Õigus
Küsimus: Kuidas teada saada, kas minu käes olev 10 aastat tagasi tehtud testament on kehtiv või mitte?23.03.2015
Tere,
Kui isa on teinud umbes 10 aastat tagasi testamendi ja vahepeal oli tal vaimne tervis korrast ära, seega võidi teda mõjutada tegema testamenti kellelegi teisele vms, kuidas teada saada, kas minu käes olev testament on kehtiv või mitte?
Kui isa on teinud umbes 10 aastat tagasi testamendi ja vahepeal oli tal vaimne tervis korrast ära, seega võidi teda mõjutada tegema testamenti kellelegi teisele vms, kuidas teada saada, kas minu käes olev testament on kehtiv või mitte?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samas aga on võimalik ka kodune testament teha, mis on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui sooviks kaasoamandis maja korda teha, kuid teisel kaasomanikul puudub igasugune huvi?23.03.2015
Tere,
Õega pooleks on päritud korter ja maja. Sooviks korterit müüa ja maja korda teha ja välja osta, kuid õde elab Soomes ja ei soovi juba aastaid ühendust võtta, väldib igasuguseid kontakte, samas maja laguneb ja vajab tõsist remonti, 7 aastat kütmata jne. Mida teha? Aitäh
Õega pooleks on päritud korter ja maja. Sooviks korterit müüa ja maja korda teha ja välja osta, kuid õde elab Soomes ja ei soovi juba aastaid ühendust võtta, väldib igasuguseid kontakte, samas maja laguneb ja vajab tõsist remonti, 7 aastat kütmata jne. Mida teha? Aitäh
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Milliseid korteriühistu vastuvõetud otsuseid on õigus tühistada 3-5 aasta jooksul?20.03.2015
Tere
Millisel juhul on võimalik vaidlustada üldkoosoleku otsust ka 3 kuu möödudes? Heausksed korteriomanikud on kinnitanud majanduskava pettuse mõjul, millest said teada mitu aastat hiljem. Nüüd mureks on see, et kaasomandi kasutamine toimub viisil, kus kaasomanikud on kohustatud taluma asja kasutamisega seotud negatiivseid mõjusid, mis ei ole õiguspärane ning kahjustab korteriomanike huve ja tervist. Kui üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimisega rikuti jämedalt põhikirja, head tava ja VÕS, KÜS, KOS, AÕS mitmeid sätteid, siis millised seadused on olnud kohtupraktikas nii-öelda alternatiiviks, mis aitaks tühistada ebaseaduslikku otsust ka aastate möödudes? Või selline õigus on vaid kriminaalmenetluses?
Tänud
Millisel juhul on võimalik vaidlustada üldkoosoleku otsust ka 3 kuu möödudes? Heausksed korteriomanikud on kinnitanud majanduskava pettuse mõjul, millest said teada mitu aastat hiljem. Nüüd mureks on see, et kaasomandi kasutamine toimub viisil, kus kaasomanikud on kohustatud taluma asja kasutamisega seotud negatiivseid mõjusid, mis ei ole õiguspärane ning kahjustab korteriomanike huve ja tervist. Kui üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimisega rikuti jämedalt põhikirja, head tava ja VÕS, KÜS, KOS, AÕS mitmeid sätteid, siis millised seadused on olnud kohtupraktikas nii-öelda alternatiiviks, mis aitaks tühistada ebaseaduslikku otsust ka aastate möödudes? Või selline õigus on vaid kriminaalmenetluses?
Tänud
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mittetulundusühingute seaduse paragrahv 24 primm kohaselt on tühised korteriühistu otsused, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Küsimuses esitatud asjaolude järgi võib üldkoosoleku otsuse tühisus tuleneda üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud asjaoludest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteri endiselt omanikult saab nõuda maksmata majandamisrahasid?20.03.2015
Detsembris 2014 sai ostetud korter 10 korteriga majja, kus ei ole loodud korteriühistut. Notari juures väitis müüja, et korteril ei ole maksmata kulusid, mis sai ka ostu-müügi lepingus fikseeritud. Hiljem selgus, et suusõnalise kokkuleppe alusel korteriomanikud on alates 2005. aastast kogunud majandamisraha, et maja remontida ja korras hoida. Alates 2009. aasta novembrist on korteri müüjal nn üürirahad maksmata (alguses ta maksis ja maksed on ka tema allkirjaga kinnitatud). Osa maja rahvast arvab, et võla peab maksma uus omanik, teised jälle arvavad, et võla peab maksma endine omanik.
Kas korteri uuel omanikul on alust pöörduda kohtu poole, et nõuda endiselt korteri omanikult üürivõla tasumist?
Lugupidamisega
Kas korteri uuel omanikul on alust pöörduda kohtu poole, et nõuda endiselt korteri omanikult üürivõla tasumist?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
NB! Võlgnevuse suuruse arvestamisel on soovitav arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvis 154 sätestatud nõude aegumisega, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Eeltoodule tuginedes (ja eeldades, et aegumine ei ole seoses kohtumenetlusega peatunud) peaks majanduskulu nõue, mis pärineb varasemast ajast kui 2012, olema aegunud.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas võib Soome juhiloaga sõita eesti autoga Eestis?20.03.2015
Kas võib Soome juhiloaga sõita eesti autoga Eestis?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mul on õigus saada teise õpetaja asendamisel asendustundide eest tasu?20.03.2015
Olen õpetaja. Asendasin kahe nädala jooksul teist õpetajat, kusjuures oma tunnid jäid andmata. Tunde asendasin ka siis, kui mul endal olid nn vabad tunnid. Tundide eest, mis jäid ühe kuu lõppu, maksti asendustasu, teise kuu alguse tundide eest enam ei oldud nõus maksma. Järgmise kuu üksikute tundide eest jällegi lubati asendustasu maksta. Ka eelnevatel aastatel on õpetajad saanud asendustasu asendades nn oma vabade tundide arvelt. Kas mul on õigus saada nende tundide eest asendustasu?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et asendamise küsimus on jäetud poolte kokkuleppe lahendada. Kui asendamine pole reguleeritud töölepingus või ametijuhendis, peaks selles iga kord eraldi kokkuleppele jõudma.
Täiendavaid ülesandeid saab töötajale anda vaid tema nõusolekul. Kui töötaja täidab täiendavaid ülesandeid oma tavapärasel tööajal, siis on lisatasu maksmine poolte kokkuleppe küsimus, kui aga lisaülesandeid tuleb täita väljaspool tavapärast tööaega, siis saab rääkida juba ületunnitööst ja selle hüvitamisest.
Kui oma tavapärase tööaja sees jõutakse täita ka puuduva töötaja tööülesandeid (kas siis kõiki või vähemalt olulisemaid), on täiendava tasu maksmine läbirääkimise ja tingimustes kokkuleppimise küsimus. Oleneb ju, kas täiendavad ülesanded on teistsugused, kui intensiivselt peab seetõttu tööd tegema ja ega tulemuste kvaliteet liigse koormatuse tõttu ei kannata.
Seega asendamine ja selle eest tasu maksmine on jäetud poolte kokkuleppe lahendada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on seaduslikku alust kohustada tegema tööd, mis ei käi minu praeguste töökohustuste hulka?20.03.2015
Kas tööandjal on seaduslikku alust kohustada tegema tööd, mis ei käi minu praeguste töökohustuste hulka? Samal ajal jääks tegemata minu põhitöö.
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (TLS § 15 lg 2 p 3). Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine.
Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12) ja töötajal on õigus keelduda täiendavate töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest kuna TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.
Korralduse, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, võib muuta töötaja jaoks kehtivaks see, kui korralduse andmise aluseks on hädavajadus (TLS § 17 lõige 4). Hädavajadusena defineeritakse TLS alusel eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võivat kahju või kahju tekkimise ohtu. Vääramatuks jõuks on asjaolu, mida tööandja ei saanud mõjutada ja mille puhul ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes temalt oodata, et ta oleks saanud sellise asjaoluga arvestada või seda vältida.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin nõuda endiselt tööandjalt 2 a tagasi lõppenud tööperioodil saamata jäänud töötasu?20.03.2015
Tere!
Töötasin 2012. a kevadel ja suvel määratud tähtajaga töölepingu alusel kaubanduskeskustes graafikujärgselt. Tasu sain töötatud tundide eest. Vahetuse pikkus (kaupluse avatud olemise aeg), oli 11 või 12 tundi. Kuna olin kaupluses üksinda, väitis tööandja, et peab lähtuma keskuse haldaja reeglitest ja ühtegi 30-minutilist pausi võtta ei tohtinud. Pause võis võtta 3 x 10 minutit, kuid pool tundi tööajast jäeti "puhkamise" arvelt tasustamata. Samuti pidi töökoha ettevalmistamiseks kohale tulema ca 30 minutit varem ja lahkuma ca 10 minutit pärast sulgemist, see aeg oli samuti tasustamata. Seega jäi mul igal tööpäeval saamata töötasu ühe tunni eest (veidi rohkemgi), terve tööperioodi peale kokku ca 200 eurot. Tol ajal leppisin kõigega, kuid nüüd on see hinge närima jäänud. Kas mul on õigus see summa veel tööandjalt välja nõuda ja kas selleks peaks pöörduma Tööinspektsiooni poole?
Tänan väga vastuse eest!
Töötasin 2012. a kevadel ja suvel määratud tähtajaga töölepingu alusel kaubanduskeskustes graafikujärgselt. Tasu sain töötatud tundide eest. Vahetuse pikkus (kaupluse avatud olemise aeg), oli 11 või 12 tundi. Kuna olin kaupluses üksinda, väitis tööandja, et peab lähtuma keskuse haldaja reeglitest ja ühtegi 30-minutilist pausi võtta ei tohtinud. Pause võis võtta 3 x 10 minutit, kuid pool tundi tööajast jäeti "puhkamise" arvelt tasustamata. Samuti pidi töökoha ettevalmistamiseks kohale tulema ca 30 minutit varem ja lahkuma ca 10 minutit pärast sulgemist, see aeg oli samuti tasustamata. Seega jäi mul igal tööpäeval saamata töötasu ühe tunni eest (veidi rohkemgi), terve tööperioodi peale kokku ca 200 eurot. Tol ajal leppisin kõigega, kuid nüüd on see hinge närima jäänud. Kas mul on õigus see summa veel tööandjalt välja nõuda ja kas selleks peaks pöörduma Tööinspektsiooni poole?
Tänan väga vastuse eest!
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et maksmata töötasu nõude esitamiseks on aega kolm aastat alates nõude tekkimise päevast.
Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tasub tööandja survel lahkusmisavaldus kirjutada, kuna ta tahab mind teise kauplusse tööle võtta?20.03.2015
Tere.
Tööandja viis töötajad üle teisele töökohale (teine kauplus) ja nüüd palub kirjutada lahkumisavalduse, et pärast seda talle teha uus tööleping. Mida võib sellega kaotada töötaja?
Tööandja viis töötajad üle teisele töökohale (teine kauplus) ja nüüd palub kirjutada lahkumisavalduse, et pärast seda talle teha uus tööleping. Mida võib sellega kaotada töötaja?
Vastus: Liis Valdmets, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tööandja ei tohi sundida töötajat kirjutama ülesütlemisavaldust, kui töötajal puudub selline tahe. Töötaja mõjutamine tegema seda, mida töötaja ei soovi ning seaduse järgi ei pea tegema (kui isiklikku tahet pole), on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus.
Kui tööandja jääb samaks, tuleb vaadata seda, kuidas on töö tegemise asukoht töölepingus kokku lepitud. Kokkulepitud töö tegemise asukohta on võimalik poolte kokkuleppel muuta. Sel juhul piisab töölepingu lisa vormistamisest.
Kui tööandja muutub, võib kõne alla tulla töölepingute üleminek või koondamine. Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust samas kohas. Kui tegemist on töö lõppemisega kokkulepitud tingimustel, siis tuleb töötaja koondada.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ja kuhu pöörduda, kui leian, et arst tegi operatsiooni lohakalt ja mind eelnevalt riskidest teavitamata?20.03.2015
Tere! Olin hiljuti operatsioonil, kus lõikuse käigus kahjustati ka närvi. Möödas juba 2 kuud ja muutunud pole midagi. Eelnevalt tuikas vaid sealt, kus oli neurofibroom. Seega oli teada, et selles moodustises on ka närv sees. Kui anti saatekiri lõikusele ja enne narkoosi ei informeerinud kumbki arst, et see on seotud mingigi riskiga. Puudub ka allkiri minu teavitamise kohta. Peale lõikust saadud paberitel kirjutab aga opereerinud arst, et närv vabastati ja säilitati. Samas tuli ta aga peale ärkamist kohe minu jalga näpistama ja küsis, kas ma tunnen seda. Ei tundnud aga midagi. Hetkel jalalaba tuim, pidevalt kõrvetamise tunne, vahel teravad torked ja oluliselt halvenenud elukvaliteet. Ka neuroloogi juures on kinnitatud, et kahjustati närvi. Taastusravis öeldi otse välja, et olge õnnelik, et motoorne närv viga ei saanud, siis juba kõndimisel loobiksin jalga. Kästi opereerinud arsti poole tagasi pöörduda. Mida aga peaksin tegema, kas selline arstipoolne apsakas on loomulik. Olen hetkel olulisi lisakulutusi kandnud (juba 5 korda Tartu vahet sõitnud - a 120 km, ravimid jm). Arst on teinud oma tööd lohakalt. Soovin teada kas ja kuhu pöörduda.
Tänan
Tänan
Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Nõusolek. Oluline on mainida, et iga meditsiinilise toiminguga kaasnevad riskid. Enne ravitoimingu tegemist tuleb arstil veenduda, et patsienti oleks teavitatud temale osutatava teenuse olemusest, vajalikkusest, kaasnevatest riskidest ja tagajärgedest. Nõusolek tuleb saada piisava aja jooksul enne protseduuri, et patsiendil oleks aega kaaluda, mida teha. Nõusoleku vorm ei pea olema kirjalik. Küll aga on see tõendamise poolelt tugevalt soovitatav. Oluline on, et teavitamine oleks tõesti aset leidnud.
Hoolsuskohustus kui kvaliteetne ravi. Sellele kas osutatud teenus on olnud kvaliteetne, annavad hinnangu meditsiinitöötajad. Tervishoiuteenus peab vastama teenuse osutamise ajal arstiteaduse üldisele tasemele ja see peab olema osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See tähendab, et hinnatakse, kas arst on täitnud hoolsuskohustust. Kui on tuvastatud, et toime on pandud raviviga, siis ei saa kohe öelda, et arst on hoolsuskohustust rikkunud. Tagajärje näol võib olla tegemist niinimetatud loomuliku või kaasneva komplikatsiooniga ehk see jääb niinimetatud lubatud riski piiresse.
Hinnangu annab Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon. Kui otsusega ei nõustuta, on võimalik pöörduda kohtusse. Esmane kaebus tuleks aga esitada vastava haigla juhtkonnale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.