Õigus

Tere!

Kui korter soetati enne abielu, oli tegemist abikaasa lahusvaraga. Mõlemad abikaasad võivad oma lahusvara käsutada vastavalt enda äranägemisele, küsimata teise abikaasa nõusolekut, seega ei olnud korteri müügiks vajalik Teie nõusolek.
Kuivõrd tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt oli lahusvara müügist saadav tulu Teie ja endise abikaasa ühisvara, oleksite pidanud ühisvara käsutamisse puutuvad otsused vastu võtma ühiselt, kuid kahjuks abikaasa seda ei teinud. Teoreetiliselt võiks Teil olla sellest tulenevalt nõudeõigus rahasumma omandanud isiku vastu, kuid see võib ka olla nüüdseks aegunud – igal juhul vajab antud kaasus põhjalikku süvenemist, milleks soovitan Teil pöörduda juristi/advokaadi poole.


Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui vanemate elukohtade vahe on suur ja last peab seega pikalt transportima, on tõepoolest õiglane kokku leppida selliselt, et vanemad jagavad transportimisega seotud kulud võrdselt (üks vanem toob, teine viib).

Eelkõige tuleb lapsega suhtlemise kord vanemate vahel kokku leppida, kuid kui see ei õnnestu, peaks kõigepealt abi saamiseks pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui see tulemus ei anna, vastava nõudega kohtu poole.

Kui maksate lapse emale elatist, tuleks lapsele vajalik muretseda eelkõige lapse emal ja Teie ei peaks märkimisväärselt lapse ülalpidamiseks täiendavaid kulutusi tegema.

Lapse emal on õigus nõuda Teilt endale ülalpidamist vaid siis, kui ta ei ole raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ise ülal pidama – kui lapse ema suudab endale ise sissetuleku tagada, ei ole Teilt ülalpidamise nõudmine põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Ettemaksukontoga pole vaja midagi peale hakata. Kui märkisite tuludeklaratsiooni (tabel 4) oma pangakonto numbri, siis laekub ettemaksukontol olev summa sinna hiljemalt 1. juuliks iseenesest. Enammakse tekitas kontole maksuamet ja see võis tekkida näit tulumaksu ülemäärasest kinnipidamisest või mõnest lubatud mahaarvamisest (näit annetus, eluasemelaenu intress jne).

1. Küsimuses kirjeldatud maksuameti tegevusest võib järeldada, et tegu on üksikjuhtumi kontrolliga. Erinevalt üldkontrollist e revisjonist ei pea maksuamet määrama üksikjuhtumi kontrollimise tähtaega. Üksikjuhtumi kontrollimine võib kesta mitmeid kuid näiteks juhul, kui asi ulatub üle riigipiiri, tegu on tehingute ahelaga, maksukohustuslane ei täida piisavalt kaasaaitamiskohustust, vaja on teha ekspertiise vmt. Kui kontrollitava närv väga mustaks läheb, siis võib ta kaevata käpardliku kontrollija peale tema ülemustele. Mõnikord see aitab.
2. Kuna maksukohustused tekkivad tehinguist, siis on reeglina vaja tuvastada kõik tehingu asjaolud. Antud juhul on oluline näiteks taolise korteri üüri turuhind ja kasutamise periood, kuid mitte üürniku isik. Maksuhaldurilt võib nõuda kirjalikku põhjendust, kuidas selline teave mõjutab kontrollitavat maksukohustust. Maksuameti huvi, kus või kellega koos üürnik varem on elanud, ei saa kuidagi olla asjakohane ja sellistele küsimustele ei ole kohane vastata.

Tere, alustada tuleks probleemi arutamisest korteriomanike üldkoosolekul, kõige äärmuslikuma abinõuna lubab korteriomandiseaduse paragragv 14 lõige 2 punkt 3 nõuda selle korteriomandi võõrandamist, millest probleem lähtub.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kõikide korteriühistu majanduskulude (sh küte, vesi, elekter) jagamisel tuleb juhinduda korteriühistu põhikirjas sätestatust. Juhul, kui korteriühistu põhikiri kulude jagamist ei reguleeri, siis tuleb lähtuda korteriomandiseaduse paragrahvist 15 primm, mis ütleb, et majanduskulu jagamisel tuleb lähtuda korterite üldpinnast.

Juhul, kui üks korteriomanik, siis eeltoodud üldpõhimõtetest kõrvale kalduda, siis saab see toimuda üksnes korteriühistu ja nende korteriomanike nõusolekul, kes selle tulemusena kahju saavad.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, mittetulundusühingute seaduseparagrahv 19 lõige 1 punkt 4 kohaselt on õigusvaidluse pidamise üle otsustamine üldkoosoleku pädevuses.
Ma ei ole küll menetlusõiguse spetsialist, et öelda, kust algab õigusvaidluse piir, kuid mõistlikult arutledes, ei ole maksekäsu menetluse algatamiseks üldkoosoleku otsus vajalik, kuna see kohtumenetluse liik ei näe ette õigusvaidluse pidamise võimalust. Küll aga on eelviidatud seadusesätte kohaselt vajalik üldkoosoleku otsus juhul, kui korteriühistu soovib esitada kohtusse hagiavaldust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Töölepingu seaduse § 68 lõige 5 sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest ning tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Millisel nädalapäeval töötaja puhkus peaks algama või lõppema, seda seadus ei sätesta. Kuna töötajale põhipuhkuse andmine osadena eeldab poolte kokkulepet, siis võiksid töölepingu pooled ühtlasi kokku leppida ka muudes töötaja puhkusega seonduvates tingimustes (näiteks puhkuse alguse ja lõpu nädalapäevad).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lõige 1 annab töötajale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles, kui selleks esineb mõjuv põhjus, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lõige 3 annab töötajale võimaluse töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Töötajale, kes ütleb töölepingu üles enda terviseseisundist tuleneval põhjusel, peab tööandja pakkuma võimalusel teist, töötajale sobivat, üldjuhul kergemat tööd. Kui töötaja leiab, et tööandja poolt talle pakutud kergem töö ei sobi tema tervisliku seisundiga ja ei ole talle vastuvõetav, siis on töötajal õigus selle teise töö vastu võtmisest keelduda.

Töötaja võib töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest (näiteks arsti otsusest) teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lõige 4). Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Töötaja töösuhe lõpeb töölepingu ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval. Kui tööandja leiab, et töötaja töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud ja töölepingu ülesütlemiseks puudub seaduslik alus, võib ta pöörduda Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni poole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Äriseadustik (ÄS) § 156 sätestab sissemaksega viivitamise tagajärjed. Selle kohaselt, kui osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (lg 1). Juhatus peab saatma maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest (lg 2). Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele (lg 3).

Seega tuleks OÜ juhatusel saata osanikule kiri nõudega tasuda makse. Kui makset tähtaja jooksul ei tasuta, on osaühingul õigus see võõrandada.

Selle eelduseks on aga osanikul osa eest tasumise kohustuse tekkimine. Osakapitali sissemaksmine peab toimuma OÜ põhikirjas nimetatud ajaks - see võib olla konkreetne kuupäev või ka näiteks juhatuse poolt määratav aeg. Seega peab Teie poolt viidatud kokkulepe nähtuma OÜ põhikirjast.

Osa võõrandab osaühing (ÄS § 156 lg 3), mida esindab juhatus (ÄS § 180 lg 1). Kui OÜ osad pole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, tuleb osaühingu osade võõrandamise tehing sõlmida notari juures (ÄS § 149 lg 4). Samas ei pea kõik osanikud samal ajal isiklikult notari juurde minema, vaid nad saavad selleks notariaalse volikirjaga volitada ka kedagi teist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee