Kas see on aktsepteeritav?

Tere!
Kirjutan Teile oma elukaaslase nimel, kellega on meil kooselu natuke rohkem kui kümme aastat. Ühiseid lapsi meil elukaaslasega pole, küll on minu eelmisest kooselust lapsed, kes meiega koos elavad ja elukaaslasel on üks ametlik poeg, kellele ta maksab ametlikult ja igakuiselt alimente (elab oma emaga koos). Küll aga juhtus meil selline lugu, et mõned kuud tagasi (u. 4-5 kuud) võttis meie perekonnaga ühendust üks 14-15 aastane tüdruk, kes esitles end minu elukaaslase tütrena. Me olime teadlikud selle tüdruku olemasolust, sest minu elukaaslane pole minu eest varajanud, et aastaid tagasi oli tal põgus suhe ühe neiuga, kes sünnitas tütre ja see olevat väidetavalt minu elukaaslase tütar. Kuna see neiu aga ei olnud korralike elukommetega, siis ei teadnud ta ise ka sajaprotsendiliselt, kes tema tütre isa on ja ilmselt sellepärast ei läinud minu elukaaslane isana kirja. Ja selle tüdruku ema pole mitte iial midagi selleks teinud, et minu elukaaslase isadust ametlikult tuvastada. Küll aga nüüd aastaid hiljem sellised lood. Samaaegselt koos tüdruku välja ilmumisega potsatas minu elukaaslase meili postkasti lühike kiri tüdruku emalt, et tema on juristiga konsulteerinud ja minu elukaaslane hakaku talle alimente igakuiselt maksma või muidu pöördub kohtu poole ja nõuab ametlikult. Ära mainis ka veel selle, et kui minu elukaaslane soovib, siis võivad ka DNA teha. Aga ilmselt on loos veel üks osapool, sest meile teada olevalt abiellus mõned aastad tagasi selle tüdruku ema ja seoses sellega on ka tüdrukul ema uue abikaasa nimi ja sellest ka järeldame, et ilmselt ta võttis tütre enda nimele vms. Seda me muidugi sajaprotsendiliselt ei tea. Nüüd aga olevat ta sellest mehest lahus, kas ka lahutatud, seda jällegi ei tea.
Ma saan aru ja mõistan, et selle tüdruku emal on õigus isadus tagant järgi tuvastada ja edaspidiseks alimente nõuda. Aga milline saab asjade käik olema, kui selle tüdrukul on isana juba keegi kirjas, kas siis see tühistatakse? Ja veel see ka, et meie ühised lapsed on minu elukaaslase ülalpeetavad, mitte küll seaduse järgi pole ta isana kirjas aga ülalpeetavad on sellegi poolest. Kuhu peaksime meie pöörduma ja millist asjade käiku meil on oodata.
Tänan vastamast!

Oleme lahus, kohtu poolt määratud lasteraha 1/2 miinimumpalga suuruses emale. Võtan last endale 8-12 päeva kuus. Rahaga on raske. Palusin eksabikaasalt kuidagi tasakaalustada kulud laste jaoks ning hüvitada minu kulutused. Keeldus. Kuidas saaks vähendada lasteraha?

Olen haiguslehel olnud pidevalt 4 kuud, 2014 aasta lõpust kaks kuud ja 2015 aasta algusest 2 kuud. Andsin haiguslehe lõppedes lahkumisavalduse tervislikel põhjustel. Kas ma peaksin saama puhkusehüvitust 2015. aasta eest? 2014.a. on puhkus kõik käes. Puhkust saan 28+7 päeva.
Lugupidamisega

8 aastat tagasi võttis osaühing A töölepinguga tööle töötaja B. Samal aastal määrati ta osanike otsusega osaühing A juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks olemise tähtaeg möödus, uut osanike otsust ei tehtud, kuid töötaja B jätkas reaalselt juhatuse liikme töökohustuste täitmist: juhtis firma tööd, sõlmis lepinguid, allkirjastas juhatuse liikmena osaühingu nimel mitmesuguseid dokumente, sh majandusaasta aruandeid jne. Paar kuud tagasi selgus, et töötaja B oli juba rohkem kui aasta tagasi asutanud firma C, mis tegutses samal alal osaühinguga A ja oli ka firma C juhatuse liige. Tasutud käibemaksust saab järeldada, et firma C on tegutsev ettevõte. Töötaja B töölepingus firmaga A oli punkt, mis keelas töötajal B osanike nõusolekuta töötada samal alal teises firmas.
Asjaolude väljatulemisel töötaja B lahkus firmast A omal soovil. Kahjuks võttis ta endaga kaasa ka suure osa firma A klientidest. Kas antud juhtumil on võimalik rakendada Äriseadustiku § 185-t? Kas osaühing A osanikel on mingi võimalus esitada töötajale B kahjunõue? Kuidas käib sellise kahjunõude esitamine ja milliseid kahjusid on võimalik sisse nõuda?