Õigus

Pank on kohustatud tagama pangasaladuse kaitse, st andmeid pangakontode kohta võib ta avaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Niisama nuuskida pole ka maksuametil õigust. Maksuametile annab pank andmeid juhul, kui maksuamet nõuab neid kontoomaniku suhtes läbiviidava kontrolli käigus, st esmalt peab maksuamet alustama kontrollimise. Kontrollimise alustamisest teavitatakse kõigepealt vastava korraldusega maksumaksjat ja juhul, kui kontrollitav keeldub teabe andmisest või miski jääb kontrollijale ebaselgeks, siis võidakse anda korraldus teabe andmiseks kolmandatele isikutele, sh pankadele. Eelkõige küsitakse andmeid tehingu teiselt poolelt, antud juhul üürnikult. Kui juba kontrollitakse, siis pole vahet, mis sõna ülekande juures juhtub olema.

Tere, korteriühistu asutatakse korteriomandi kaasomandi eseme ühiseks majandamiseks, millega seotud toiminguid puudutavale esindusele ei ole seadusega sätestatud notariaalse volikirja nõuet. Seega piisab korteriühistu asutamiskoosolekul korteriomaniku esindamiseks, sarnaselt korteriomanike üldkoosolekuga ja korteriühistu üldkoosolekuga, lihtkirjalikust volikirjast.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lp Pöörduja

Töötasu on töölepingu seaduse kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ja mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu pooled võivad kokku leppida töö tasustamises ajaühiku (ajapalga) või töösoorituse (tükipalga) alusel.

Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töö tasustamine toimub tükitöö alusel, siis peab lepingus olema välja toodud töömaht (tükid) ja aeg, mille jooksul x arv tükke tuleb teha. Tükitöö hinded võivad sisalduda töölepingus (nt lisas), kuid keelatud pole ka tööandjapoolne hinnakirja kehtestamine, kui töötasu ja selle arvutamise viis on selgelt kokku lepitud.

Tööandja peab töölepingu andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada. Seega peab tööandja tükitööhinded ümber arvutama eurodeks ning kui tükitöö toimub hinnakirja alusel, siis peab töötajale olema teada, kus tükitöö hinnakirjaga tutvuda saab (nt puhkeruumi stendil, tööandja siseveebis jne).

Isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Sisuliselt pole jälgimisseadete paigaldamine keelatud, kuid see peab olema igal juhul põhjendatud (nt vara kaitseks) ning sellest peab töötajaid teavitama. Jälgimisseadmeid ei tohi kasutada näiteks tualetis, riietusruumis, puhkeruumis jne. Töötajate varjatud jälgimine on seadusevastane ja karistatav. Rohkem informatsiooni saate Andmekaitse inspektsioonilt infonumbril 627 4135 või e-posti aadressil info@aki.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 alusel valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Korteri kaasomanik tasub talle kuuluva korteriomandiga seotud kulusid samadel alustel teiste korteriomanikega. Kulude kandmisel tuleb lähtuda korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõikes 1 või KÜS § 15¹ sätestatust. Mõlema sätte puhul kehtib põhimõte, mille kohaselt peab korteriomanik kaasomandi eseme majandamisega seotud kulusid kandma sõltumata sellest kas ta korteriomandit ka tegelikult kasutab.

KOS § 15 alusel valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.

Võlaõigusseaduse § 65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

Seega te peate tasuma siiski kogu kommunaalkulude võla, kuid saate pool sellest summast alusetu rikastumise sätete alusel teiselt kaasomanikult sisse nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 12 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.

Kindlat vormi, millised andmed peavad töötasuteatises kajastuma, seadusega kehtestatud ei ole. Erinevad raamatupidamisprogrammid võimaldavad välja trükkida erinevate andmetega teatisi. Tavaliselt kajastavad teatised nii väljateenitud ja maksmisele kuuluvaid, kui ka kinnipeetavaid summasid. Töötajal on õigus küsida andmeid nii keskmise töötasu arvutamise, kui igakuiselt makstava töötasu kohta sõltumata sellest, kas talle makstakse kuutöötasu või arvutatakse tasu töösoorituste eest (tükitöö).

Samuti on õigus küsida infot lisatasude, preemiate jms kohta, mis enamasti töö eest makstavate summadena peaksid teatises kirjas olema. Puhkusehüvitise maksmisel on oluline puhkusepäevade arvu näitamine.

Töötasuteatise eesmärgist lähtuvalt peaks seal sisalduvad andmed võimaldama töötajal hinnata, kas töötasu jm väljamaksed on arvutatud õigesti. Kui tööaega arvestatakse tundides, siis lisaks vastava kuu normtundide arvule (ja tööpäevadele) tuleks teatises näidata ka töötaja poolt sellel kuul töötatud tundide arv.

Kui Teile jääb palgalehe andmete osas midagi ebaselgeks, võite tööandjalt täiendavaid selgitusi nõuda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Jah, kui esitate elatise väljamõistmiseks maksekäsu kiiremenetluse avalduse, on Teil võimalik esitada eraldi hagi ka elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Elatisvõla aegumistähtaeg vastavalt TsÜS §-ile 154 on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Seejuures on võimalik aegumise katkemine ja peatumine, kui esinevad vastavad asjaolud – sellisel juhul toimub aegumine pikema perioodi möödumisel, kui TsÜS §-s 154 sätestatud kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Korteri ostu-müügilepingu ja abieluvaralepingu saate notari juures teha üheaegselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, samuti muud töö lõppemise juhud, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.

TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest (sh koondamine) töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud on töötajal õigus vähem etteteatatud aja eest saada hüvitist (TLS § 100 lg 5).

Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles pankroti väljakuulutamisel või ettevõtte raugemise tõttu. Sellisel juhul tuleb töötajale koondamishüvitisena maksta TLS § 100 lg-st 1 tulenev ühe kuu keskmine töötasu.

Kui töötaja tööstaaž on pikem kui 5 aastat, on töötajal õigus täiendavale koondamishüvitisele Töötukassa poolt.

Seega juhul, kui tööandja ütleb töölepingud koondamise tõttu üles enne pankroti väljakuulutamist, on tööandja kohustatud maksma Teile töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Kui Teie töösuhe tööandjaga kestab aga seni kuni kuulutatakse välja pankrot, peab töölepingud lõpetama pankrotihaldur. Sellisel juhul on Teil õigus nõuda koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Osaühing ei või laenu anda oma (suur)osanikule ja juhtimisorgani liikmele. Samasugune laenukeeld kehtib ka aktsiaseltsi suhtes. Muid laenuandmise piiranguid ettevõtjail ei ole. Laenu andmine ei too kaasa mingeid maksukohustusi (ka laenukeelu rikkumise korral), kui laen anti mõistlikel tingimustel, st tähtaeg peaks olema mõistuspärane ja intress võrreldav turutingimustega. Intressimääraks võiks võtta euribori ja mõistliku kasumimäära summa. Tänane euribor on 1-aastase laenu puhul 0,5% ja mõistlikuks kasumimääraks võiks pidada 5%. Tuttavale võib anda ka odavamalt, kuivõrd tema usaldusväärsus on teada.