Õigus
Küsimus: Kas on lubatud, et erinevates korterites on küte erineva ruutmeetri hinnaga?26.02.2015
Maja küttesüsteemi renoveerimise käigus paigaldati ühistu korterite igasse tuppa radiaatoritele mõõdikud, vaid vannitubadesse ei paigaldatud, kuna väideti, et vannitoad on igal korteril ühe suurused.
Nüüd aga on 100 m2 korteri vannitoa küte poole kallim kui 50 m2 korteri vannitoa küte, sest kui mõõdikut pole, siis toimub ju tasumine üldpinna alusel.
1. Kas see on seaduslik, et ühistus on sellest tulenevalt eri korterites küttel erinev ruutmeetri hind?
2. Kas korteriomanik võib ise paigaldada vannituppa radiaatorile mõõtja vahele, et tasuda reaalselt tarbitud sooja eest, mis oligi ju renoveerimise mõte?
Tänades
Nüüd aga on 100 m2 korteri vannitoa küte poole kallim kui 50 m2 korteri vannitoa küte, sest kui mõõdikut pole, siis toimub ju tasumine üldpinna alusel.
1. Kas see on seaduslik, et ühistus on sellest tulenevalt eri korterites küttel erinev ruutmeetri hind?
2. Kas korteriomanik võib ise paigaldada vannituppa radiaatorile mõõtja vahele, et tasuda reaalselt tarbitud sooja eest, mis oligi ju renoveerimise mõte?
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lähtudes eeltoodust tuleb juhul, kui korteriühistu põhikiri ei sätesta seadusest erinevat küttekulu jagamise korda, jagada vastav kulu korterite ruutmeetritest lähtudes, ning ka vannitoa radiaatorile küttemõõtja paigaldamisel oleks mõtet vaid juhul, kui korteriühistu põhikiri sellest lähtuvat kuluarvestust aktsepteerib.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tohin küsida tööandjalt puhkusetasu sularahas, sest kontolt võtab kohtutäitur selle ära?26.02.2015
Tere
Kui mul kohtutäitur jätab igakuiselt teatud summa arvele ning ülejäänud võtab ära, kas puhkusetasu tohib tööandjalt sularahas küsida? Või peab see samuti minema kohtutäiturile.
Kui mul kohtutäitur jätab igakuiselt teatud summa arvele ning ülejäänud võtab ära, kas puhkusetasu tohib tööandjalt sularahas küsida? Või peab see samuti minema kohtutäiturile.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töölepingu seadus ei välista töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad.
Täitemenetluse osas nii palju, et ka puhkusetasu kuulub rahalise sissetuleku hulka, mis kuulub arestimisele. Seega peab tööandja arestimisakti täites arvestama sissetulekuks ka puhkusetasu. Sissetuleku osas, mida ei arestita, võivad pooled teha kokkuleppe, et see makstakse töötajale sularahas. Kui kokkuleppele ei jõuta, maksab tööandja tasu vastavalt töölepingus kokku lepitule ehk antud juhul pangaülekandega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas peaksid vanemad vormistama kokkuleppe, et enam elatise võlga ei nõuta?25.02.2015
Tere,
Olen aru saanud, et lapsevanem saab avaldusega võtta tagasi elatisnõude kohtutäiturilt. Oletame, et lapse vanemad saavad kokkuleppele, et tegelikult on nö võlgu jäädud summa tasutud. Laps on ise juba täisealine. Teine osapool on tõepoolest üht-või teistmoodi oma kohustuse tasunud (peamiselt rahaliselt). Kuidas vältida olukorda, et lapse ema hiljem nõuet kohtutäituri kätte ei anna? Kas kohtutäituri juures saab teha dokumendi, kus mõlemad osapooled kinnitavad, et võlg on tasutud?
Olen aru saanud, et lapsevanem saab avaldusega võtta tagasi elatisnõude kohtutäiturilt. Oletame, et lapse vanemad saavad kokkuleppele, et tegelikult on nö võlgu jäädud summa tasutud. Laps on ise juba täisealine. Teine osapool on tõepoolest üht-või teistmoodi oma kohustuse tasunud (peamiselt rahaliselt). Kuidas vältida olukorda, et lapse ema hiljem nõuet kohtutäituri kätte ei anna? Kas kohtutäituri juures saab teha dokumendi, kus mõlemad osapooled kinnitavad, et võlg on tasutud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Selleks, et sissenõudjaks olev lapsevanem ei saaks peale täitemenetluse lõpetamist uuesti kohtutäituri poole pöörduda, peab lapsevanem oma nõudest kirjalikult loobuma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isalt nõutav elatisraha surus võib lähtuda isa palga suurusest?25.02.2015
Tere,
Isale on esitatud elatisenõue. Tema keskmine sissetulek 2500 eurot kuus, 2 alaealist last, üle 3-aastased. Naine nõuab kolmandikku tema sissetulekust. Kas elatise väljamõistmine näeks välja selliselt:
Palk miinus laste isa ja tema ülalpeetavate (elukaaslane ja alla 3-aastane laps) tavapärased kulud ja mis järgi jääb arvestatakse elatise suuruse mõistmisel lähtudes laste vajadustest?
Kui siiani lapsed ei ole kandnud hirmkalleid riideid, ega söönud hirmkallist toitu, vaid toitunud täiesti tavapäraselt, lihtsate koduste toitudega ja kui laste ema praegu märgib need kulud hirmsuureks, kas sellel nõudel on üldse alust?
Isale on esitatud elatisenõue. Tema keskmine sissetulek 2500 eurot kuus, 2 alaealist last, üle 3-aastased. Naine nõuab kolmandikku tema sissetulekust. Kas elatise väljamõistmine näeks välja selliselt:
Palk miinus laste isa ja tema ülalpeetavate (elukaaslane ja alla 3-aastane laps) tavapärased kulud ja mis järgi jääb arvestatakse elatise suuruse mõistmisel lähtudes laste vajadustest?
Kui siiani lapsed ei ole kandnud hirmkalleid riideid, ega söönud hirmkallist toitu, vaid toitunud täiesti tavapäraselt, lihtsate koduste toitudega ja kui laste ema praegu märgib need kulud hirmsuureks, kas sellel nõudel on üldse alust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt tuleb elatisraha suuruse kindlaksmääramisel arvestada laste vajadusi – laste isa keskmisest kõrgem sissetulek ei tähenda seda, et laste vajadused tuleks kunstlikult tegelikust suuremaks kasvatada. Laste vajadused olenevad suuresti ka nende elulaadist ehk kui lastele tehtavad kulutused on siiani olnud pigem väiksemapoolsed, ei ole põhjendatud nõuda elatisraha kõrgemast elulaadist lähtuvalt.
Kui vanemad ei jõua elatisraha suuruse osas omavahel kokkuleppele ja laste ema otsustab elatise nõudega kohtu poole pöörduda, tuleb miinimumist suuremat elatist nõudes laste kulutusi üsna detailselt erinevate kuludokumentidega (tšekid, maksekorraldused, arved) tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kus mehel pole majale õigust, aga peab maksma pangalaenu ja ka elatisraha?25.02.2015
Tere
Kui enne abielu vormistamist sai võetud mehel naisega laen kinnisvarale kahepeale. 1,5 kuud enne abielu tegi mees kinnisvara oma osaluse kinkelepinguga naise nimele, aga säilitas õiguse elada selles kinnisvaras notariaalselt.
Möödas 8 aastat, mees maksab endiselt ainukesena laenu, õiguseid kinnisvarale ei ole, käsil lahutus ja elatise vaidlus. Naine keeldub laenu maksmast ja kinnisvara müümast. Kas mehel on üldse mingeid võimalusi tulla sellisest olukorrast välja ilma, et ise nüüd kannatajaks jääks. Sest hetkeolukord on selline, et naine on omanik, tema ei müü ja tema ei maksa. Mees maksab kohustust + veel elatist ja õigused puuduvad täielikult makstavale kinnisvarale.
Kui enne abielu vormistamist sai võetud mehel naisega laen kinnisvarale kahepeale. 1,5 kuud enne abielu tegi mees kinnisvara oma osaluse kinkelepinguga naise nimele, aga säilitas õiguse elada selles kinnisvaras notariaalselt.
Möödas 8 aastat, mees maksab endiselt ainukesena laenu, õiguseid kinnisvarale ei ole, käsil lahutus ja elatise vaidlus. Naine keeldub laenu maksmast ja kinnisvara müümast. Kas mehel on üldse mingeid võimalusi tulla sellisest olukorrast välja ilma, et ise nüüd kannatajaks jääks. Sest hetkeolukord on selline, et naine on omanik, tema ei müü ja tema ei maksa. Mees maksab kohustust + veel elatist ja õigused puuduvad täielikult makstavale kinnisvarale.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd maja kuulub lahusvarana naisterahvale, ei ole mehel lahutuse korral õigust nõuda maja jagamist ühisvarana. Samas, kui meesterahvas on teinud kõnealusele majale kulutusi, ei välista see muude nõuete esitamist. Nagu ma aru saan, on meesterahva kasuks seatud isiklik kasutusõigus, mis annab mehele vähemalt õiguse maja oma elamispinnana kasutada.
Kui pangalaen on võetud ühiselt, vastutab pangalaenu tagasimaksmise eest ka naisterahvas ja mehel on sellest tulenevalt õigus naisele ka vastav nõue esitada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Läti kohtuotsusega on võimalik Eestis tegeleda?25.02.2015
Politsei koostas Lätis materjalid ning kohapeal võeti ka juhiluba reaalselt ära. Pool aastat hiljem mõistis aga kohus mind õigeks. Kas saan nüüd läbi Eesti (saatkond, välisministeerium vms) esitada kahjunõude saamata jäänud töötasude jms osas? Või on see võimalik vaid Lätti kohale minnes?
Tänan ette
Tänan ette
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas juhataja saab oma isikliku konto pealt mulle töötasu üle kanda?25.02.2015
Tere,
Sooviksin teada, kui tööandjal on võlgnevus Maksuameti ees, kas siis mitte ühtegi ülekannet ei saa firmakontolt teha? Probleem on selles, juhataja ütles, et ei saa minule hetkel võlgu olevat osalist töötasu üle kanda, sest ta ei saa ülekandeid teha. Juhataja algne ettepanek oli, et teeb oma isikliku konto pealt töötasu ülekande, ja nii ta tegigi, aga selgitusse pani "laen". Mulle selline selgitus ei sobinud ja ma kandsin tagasi (selgitusega "laenu tagastus").
Tegin omapoolse ettepaneku, et kandku minu töötasu uuesti oma isikliku konto pealt aga selgitus oleks firma nimi+töötasu. Selline variant ei sobinud talle, väidab, et ta ei saa nii teha aga ei põhjenda mulle miks?
Kas juhataja saab ikka oma isikliku konto pealt töötasu üle kanda?
Sooviksin teada, kui tööandjal on võlgnevus Maksuameti ees, kas siis mitte ühtegi ülekannet ei saa firmakontolt teha? Probleem on selles, juhataja ütles, et ei saa minule hetkel võlgu olevat osalist töötasu üle kanda, sest ta ei saa ülekandeid teha. Juhataja algne ettepanek oli, et teeb oma isikliku konto pealt töötasu ülekande, ja nii ta tegigi, aga selgitusse pani "laen". Mulle selline selgitus ei sobinud ja ma kandsin tagasi (selgitusega "laenu tagastus").
Tegin omapoolse ettepaneku, et kandku minu töötasu uuesti oma isikliku konto pealt aga selgitus oleks firma nimi+töötasu. Selline variant ei sobinud talle, väidab, et ta ei saa nii teha aga ei põhjenda mulle miks?
Kas juhataja saab ikka oma isikliku konto pealt töötasu üle kanda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS ei reguleeri seda, mis pangakontolt peab tööandja töötasu töötajale kandma. Oluline on kohustuse täitmine.
Kui tööandja kannab töötajale töötasu oma isiklikult pangakontolt, siis ei tohi unustada ka maksukohustuse täitmist.
Hilisemate vaidluste vältimiseks peaks pangaväljavõttest nähtuma, mis tasuga on tegemist. Seega on igati õigustatud töötaja ootus, et makseselgituses on märgitud, et tegemist on töötasuga. Maksude laekumist saab aga kontrollida e-maksuametist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas lasteaia töötajal on õigus keelata mul läbimast lasteaia territooriumi, et otseteed bussile minna?25.02.2015
Tere!
Minu maja ees on lasteaed. Et bussipeatusesse jõuda, on kõige kiirem tee sealt läbi minna. Kas lasteaia töötajal on õigus mind takistada sealt läbi minemast ja mind sealt minema ajada ähvardades politseiga?
Minu maja ees on lasteaed. Et bussipeatusesse jõuda, on kõige kiirem tee sealt läbi minna. Kas lasteaia töötajal on õigus mind takistada sealt läbi minemast ja mind sealt minema ajada ähvardades politseiga?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie probleemi kirjeldusest nähtub, et üle lasteaia territooriumi on teil üksnes kiirem tee bussipeatuseni. Kui bussipeatuseni viib ka mõni teine tee, peaksite siiski kasutama seda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mitu töötundi arvestatakse 7-päevase puhkuse korral?25.02.2015
Klienditeenindajana töötades on puhkus pandud järjestikku 7 kalendripäeva (esmaspäevast pühapäevani). Kui mitu tundi arvestatakse puhkusetasuks või töötundideks puhkuse ajal kalendrikuu arvestuses? Näiteks kui tavatööpäev on 10 tundi siis puhkusel arvestatakse nädala töötundideks kokku 40 töötundi, mis läheb kuu töötundide arvestusest maha.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Põhipuhkust antakse kalendripäevades ja puhkusetasu makstakse samuti kalendripäevade järgi. Kui puhkate seitse kalendripäeva, siis on tööandjal kohustus maksta Teile seitsme kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu.
Mis puutub tööajanormi, siis toon Teile näite. Märtsis on kalendaarne tööajanorm 176 tundi.
Kui tööandja on töötajale koostanud tööajakava ehk graafiku, mille kohaselt ta oleks pidanud perioodil, mil ta nt põhipuhkust kasutab, töötama 10 tundi, siis vähenebki arvestusperioodi nn kalendaarne tööajanorm 10 tunni võrra (176-10=166). Juhul, kui graafikut koostatud pole, tuleks lähtuda kalendaarsest tööajanormist (nt kui töötaja on eemal esmaspäevast pühapäevani, siis väheneks tööajanorm kalendaarsete tööpäevade (E-R!) võrra 5*8 ehk 40 tundi, 176-40=136).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja peab koolituspäevade ajal maksma mulle ka tunnipalka?25.02.2015
Tere!
Kas tööandja peab koolituspäevade ajal maksma mulle ka tunnipalka?
Kas tööandja peab koolituspäevade ajal maksma mulle ka tunnipalka?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eeldan, et peate silmas tööga seotud koolitust.
Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5 alusel peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Keskmise töötasu arvestamisel võetakse arvesse töötaja eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötasu.
Seega jah, tööandja peab Teile koolituse ajal maksma keskmist töötasu.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).