Õigus
Küsimus: Kas kinkijal on õigus peale kingisaaja surma sellele kingitud kinnisvarale pretendeerida?17.03.2015
Minu onu on saanud kinnisvara kinkelepingu alusel kuid nüüdseks on onu surnud ja mina olen pärija. Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale peale onu surma, kui jah, siis kas ka loobumisõigus on olemas ning kuidas seda teha?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui teise korteri omanik hõivas minu keldriboksi ja pani sellele oma luku ette?17.03.2015
Korterit ostes mõned aastad tagasi näitas eelmine korteriomanik ka selle juurde kuuluvat keldriboksi. Kuna eelmistel omanikel polnud keldriboksi uksele korteri nr kirjutatud ja boks oli lukustamata, ununes see endalgi, kuid keldriboksi kasutame aktiivselt. Nüüd aga juhtus selline asi, kus teise korteri omanik, kelle kasutuses arvatavasti polnud ühtegi keldriboksi, avastas, et tal on nüüd seda vaja ning läks keldrisse ja valis boksi millel polnud lukku ega nr peal ja pani enda luku ette ja korteri nr peale, kuigi minu asjad olid seal sees. Kas minul on nüüd õigus see keldriboks endale tagasi nõuda?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ehk kui keegi teise korteriomaniku keldriboksi lihtsalt hõivab, siis võiks väita, et valdus on pahauskne AÕS § 35 lg 2 tähenduses.
AÕS § 40 lg 1 sätestab, et valdus on seadusega kaitstud omavoli eest. Keldriboksi hõivamine on omavoliline, sest see on saadud valdaja nõusolekuta valduse äravõtmise teel. AÕS § 41 lg 3 alusel on valdajal õigus kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta või õigus nõuda valduse taastamist § 45 lg 1 alusel.
Seega peaksite esitama nõude hõivaja vastu, et ta oma asjad teile kuuluvast keldriboksist ära viiks ja selle lahti teeks.
Kui aga pole mingit plaani või müügilepingu lisa vms dokumenti, mis tõendaks, et konkreetne vaidlusalune keldriboks ka teie korteri juurde kuulub ning ka teistel keldribokside omanikel seda ei ole, vaid bokse kasutatakse nö suva järgi, siis peaksite näiteks kasutuskorras keldribokside kasutamise kokku leppima või siis korraldama enampakkumise korteriomanike vahel, kes keldriboksid endale saab (kasvõi teatud ajaperioodiks).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas korteriühistu peab hüvitama minu korteri lae remondi, kui katuselt on tulnud ootamatult kuskilt vett sisse?16.03.2015
Tere,
Kas korteriühistu peab hüvitama ka minu korteri remondi (lae värvimise) kulud kui kuskilt välisosalt (nt katuselt vms) on tulnud ootamatult kuskilt vett sisse? Kindlustust mul pole. Ühistu esimees ütleb, et ühistu teeb veakoha kindlaks ja kohe kui see leitud, siis tellivad asap paranduse, et rohkem sellist asja ei juhtuks, aga korteri sees nemad mingit remonti ei tee? Et seda pean ise tegema ja kulud kandma. Kas tõesti ühistu ei maksa mulle midagi? Ja ma pean ise remontima, kuigi ma pole süüdi, et vesi tuli sisse? Kas see, et vesi tuli ühistu osast, ei tee neid kahju eest vastutavaks? Varem midagi meil sellist juhtunud pole.
Kas korteriühistu peab hüvitama ka minu korteri remondi (lae värvimise) kulud kui kuskilt välisosalt (nt katuselt vms) on tulnud ootamatult kuskilt vett sisse? Kindlustust mul pole. Ühistu esimees ütleb, et ühistu teeb veakoha kindlaks ja kohe kui see leitud, siis tellivad asap paranduse, et rohkem sellist asja ei juhtuks, aga korteri sees nemad mingit remonti ei tee? Et seda pean ise tegema ja kulud kandma. Kas tõesti ühistu ei maksa mulle midagi? Ja ma pean ise remontima, kuigi ma pole süüdi, et vesi tuli sisse? Kas see, et vesi tuli ühistu osast, ei tee neid kahju eest vastutavaks? Varem midagi meil sellist juhtunud pole.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kahjujuhtumi eest vastutavate isikute ringi väljaselgitamisel tuleb esmalt arvestada asjaoluga, et katus kuulub Teie korteriomandi kaasomandi hulka, seetõttu kannate esimeses järjekorras tekkinud kahju eest vastutust Teie ise, ning alles seejärel tuleb kaalumise alla korteriühistu vastutus. Korteriühistul tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada, et kahju tekkimist ei olnud korteriühistu hoolsuskohustuse nõuetekohasel täitmisel võimalik ära hoida.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milles seisneb õiguslik vahe tavalise KÜ ja uuendatud KÜ vahel (kui KÜ registreeritakse ümber MTÜ-ks üldkoosolekuta)?16.03.2015
Tere.
Kas tegutseva korteriühistu ettevõtlusvormi "uuendamine" (muutmine mittetulundusühinguks) ei nõua KÜ liikmete üldkoosoleku korraldamist?
Millist olulist muutust õiguslikes suhetes korteriomanikele (omavahel ja juhatuse vahel) tooks selline uuendus?
Kas praeguse korteriühistu mõni endine kohustus kaoks uues MTÜ ettevõtlusvormis?
Kas selline uuendamine oleks üldse seaduslik, kui korteriühistut ei likvideerita vormi muutmiseks? Näiteks, vastupidist ümberregistreerimist MTÜ KÜ-ks seadus ette ei näe, nagu olete selgitanud 16.05.2014.
Tänud vastuse eest.
Kas tegutseva korteriühistu ettevõtlusvormi "uuendamine" (muutmine mittetulundusühinguks) ei nõua KÜ liikmete üldkoosoleku korraldamist?
Millist olulist muutust õiguslikes suhetes korteriomanikele (omavahel ja juhatuse vahel) tooks selline uuendus?
Kas praeguse korteriühistu mõni endine kohustus kaoks uues MTÜ ettevõtlusvormis?
Kas selline uuendamine oleks üldse seaduslik, kui korteriühistut ei likvideerita vormi muutmiseks? Näiteks, vastupidist ümberregistreerimist MTÜ KÜ-ks seadus ette ei näe, nagu olete selgitanud 16.05.2014.
Tänud vastuse eest.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tänasel päeval on võimalik korteriühistu veel likvideerida, kuid kuna alates 2018 jõustuva korteriomandite valitsemise reformiga loob riik kõikidele kortermajadele niikuinii korteriühistu, siis oleks selle mõju lühiajaline. Lisaks on oluline märkida, et alates 2018 saab korteriühistu likvideerida ainult koos korteriomandite lõpetamisega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas võin paari kuu eest tagantjärgi raha juurde küsida, kui mees maksab vabatahtlikult, kuid nüüd miinimum ju muutus?16.03.2015
Meil on eksmehega kokkulepe, et maksab elatisraha ilma kohtuta ilusasti ise. Siiani maksis 170€/kuu aga avastasin nüüd, et aasta algusest on 195€ kuus miinimum. Kas mul on õigus tagant järgi paar kuud see vahe järgi küsida? Või alates tänasest teavitan teda, et nüüd on 195€ miinimum?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd alates 2015. aastast on minimaalne elatisraha 195 eurot kuus, on Teil õigus küsida tagasiulatuvalt 2015. aasta eest miinimumist vähemmakstud summad. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult vähemmakstud elatisraha maksma ja elatisraha ka edaspidi kehtiva miinimumini suurendama, on Teil õigus pöörduda vastava nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainult ema saab otsustada lapse huviringide valiku üle ja isa kohus on ainult elatisraha maksta?16.03.2015
Laps elab alaliselt ema juures. Tegelen lapsega niipalju kui võimalik ja kohtume regulaarselt kaks korda kuus nädalavahetustel. Lisaks nädala sees aeg-ajalt. Tekkis küsimus huviringidest ja trennidest. Kui avaldasin oma arvamust selles osas ja tegin soovitusi- siis vastati: "Sina ei kuulu meie perekonda ja see ei ole Sinu asi!" Kas tõesti ainult lapse emal on õigus selle üle otsustada. Minu "õigus" on ainult elatisraha maksmine.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ja lapse emal on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksite kõik last oluliselt puudutavad otsused vastu võtma ühiselt, sealhulgas huviringide valik.
Kui lapse emaga ei õnnestu mõnes küsimuses kokkuleppele jõuda ja olete seisukohal, et lapse ema otsus ei vasta lapse huvidele, on Teil õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda selles küsimuses otsustusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda elatise summa suurendamist tagasiulatuvalt, vaatamata sellele, et eelmisel aastal fikseerisin elatisevõla?16.03.2015
Tere,
2010.a on lapse isalt kohtumääruse alusel välja mõistetud elatis. Seda kohustust on täitnud oma äranägemise järgi väga kaootiliselt ja mitte ettenähtud suuruses, mille tulemusena on tekkinud elatise võlg. Võla sissenõudmiseks pöördusin 2014.a suvel kohtutäituri poole, poole aasta jooksul laekus üks makse.
Seni kehtiv elatis on määratletud kindla summana. Elatise summa vastavusse viimiseks miinimumpalgaga olen algatanud hagi, tagasiulatuvalt 12 kuud. Hagile on lapse isa vastanud, et pole nõus summa suurendamisega 12 kuud tagasiulatuvalt, sest eelmisel aastal olen fikseerinud elatisevõla, kui andsin asja kohtutäituri sissenõudmiseks. Kas mul on õigus nõuda elatise summa suurendamist tagasiulatuvalt 12 kuud? Kuidas edasi toimida? Kas pean kohtule omakorda vastuse saatma?
2010.a on lapse isalt kohtumääruse alusel välja mõistetud elatis. Seda kohustust on täitnud oma äranägemise järgi väga kaootiliselt ja mitte ettenähtud suuruses, mille tulemusena on tekkinud elatise võlg. Võla sissenõudmiseks pöördusin 2014.a suvel kohtutäituri poole, poole aasta jooksul laekus üks makse.
Seni kehtiv elatis on määratletud kindla summana. Elatise summa vastavusse viimiseks miinimumpalgaga olen algatanud hagi, tagasiulatuvalt 12 kuud. Hagile on lapse isa vastanud, et pole nõus summa suurendamisega 12 kuud tagasiulatuvalt, sest eelmisel aastal olen fikseerinud elatisevõla, kui andsin asja kohtutäituri sissenõudmiseks. Kas mul on õigus nõuda elatise summa suurendamist tagasiulatuvalt 12 kuud? Kuidas edasi toimida? Kas pean kohtule omakorda vastuse saatma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatisraha on kohtuotsusega välja mõistetud, saab elatisraha suurust muuta uue kohtuotsusega, tagasiulatuvalt seda paraku teha ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pärides peab maksma ka pärandaja võlad riigi ees?16.03.2015
Tere.
Hooldan ühte vanahärrat juba kolm aastat tema enda isiklikul soovil, sest ta ei tule omadega toime. Aga lugu on selline, et ta on olnud seadusega pahuksis ning tal on tekkinud riigi ees võlad ja kohtutäitur nõuab neid sisse. Kohtutäitur käis meil kodus ja me nõustusime sellega, et automaatselt vanahärra pensionist läheb 20% riigituludesse ehk võlgade katteks ja see sai ametlikult vormistatud. Nüüd
on lugu niimoodi, et me käisime enne kohtutäituri koduvisiiti notari juures ja sai tehtud ametlik testament, kus ainupärijaks peale tema surma olen mina, aga ma ei mõista ühte asja, et juhul kui härra juhtub ühel päeval minema manala teele, kas siis tuleb mul neid võlgasid tema surma korral edasi maksta, kuigi mul ei ole nendega mingit pistmist. Seda, et pärandvara suuruseks on ainult korter ja kas ta saab minult seda pärandit seadusega ära võtta ja ka seda, et pärast käisime uuesti notari juures, et lõplikult minu nimele ümber kirjutada, kuid notar andis mõista, et vanahärra ei saa ennem mingeid tehinguid enam teha kui on riigi ees kohustused täitnud. Tänan
Hooldan ühte vanahärrat juba kolm aastat tema enda isiklikul soovil, sest ta ei tule omadega toime. Aga lugu on selline, et ta on olnud seadusega pahuksis ning tal on tekkinud riigi ees võlad ja kohtutäitur nõuab neid sisse. Kohtutäitur käis meil kodus ja me nõustusime sellega, et automaatselt vanahärra pensionist läheb 20% riigituludesse ehk võlgade katteks ja see sai ametlikult vormistatud. Nüüd
on lugu niimoodi, et me käisime enne kohtutäituri koduvisiiti notari juures ja sai tehtud ametlik testament, kus ainupärijaks peale tema surma olen mina, aga ma ei mõista ühte asja, et juhul kui härra juhtub ühel päeval minema manala teele, kas siis tuleb mul neid võlgasid tema surma korral edasi maksta, kuigi mul ei ole nendega mingit pistmist. Seda, et pärandvara suuruseks on ainult korter ja kas ta saab minult seda pärandit seadusega ära võtta ja ka seda, et pärast käisime uuesti notari juures, et lõplikult minu nimele ümber kirjutada, kuid notar andis mõista, et vanahärra ei saa ennem mingeid tehinguid enam teha kui on riigi ees kohustused täitnud. Tänan
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega, kui vanahärra peaks surema ja ei ole jõudnud oma võlgasid ära maksta, siis teie kui testamendijärgne pärija pärite lisaks tema varale ka vanahärra kohustused.
Kuid selleks, et te vanahärra võlgu edasi tasuma ei peaks, võiksite pärandi vastu võtta inventuuriga.
PärS § 137 lg 1 kohaselt võib pärandi vastu võtnud pärija notarile esitada inventuuri nõude. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus piiratud pärandvara väärtusega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millised on korteriomaniku õigused näha korteriühistu raamatupidamisdokumente?13.03.2015
Millised on minu õigused korteri omanikuna näha KÜ raamatupidamisdokumente? KÜ juhatuse esimees ei esita pärimisele dokumente. Viimasel koosolekul juhatuse esimees tunnistas, et on investeerinud raha kasumi tootmise eesmärgil. Kas see on seaduslik? Majal on tekkinud võlad, kuid ükski korter võlgu ei ole.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mees saab teha naise kasuks enda poole korteri kohta isikliku kasutuslepingu ja millised õigused talle endale jääksid?13.03.2015
Tere
Korter on kaasomandis (pool mehe ja pool naise oma). Kas mehel on võimalik teha naise kasuks enda poole kohta tähtajatu isiklik kasutusleping ja millised õigused jääksid siis mehele? Kas tema kui kaasomanik võib siis uksest sisse astuda kuna soovib ja otsustada näiteks kuidas remonti teha?
Korter on kaasomandis (pool mehe ja pool naise oma). Kas mehel on võimalik teha naise kasuks enda poole kohta tähtajatu isiklik kasutusleping ja millised õigused jääksid siis mehele? Kas tema kui kaasomanik võib siis uksest sisse astuda kuna soovib ja otsustada näiteks kuidas remonti teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
"Suvalisel ajal uksest sisse astumise" küsimuse osas tuleks lähtuda põhimõttest, et otsesel valdajal lasub kohustus tagada kaudsele valdajale võimalus teostada oma vara säilimise üle kontrolli. Samas peab selle juures arvestama mõlema kaasomaniku huvidega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ