Õigus

Juriidilise isiku vara kuulub juriidilisele isikule, mitte selle omanikele ning OÜ osanikule kuulub seega üksnes OÜ osa.

Täitemenetluse seadustiku § 125 kohaselt on võimalik arestida võlgnikule kuuluva osaühingu osa ning pöörata sissenõue osa vastu ehk müüa Teile kuuluv osa avalikul enampakkumisel. Kuna võlgnikuks on eraisik, mitte juriidiline isik ehk osaühing, siis kohtutäitur juriidilise isiku vara arestida ei saa (autod, kinnisvara jm).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Saan esitatud küsimustele vastata siiski vaid üldiselt, kuna õnnetuses osalenud juhtide, samuti teeomaniku vastutuse suhtes järelduste tegemine eeldab vältimatult ka liiklusõnnetuse kohta kogutud tõendite analüüsi, milleks käesolevas keskkonnas võimalus puuub.

Teeseaduse § 37 lg 6 sätestab, et teeomanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutuskõlbmatuse tõttu, samuti teeseaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju. Teeseaduse § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Teeomaniku vastutuse küsimuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas teeomanik oli oma kohustused tee ohutus seisundis hoidmiseks täitnud ja kas teel oli võimalik ohutult liigelda.

Samas ei pruugi libe tee tuua vältimatult kaasa teeomaniku vastutust või välistada sõidukijuhi vastutust liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Teeoludele vastava sõidukiiruse ning pikivahe hoidmine on eelkõige sõidukijuhi kohustuseks. See hõlmab sõidukijuhi kohustust veenduda ka selles, milline on tee seisund (libe, mittelibe jms) ja valida selline kiirus ja pikivahe, et säiliks kontroll sõiduki liikumise üle. Sealjuures tuleb hinnata, kas tee libedus oli juhi jaoks objektiivselt tajutav.

Karistuse suurus liiklusõnnetuse põhjustamise eest sõltub sellest, kas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustused kvalifitseeruvad raskete või kergetena. Esimesel juhul on tegemist kuriteoga, teisel juhul väärteoga. Kuritegude puhul sõltub karistuse ulatus saabunud tagajärjest (tervisekahjustus või surm) ja sellest, kas liiklusnõudeid rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest (KarS §d 422 ja 423). Väärtegude puhul näeb vastutuse ette LS § 223. Karistuseks võib määrata rahatrahvi kuni 1 200 eurot, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuud. Samuti võib mõlema süüteoliigi puhul juhtimisõiguse äravõtmist rakendada lisakaristusena.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei sätesta otseselt, kas tööriiete vahetamisele kuluv aeg tuleks arvestada tööaja hulka. Üldjuhul riiete vahetamise aega tööaja sisse ei arvestata, kuid ettevõtte töökorralduse reeglites võidakse ette näha teistsugune kord.

Seaduse kohaselt on tööaeg aeg, mille kestel töötaja allub tööandja juhtimisele ning täidab töölepingus kokkulepitud tööülesandeid (TLS § 5 lõige 1 punkt 7). Tööandja poolt tööaja määratlemisel omavad olulist tähendust ettevõtte reeglid töökorraldusele ehk varasema nimetusega töösisekorra eeskirjad. Ettevõttes kehtivatest reeglitest töökorraldusest peab tööandja teavitama töötajat töölepingu sõlmimisel (TLS § 5 lõige 1 punkt 11).

Ettevõttes töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise eest vastutab tööandja. Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes tavalisel ajal, vastavalt tööaja korraldusele, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 47 lõige 1). Seadusandja poolt samas lõikes antud selgituse kohaselt hõlmab tööaja korraldus eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.

Töötajate kaasamise põhimõttest lähtuvalt peaks tööandja informeerima ja konsulteerima töötajate esindajate või töötajatega tööaja korralduse olulistes küsimustes. Kokkuvõttes tuleks tööriiete vahetamise aja küsimuses saavutada töölepingu poolte vahel mõistlik kokkulepe, millise tööandja peaks seejärel sisse viima ettevõtte töökorralduse reeglitesse.

Standardi EVS 613:2001 kohaselt paigaldatakse liiklusmärk 152 "Ebatasane tee" ebatasase teelõigu ette, kus ebatasasus on tingitud üksteisele järgnevatest teekatte puudustest. Samuti tuleb liiklusmärgid standardi kohaselt üldjuhul paigaldada teest paremale.

Tere!

Kui isik soovib enda elukohana registreerida eluruumi, mille omanik ta ei ole, on tal vaja eluruumi omaniku luba – kui korter kuulub Teile ja endisele abikaasale ühiselt, on kõnealusel eluruumil kaks omanikku ja sellest lähtuvalt peate kolmanda isiku elukoha registreerimiseks oma nõusoleku andma nii Teie kui ka Teie endine abikaasa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, enda tarbeks koosoleku salvestamine ei ole keelatud, kuid seejuures ei tähenda see seda, et koosoleku protokollija peab täpselt salvestuse järgi arutelu sõna-sõnalt kirja panema.
Protokolli jaoks piisab, kui protokoll sisaldab otsuste langetamise seisukohalt olulisi asjaolusid: toimumisaeg ja -koht, osalejad, päevakord, vastusvõetud otsuste sisu. Kui muudmoodi ei koosolekul salvestajast rahu saa, siis pakkuge talle võimalust esitada salvestusest koopia, mis lisatakse protokolli juurde.

Tervitades,'
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Antud olukorras oleks ilmselt kõige mõistlikum ja õiglasem lahendus, kui kinnisvara omanikuks olev isik (Teie isa) kingiks maja Teile ja abikaasale kaasomandina ning seejärel saaksite abikaasaga sõlmida notariaalses vormis sobiliku kasutuskorra kokkuleppe.

Ühisvaraks olevad vallasasjad peaksid abikaasad jagama vastavalt soovidele ja võimalustele, seejuures võivad abikaasad kokkuleppel kõrvale kalduda võrdsuse põhimõttest. Kui abikaasad kokkuleppele ei jõua, jagab kohus ühisvara abikaasade vahel võrdselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Eeldan vastamisel, et Teie senine töö oli seotud raskuste (ka üle 5 kg) tõstmisega. Kui nüüd arsti otsusega keelati Teil raskuste tõstmine üle 5 kg, mis praktiliselt välistab senise töö jätkamise, siis on tekkinud olukord, kus ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist kokku lepitud tingimustel. Eelnevast tulenevalt võib tööandja Teie töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, aluseks töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lõige 1.
Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma Teile võimalusel teist tööd (TLS § 88 lõige 2). Teise töö pakkumise kohustuse eesmärk on hoida ära töösuhte ülesütlemine ning võimaldada töötajal jätkata töötamist, tagades talle sissetuleku. Teise töö pakkumise kohustust tuleb tõlgendada laias tähenduses. Ülesütlemine ei ole lubatud, kui tööandjal leidub tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Pakkumine ei saa piirduda seega üksnes töötaja erialase tööga.
Lisaks tuleb tööandjal pakkuda töötajale ka töökohti, mille puhul tuleks tal korraldada täiendusõpet, samuti kohandada töökohta või muuta töötingimusi, kui see võimaldab töötajal töösuhet jätkata. Tööandjal lasub kohustus siiski juhul, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja teise töö pakkumine on asjaolusid arvestades mõistlik.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui nii Teie, lapse kui ka abikaasa elukohariigiks on Soome, peaks ka asjaajamine lapse lapsendamiseks toimuma vastavalt Soome õigusele. Kahjuks ei ole ma pädev Soome seadusandluses ja ei oska Teile täpselt öelda, kas ja millistel tingimustel on lapsendamine Teie olukorras Soomes võimalik.

Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda Soomes mõne antud valdkonna spetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 kohaselt on Eesti kodanikel töötajate ühingutesse kuulumine vaba, lisaks on põhiseaduse samas paragrahvis sätestatud, et töötajate ühingud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela.

Tulenevalt ametiühingu seaduse (edaspidi AÜS) § 5 lõikest 3 on tööandjatel keelatud ametiühingute laialisaatmine, tegevuse piiramine või keelustamine ja sekkumine ametiühingute siseasjadesse. AÜS § 19 lõike 2 kohaselt ei või töötaja õigusi piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguste piiramise all mõistetakse ametiühingutegevuse tõttu näiteks ka töötaja ähvardamist töölepingu ülesütlemisega. Töötajal, kelle õigusi taolisel viisil piirati, on õigus nõuda piiramise lõpetamist, talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist ning endise olukorra taastamist (AÜS § 19 lõige 4). Kui tööandja rikub töö- ja teenistussuhteid reguleerivaid seadusi, töö- ja kollektiivlepingut ning ametiühingu liikmete huve puudutavaid muid lepinguid, on ametiühingul õigus pöörduda Tööinspektsiooni poole (AÜS § 24 lõige 1).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).