Õigus

Küsija arvutus on õige. Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva. Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on naisel õigus saada sünnituslehe alusel sünnitushüvitist 140 päeva eest. Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval ning see määratakse 435 päevaks. Antud juhul lõpeb sünnitusleht 24.09.15 (eeldusel, et kasutatakse ära kogu sünnituspuhkus). Seejärel algab 435-päevane vanemahüvitise periood, mis lõpeb 2016. aasta detsembris.

Lp Pöörduja

Kuvariga töötajatele prillide hüvitamise nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ". Määrus on kehtestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 5 lõike 4 alusel. Nimetatud määruse § 3 lõike 6 kohaselt peab tööandja juhul kui silmade ja nägemise kontrollil on selgunud, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Selle eelduseks on, et arst on märkinud tervisekontrolli otsusesse, et töötaja vajab prille kuvariga töötamiseks.

Lisaks käsitletakse prille töövahendina, kui tegemist on väikeste objektide vaatamise või täppistööga ja see on riskianalüüsis kajastatud ning abinõuna prillide kompenseerimine kirjas.

Nende muude tööde puhul tuleb lähtuda TTOS-i §§-des 13 ja § 12¹ sätestatust.
TTOS § 13 kohaselt on tööandjal kohustus teha ettevõttes riskianalüüs, mille kohaselt selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.
Kui riskianalüüsist ei tulene, et töötaja töö on silmi kahjustav, siis ei pea ka töötajale prillide maksumust kompenseerima.
Seega ainult siis, kui riskianalüüsi läbiviimisel on selgunud koormus silmadele ja ühe abinõuna tegevuskavas nähakse ette vajadusel prillide väljastamine, tekib tööandjal kohustus väljastada töötajale töövahendid (prillid). Töötajale prillide väljastamise aluseks peab olema töötervishoiuarsti otsus, kus on tõendatud, et nägemisteravuse langus on põhjustatud ülemäärasest koormusest silmadele. Sel juhul tuleneb prillide hankimise või hüvitamise nõue TTOS § 12¹-st.

Tööandja esmane kohustus on korraldada töö nii, et töötaja silmanägemine ei halveneks seoses tööülesannete täitmisega.

Nägemisteravuse mõiste täpset määratlust ei ole määruses antud, kui aga töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud nägemisteravuse muutuse, tuleb tööandjal hüvitada kokkuleppel töötajaga prillide maksumus. Konkreetset summat seadus ette ei näe, kuid kindlasti tuleb hüvitada prilliklaaside maksumus ja sellele lisaks prilliraamide maksumus vähemalt määras, mis on vajalik töötamiseks sobivate prillide ostmiseks. Kui töötaja soovib kallemaid prille soetada, lepitakse hüvitamine tööandja ja töötaja vahel kokku.

Esmalt märgin, et info politsei otsuse vaidlustamise kohta ei jõua automaatselt teeomanikuni (KOV). Selleks tuleb endal võtat ette vatsavad sammud.

Juhul, kui liiklusmärk ja sellega antav info ei ole juhile märgi paigalduskohast või -viisist tulenevalt ka piisavat hoolsust ilmutades objektiivselt nähtav või arusaadav, on võimalik märgi nõude rikkumise eest määratud karistus vaidlustada motiivil, et juhi tegevuses puuduvad väärteo tunnused või süü. Kas antud juhul oli õueala märk piisava hoolsuse puhul nähtav ja sellega antav info juhile, kellele see on mõeldud ka arusaadav, ilma asjaoludega lähemalt tutvumata öelda võimalik ei ole.

Üldisi nõudeid liiklusmärkidele ja nende paigaldamisele käsitleb ka Eesti Standard EVS 613:2001 ((muudatus EVS 613:2001/A1:2008). http://www.evs.ee/pood?SearchTerm=liiklusm%C3%A4rgid&SectionFilterID=0&ICSCode=&DocumentTypeValid=1&DocumentTypeWithdrawn=1&DocumentTypeDraft=1&DocumentTypeCorrigendum=1&DocumentOnlyEst=0&IsISO=1&IsIEC=1&IsNational=1

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 punkti 7 järgi peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Täistööajaks loetakse töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1) ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2).

Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamisel tuleb pooltel kokku leppida töötundide arv mingis ajavahemikus (näiteks nädalas või kuus). Tööandjal on kohustus kindlustada töötaja tööga töölepingus kokkulepitud tööaja ulatuses. Kui tööandja ei kindlusta töötajat tööga, tuleb TLS § 35 kohaselt maksta töötajale keskmist töötasu alatundide eest.

Tööandja koostab tööajakava pidades silmas ettevõtte vajadusi, samas peab ta arvestama töötaja soovidega seoses tema perekondlike kohustuste täitmisega, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega.

Enne konkreetse vastuse andmist aga sooviksin täpsustada, kas Teie töölepingus on kokku lepitud töötundide arv nädalas või kuus ja kas töötate tööaja summeeritud arvestuse alusel?

Tere, sellise nõude esitamine on täiesti võimalik, näiteks on Riigikohus oma lahendi 3-2-1-129-13 punktis 51 leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine.
Lekkivast katusest tuleneva kahju eest kannavad vastutust ka korterelamu korteriomanikud, kuid siin on iga korteriomaniku vastutus piiratud kaaomandi mõttelise osa suurusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Alates 01.07.2011.a on liikluseeskiri kehtetu ja liiklusreeglid on sätestatud liiklusseaduses. Liiklusseaduse (LS) § 88 lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. § 88 lg 3 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Asjaõigusseaduse § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

Seega, kaasomandis oleva asja kasutuskorra võivad kaasomanikud määrata kas kokkuleppega või häälteenamusega, kui enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Oluline on kõigepealt selgitada, millisel viisil kasutuskord määrata tuleb, kas kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsusega, sõltuvalt sellest, milles kasutuskord (teie puhul siis kasutuskorra laiendamine ehk muutmine) seisneb.

Esmalt peate selgeks tegema, kas kasutuskorra laiendamine jääb asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kui jah, siis saaksite kaasomanike häälteenamusega asja ära otsustada. Lähtuda tuleb asjaolust, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleks lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel ja mitte enamuse otsusega.

Kui häälteenamust kokku aga ei tule ehk teised kaasomanikud ei ole nõus otsust tegema või täiendavat kokkulepet sõlmima, on võimalik nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist (mh ka selle muutmist) kohtus.

Tähele tuleb panna aga seda, et kui kaasomandi kasutuskorraga on aga kindlaks määratud kaasomandi eseme hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus (osavaldus), siis võivad kaasomanikud piirangutes küll kokku leppida, kuid ei saa seda teha häälteenamusega otsustades ega taotleda selles osas kohtulahendit.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Juhiloa saamist takistavad karistused konkreetsete liiklusalaste süütegude eest. Piletita sõit ühistranspordis nende süütegude hulka ei kuulu. Samuti ei ole hoiatus karistus, mistõttu ei mõjutaks hoiatus juhiloa saamist ka juhul, kui piletita sõidu eest määratav karistus välistaks juhtimisõiguse saamise.

Tere.

Töölepinguseadus (edaspidi TLS) näeb ette, et riigipühal töötatud tundide eest tuleb tööandjal maksta töötajale kahekordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud riigipühal tehtava töö hüvitamist täiendava vaba aja andmisega (TLS § 45 lg 2 ja lg 3).
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (ehk siis, kui töötaja nõustus tööle tulema oma vabal päeval), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või vastavalt kokkuleppele rahas 1,5-kordselt (TLS § 44 lg 6 ja lg 7).
Samuti on tööandja kohustus lühendada Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra (TLS § 53). Kui majandustegevuse tõttu tööandja seda lubada ei saa, tuleb ka need tunnid lugeda ületunnitööks ning hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses.

Kõik kokkulepped tuleb sõlmida kirjalikult, taasesitamist võimaldavas vormis, et mõlemal poolel oleks ühtne arusaamine kokkuleppest.

Pooli rahuldavaid kokkuleppeid soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Tallinna ühistranspordi kasutamist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014.a määrus nr 29 "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad". Nimetatud korra § 5 sätestab nende isikute loetelu, kellel on õigus saada sõidusoodustust ja sellise soodustuse saamise õiguse tõendamise korra. Osundatud paragrahvi 1. lõike punkti 15 kohaselt on tasuta sõidu õigus ka tallinlasel. Sama määruse § 2 punkti 24 kohaselt loetakse tallinlaseks isikut, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn ning punktis 25 kohaselt mittetallinlaseks isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Tallinna linn. Seega isikud, kelle puhul ei ole Tallinna linna rahvastikuregistris elukohana registreeritud, ei oma kehtiva määruse järgi õigust Tallinna ühistranspordi tasuta kasutamiseks.