Õigus
Küsimus: Kas kortermaja fassaaditööde eest peab iga korteriomanik tasuma oma korteri ruutmeetrite või fassaadiruutmeetrite eest?10.03.2015
Tere
Kortermajal plaanitakse fassaaditöid tegema hakata. Kas korteriühistu esinaine võib tehtud tööde eest esitada arve korteris olevate m2 järgi? Minule tundub nii, et tuleks arvestada fassaadi m2 mitte korteri põhjapinda? Ehk siis maja otstes olevatel korteritel tuleks fassaadi m2 tunduvalt rohkem kui toas olevaid m2.
Endal korteris ca 80 m2 ja fassaadi ca 20m2. Esinaine väidab, et pean tasuma põrandapinna m2 järgi, ehk 80 m2 eest. Kas see asi on õige või tahetakse lihtsalt petta?
Kortermajal plaanitakse fassaaditöid tegema hakata. Kas korteriühistu esinaine võib tehtud tööde eest esitada arve korteris olevate m2 järgi? Minule tundub nii, et tuleks arvestada fassaadi m2 mitte korteri põhjapinda? Ehk siis maja otstes olevatel korteritel tuleks fassaadi m2 tunduvalt rohkem kui toas olevaid m2.
Endal korteris ca 80 m2 ja fassaadi ca 20m2. Esinaine väidab, et pean tasuma põrandapinna m2 järgi, ehk 80 m2 eest. Kas see asi on õige või tahetakse lihtsalt petta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui ema nõuab minult kahele lepsele elatist 600 eurot, kas ta siis ei peaks mitte ise ka sama palju panustama?10.03.2015
Pere lahutab, minu soov on, üks laps 6a jääb ema juurde ja teine 8a isa juurde (mõlemad tüdrukud). Ema palk täna 400€ ja isal 2000€, kas isa peab alimente maksma? Olen nõus igakuiselt aitama ema +200€, seni kuni ta leiab parema töö või abiellub. Ema vist pole sellega nõus ja nõuab rohkem.
Teine variant, ema ähvardab, et võtab ära mõlemad lapsed läbi kohtu ja paneb mulle peale maksimaalsed alimendid. Kas minu palga juures võib see kujuneda tunduvalt suuremaks kui miinimum? Mina võin ju iga kell kaotada oma töö, eriti tänases ühiskonnas.
Kui ema nõuab näiteks kahe lapse peale kuus kokku 600€, kas ta ei pea siis mitte tõestama igakuiselt tšekkidega, et ta ka seda teeb. Minuarust peavad mõlemad vanemad panustama lapse arengusse võrdselt, seega kui isa panustab +600€ kuus, peaks ema panustama sama, olenemata oma palgast, mis teeks kokku 1200€ kuus ja see on juba absurd ju laste peale kulutada. Paluks natuke selgitust.
Lisaks on jagada kinnisvara (naine ei ole midagi kunagi tasunud), müügi tulemusel peaks tekkima olukord, kus mõlemale vanemale jääb 40 000€ ja selle eest peaks ise ostma elamise. Naine ei ole sellega nõus, tema väidab, et on juristi nõustamisel saanud infot, et ma pean võimaldama elamise sellise naisele mis ta soovib (nt. 60 000€ min. on naise soov). Kas see ei ole kah mitte alusetu? Vara läheb ju seadusega 50/50, olenemata sellest, et ema ei suuda endale piisavalt head elamist selle eest saada.
Teine variant, ema ähvardab, et võtab ära mõlemad lapsed läbi kohtu ja paneb mulle peale maksimaalsed alimendid. Kas minu palga juures võib see kujuneda tunduvalt suuremaks kui miinimum? Mina võin ju iga kell kaotada oma töö, eriti tänases ühiskonnas.
Kui ema nõuab näiteks kahe lapse peale kuus kokku 600€, kas ta ei pea siis mitte tõestama igakuiselt tšekkidega, et ta ka seda teeb. Minuarust peavad mõlemad vanemad panustama lapse arengusse võrdselt, seega kui isa panustab +600€ kuus, peaks ema panustama sama, olenemata oma palgast, mis teeks kokku 1200€ kuus ja see on juba absurd ju laste peale kulutada. Paluks natuke selgitust.
Lisaks on jagada kinnisvara (naine ei ole midagi kunagi tasunud), müügi tulemusel peaks tekkima olukord, kus mõlemale vanemale jääb 40 000€ ja selle eest peaks ise ostma elamise. Naine ei ole sellega nõus, tema väidab, et on juristi nõustamisel saanud infot, et ma pean võimaldama elamise sellise naisele mis ta soovib (nt. 60 000€ min. on naise soov). Kas see ei ole kah mitte alusetu? Vara läheb ju seadusega 50/50, olenemata sellest, et ema ei suuda endale piisavalt head elamist selle eest saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb eeskätt lapse vajadusest ja reeglina jagatakse lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdselt – kui vanemate varaline seisund on väga ebavõrdne, võib siiski olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse jagamine ebavõrdselt vastavalt vanemate varanduslikule olukorrale.
Kui vanemad ei saa omavahel lapse ülalpidamises kokkuleppele ja vanem otsustab elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda, tuleb tal lapse ülalpidamiskulusid miinimumist suuremat elatist nõudes üsnagi detailselt tõendada.
Ühisvara jagatakse reeglina abikaasade vahel võrdsetes osades – kui abikaasad otsustavad ühisvara müüa, tuleks müügist saadav tulu abikaasade vahel pooleks jagada. Kui abikaasad soovivad, võib ühisvara jagada ka ebavõrdsetes osades, kuid nõuda seda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui minult on välja mõistetud elatisraha, kas siis emal ei ole üldse kohustust enam tööl käia?10.03.2015
Olen lapse emale elatisraha võlgu. Seoses võlgnevusega jääb mulle 600 eurosest netopalgast raha kätte 195€, sest nii on kohtutäitur arestinud minu konto. Ja sellest peaksin ka ära maksma igakuise elatisraha. On selge, et igakuine makse jääb tegemata, seega võlg on üleval teadmata ajani. Küsimus on ka, kuidas mina selle 195 euroga pean hakkama saama?
Lapse ema tööl ei käi, väidab, et miinimumpalk on liiga väike, ei tasu vaeva ära.
Kui minult on välja mõistetud elatisraha, kas ei ole siis emal kohustust endal enam tööl käia? Kui ema ise tööl ei käi, poleks tal ka õigust minu käest elatist nõuda.
Lapse ema tööl ei käi, väidab, et miinimumpalk on liiga väike, ei tasu vaeva ära.
Kui minult on välja mõistetud elatisraha, kas ei ole siis emal kohustust endal enam tööl käia? Kui ema ise tööl ei käi, poleks tal ka õigust minu käest elatist nõuda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse emal on kohustus lapse ülalpidamisse panustada võrdselt Teiega, kuid see ei kohusta teda iseenesest tööl käima, kui ta leiab vajalikud vahendid muul viisil. Seega asjaolu, et lapse ema hetkel tööl ei käi, ei vähenda Teie kohustust lapse ülalpidamises osaleda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lapse ainuhooldusõigus ning kas on üldse võimalus, et mina, kes tööl ei käi, saaksin ainuhoolusõiguse?10.03.2015
Mure siis selline, et elukaaslasega suhted päev päevalt halvenevad. Meil on ka üks laps. Paneb mind kogu aeg teatud faktide ette, et kui ma näiteks peaks minema ühe vana sõbraga välja, siis pakkigu ma oma asjad ja mingu minema, last ta mulle aga kaasa ei luba. Ütleb kogu aeg, et laps jääb temaga ja mina mingu kuhu tahan. Läheksin heameelega lapsega esialgu oma vanemate juurde, aga kardan, et ta tuleb ja võtab minult lapse ära. Laps saab kahe aastaseks varsti ning mees on see, kes käib tööl ja teenib raha. Kas tal on õigus niimoodi ähvardada mind ja laps ära võtta? Mida ma edasi peaksin tegema? Kuidas saada lapse ainuhooldusõigus ning kas on üldse võimalus, et mina, kes tööl ei käi, saaksin ainuhoolusõiguse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lisaks majanduslikule valmisolekule last kasvatada arvestatakse hooldusõiguslikus vaidluses ka vanema vaimset valmisolekut lapse kasvatamiseks ning muid olulisi asjaolusid – seega ei välista asjaolu, et Te hetkel ei tööta, Teile lapse hooldusõiguse osalist/täielikku üleandmist.
Märgin siiski ära, et reeglina ei poolda kohtud lapse hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kui lapsel on kaks vanemat, kes soovivad (ja suudavad) lapse elus osaleda. Pigem oleks Teil mõistlik kohtult taotleda lapse hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et pikalt haiguslehel oleku tõttu nõutakse nüüd tundide järeletegemist?10.03.2015
Tere!
Eelmise aasta kevadest hakkas meil toimima 4-kuuline töö arvestusperiood. Juhtus nii, et detsembris jäi mul laps haigeks ja pidin jääma haiguslehele. Nüüd märtsis saab 4 kuud täis ja tsehhijuhataja teatas mulle, et minu normtunnid ei tule täis, kuna olin haiguslehel ja ma pean need nüüd järgi tegema, kuna olin graafikusse planeeritud. Kas sellisel nõudmisel on ka mingit seaduslikku alust? Täpselt sama teema on ka kui inimene läheb puhkusele, siis peab ka mingeid lisapäevi tegema, et normtunnid täis tuleksid. Kui ma nüüd kõik need päevad, mis haiguslehel viibisin, pean järele tegema, siis tuleb mul töötada terve kuu ilma vabade päevadeta. Käin tööl pikk ja lühike nädal. Eelnevalt ei teavitatud ega hoiatatud meid, et nüüd selline kord. Minu jaoks tundub see kõik nii utoopiline, ei teagi kohe, mida ette võtta või kuhu pöörduda.
Eelmise aasta kevadest hakkas meil toimima 4-kuuline töö arvestusperiood. Juhtus nii, et detsembris jäi mul laps haigeks ja pidin jääma haiguslehele. Nüüd märtsis saab 4 kuud täis ja tsehhijuhataja teatas mulle, et minu normtunnid ei tule täis, kuna olin haiguslehel ja ma pean need nüüd järgi tegema, kuna olin graafikusse planeeritud. Kas sellisel nõudmisel on ka mingit seaduslikku alust? Täpselt sama teema on ka kui inimene läheb puhkusele, siis peab ka mingeid lisapäevi tegema, et normtunnid täis tuleksid. Kui ma nüüd kõik need päevad, mis haiguslehel viibisin, pean järele tegema, siis tuleb mul töötada terve kuu ilma vabade päevadeta. Käin tööl pikk ja lühike nädal. Eelnevalt ei teavitatud ega hoiatatud meid, et nüüd selline kord. Minu jaoks tundub see kõik nii utoopiline, ei teagi kohe, mida ette võtta või kuhu pöörduda.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja kaitse ja tööajapiirangute eesmärgist lähtudes peab tööaeg arvestusperioodis vähenema nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha haiguse või puhkuse tõttu, kui töötamise takistus tekkis arvestusperioodi kestel ning tööajakava koostamisel ei osanud pooled veel takistust tööaja planeerimisel arvesse võtta.
Tööaega tuleb vähendada näiteks olukorras, kus töötaja jääb arvestusperioodi kestel haigeks. Töötajalt ei saa nõuda, et ta peale haigust teeb oma "tegemata tunnid" ära arvestusperioodi lõpus.
Toome näiteks, et töötaja oli haige 2 nädalat, selle perioodi sisse jäi tal graafiku kohaselt 6o töötundi, siis tal perioodi töötundidest arvestatakse maha see 60 töötundi. Seega vähenevad selle võrra perioodi normtunnid.
Kui aga töö ei ole graafiku alusel , vaid tavapärane 4o tundi nädalas, siis ühe nädalase haiguse korral lahutatakse perioodi normtundidest 4o tundi.
Küsimus: Kas seadus näeb ette kuus ühte vaba nädalavahtust ja veel ühte vaba laupäeva ja lisaks veel ühte pühapäeva?10.03.2015
Töötan juba aastaid graafiku alusel. Mitte pikk ja lühike nädal. Meile koostatakse graafik, kuhu oleme eelnevalt oma soovipäevad kirja pannud. Kas seadus näeb ette ühte kindlat vaba nädalavahtust (laupäeva ja pühapäeva) ja veel kuus ühte vaba laupäeva ja lisaks veel ühte pühapäeva?
Parimate soovidega,
Parimate soovidega,
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on õigus tööajakava koostamisel lähtuda eelkõige töö korraldamise vajadusest, kuid arvestades ka töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks, samuti töö tegemise aja piiranguid. Tööandja peab lähtuma graafikuid koostades mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest (võlaõigusseadus § 6 ja § 7), samuti võrdse kohtlemise printsiibist.
Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses eeldusel, et täidetakse töölepingu seaduses (edaspidi TLS) kehtestatud tööaja piiranguid – järgida tuleb töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46), tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 52).
Seega tööajakava koostamisel peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi ja samuti iganädalane puhkeaeg tööaja summeerimisel vähemalt 36 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 52 lg-d 1, 2). Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, peab talle olema lisaks tagatud kompenseeriv puhkeaeg võrdselt 13 tundi ületanud tundide arvuga.
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.
Kuna töö korraldamise õigus on tööandjal, siis määrab tema, millal töötaja oma vaba aega kasutada saab, kuid mõistlikult tuleb arvestada ka töötaja huvisid töö-ja pereeelu ühitamiseks.
Seega vastuseks teie küsimusele saan öelda, et pideva tööprotsessi korral, kui tööandja ei saa nädalavahetusi vabaks anda, peab ta siiski jälgima nõuet, et igas seitsmepäevases perioodis oleks vähemalt 36 tundi vaba aega.
Töögraafiku koostamisel lasub tööandjal võrdse kohtlemise kohustus, seega peaks olema kuu lõikes võrdselt jagatud võimalus puhata ka nädalavahetustel.
Küsimus: Kas korteri müügilt peab tasuma tulumaksu kui müügiga ei kaasnenud tulu, sest müügihind oli alla ostuhinna?10.03.2015
Kas korterimüügilt peab tasuma tulumaksu kui korteri müügiga ei kaasnenud küll tuluteenimine (müüdi alla ostuhinna), kuid korterit pole kasutatud ostust saati oma elukohana?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas mul on vaja mingeid erilubasid, et osaühingu alt pakkuda muusikaalast huviharidust?09.03.2015
Tere!
Olen muusik ja soovin enda osaühingu kaudu hakata pakkuma eratunde nii noortele kui ka täiskasvanutele. Olen praktik ja pedagoogika-pabereid mul ei ole. Kas tohin ilma paberiteta üldse sellist teenust pakkuda? Kas selline huvihariduse andmine tuleb tingimata kuskil registreerida ning kui jah, siis miks?
Tervisi!
Olen muusik ja soovin enda osaühingu kaudu hakata pakkuma eratunde nii noortele kui ka täiskasvanutele. Olen praktik ja pedagoogika-pabereid mul ei ole. Kas tohin ilma paberiteta üldse sellist teenust pakkuda? Kas selline huvihariduse andmine tuleb tingimata kuskil registreerida ning kui jah, siis miks?
Tervisi!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Millistest protseduuridest ja kui põhjalikult peab hambaarst oma patsienti teavitama?09.03.2015
Tere, töötan väikses kliinikus hambaarstina ja tekkis küsimus, et millest ja kuidas ma pean enda patsiente teavitama? Põhimõtteliselt saab ka iga väiksem protseduur tekitada negatiivsete asjaolude kokkulangemisel patsiendile põletikke jms. Praktikas ma ei tea, et hambaarstid tavaprotseduuride tegemisel patsiendilt allkirju koguksid ja see tundub ka ebamõistlik. Aga kui keegi võib mind selle eest kohtusse kaevata, siis muidugi peaksin allkirju koguma hakkama. Või pole vaja?
Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Tulenevalt võlaõigusseadusest § 766 lg 1 peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Oluline on, et patsient saaks aru, miks vastav protseduur on vajalik, mida see endast kujutab ja millised on sellega kaasneda võivad tüüpilisemad riskid ja tagajärjed. Patsient peab saama info, mille alusel ta on võimeline langetama kohase otsuse. Ta peab olema võimeline tegema otsuse, kas lubada sekkuda enda kehalisse puutumatusesse või mitte. Seda ta saab teha ainult teavitamise abil.
Hambaarstide puhul, kui ei ole plaanis suuremaid ravisid, võib öelda, et pannes aja kinni on lepingu sõlmimisega antud ka vastav nõusolek. Nt kui tegemist on augu parandamisega. Enne suuremaid ja keerulisemaid protseduure on soovitav viia läbi konsultatsioon nõustades patsienti ja andes talle infot, mille abil saab ta langetada vastava otsuse.
Tuleb märkida sedagi, et pelgalt nõusoleku puudumine ei võimalda vastutusele võtmist, karistusõiguslikust vastutusest saab rääkida juhul, kui tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega ehk reeglina ravivea olemasolul.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.
Küsimus: Kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima?09.03.2015
Tere.
Paar kuud tagasi lahkus meie hulgast vanaisa ja teada on nii palju, et ta tegi pojapojale rahalise päranduse. Oma eluajal ta sellest rääkida ei tahtnud, kuid nii palju ütles, et raha on pojalapsele tehtud. Kuidas leida pärandust, kui mingisugust dokumenti meil ei ole. Teada on ka see, et ta käis aastaid tagasi ka notari juures ja pangas. Küsimus oleks, et kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul (3 kuu möödudes) ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima, kui nii, siis kust?
Mainiks ka seda, millest selline teadmatus, et läbisaamine vanaisaga polnud kõige parem.
Aitäh!
Paar kuud tagasi lahkus meie hulgast vanaisa ja teada on nii palju, et ta tegi pojapojale rahalise päranduse. Oma eluajal ta sellest rääkida ei tahtnud, kuid nii palju ütles, et raha on pojalapsele tehtud. Kuidas leida pärandust, kui mingisugust dokumenti meil ei ole. Teada on ka see, et ta käis aastaid tagasi ka notari juures ja pangas. Küsimus oleks, et kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul (3 kuu möödudes) ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima, kui nii, siis kust?
Mainiks ka seda, millest selline teadmatus, et läbisaamine vanaisaga polnud kõige parem.
Aitäh!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Peaksite notari poole pöörduma, kes teile kõike selgitab.
Samas äkki on ka mingeid koduseid omakäelisi testamente kuskil hilisemast ajast, mida võiksite otsida.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee