Õigus

Tere!

Kui laste isa ei maksa elatist vastavalt kohtuotsusele, sealhulgas hilineb maksetega, on Teil õigus pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole. Usun, et kõigepealt peaksite laste isa teavitama antud olukorras kohtutäituri poole pöördumise õigusest ja kui see korrektset elatise maksmist ei taga, siis pöörduma kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Pärimisseaduse kohaselt päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.

Seega saate te teha testamendi, mille sisuks on korteri jätmine just ühele lapsele.

Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari juurde hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodune testament kehtib 6 kuud, notariaalsel testamendil piiratud kehtivusaega ei ole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lugupeetud Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult.
Samas loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks.

Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet).
Seega, ka allkirjastamata tööleping on leping.

Tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Kui tööandja viivitab töötasu maksmisega, siis esiteks on töötajal õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivist, mis hetkel on 8,05 % (0,022% päevas) aastas ülekandmisele kuuluvalt summalt, vastavalt võlaõigusseaduses § 94 ja § 113 sätestatule.

Seega, kui tööandja hakkab viivitama töötasu maksmisega, tuleks esmalt pöörduda kirjalikult tööandja poole ja küsida selgitust töötasu maksmisega viivitamise kohta ning paluda töötasu viivitamatult (koos viivistega) välja maksta. Juhul, kui ka see ei anna tulemusi, saab vastava nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole (töövaidluskomisjon või kohus).

Lisaks sellele annab TLS § 91 lg 2 töötajale võimaluse öelda tööleping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles, kui selleks esineb mõjuv põhjus, nt kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

Kui töötaja leiab, et tööandjapoolne töötasu maksmisega viivitamine on juba oluline rikkumine, on tal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse koos põhjendustega (TLS § 95 lg 1).
Sanktsioonina on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema.

Töötajal tuleb aga arvestada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma oma põhjendusi ka tõendada. Töövaidlusorgan otsustab esitatud tõendite põhjal, kas tegemist oli olulise viivitamisega või mitte. Kui kõiki asjaolusid arvestades vaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada korraliseks ja tööandja võib nõuda ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest töötajalt hüvitist.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Teie küsimusele vastamine eeldab osa ostu-müügilepinguga tutvumist. Ostu-müügilepingus üldjuhul reguleeritakse seda, mida täpselt võõrandatakse ehk kas koos osalusega võõrandatakse ka õigus saada varasema otsuse alusel väljamaksmisele kuuluvaid dividende.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Esitatud andmete järgi tuleb juhtimisõiguse saamisega veel jupp aega oodata. Nimelt näeb liiklusseaduse (LS) § 106 lg 1 ette, et isikule, kellel ei ole varem olnud auto ega mootorratta juhtimise õigust, antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba teiste tingimuste kõrval siis, kui tal ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest (sinna hulka kuulub ka KarS § 424 kohane kuritegu).
Karistus II astme kuriteo eest kustub (st karistusandmed kustutatakse karistusregistrist) 3 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest (rahatrahvi tasumisest või katseaja möödumisest). Kui Teile KarS § 424 järgi mõistetud karistus, millega mõistetud vangistus jäi tingimuslikult täitmisele pööramata 3 aastase katseaja jooksul, jõustus 1.aug.2014.a, siis kustutatakse selline karistus karistusregistri arhiivist 6 aastat hiljem - 3 aastat katseaega + 3 aastat karistuse kustumise tähtaega. Seega tuleb Teil juthimisõiguse saamist oodata kuni 01.08.2020. Senikaua võite mootorsõidukit juhtida vaid sõidupraktika saamise eesmärgil nõuetele vastava juhendaja juhendamisel.

Iseküsimus on, kas selline jäik regulatsioon on vajalik ja proportsionaalne taotletavat eesmärki silmas pidades. Kui väärtegude puhul rakendatavat 1 aastast keeluaega võib juhtimisõiguse omistamise seisukohalt pidada proportsionaalseks, siis 3 aastane keeld võib tekitada küsimusi keelu eesmärgipärasusest.

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 lg 1 alusel, on tööandjal kohustus nii ülesütlemisest ette teatada kui ka hüvitist maksta.
TLS § 97 lg 2 sätestab etteteatamise tähtajad sõltuvalt töötaja ja tööandja vahelise töösuhte kestusest:
1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Paragrahv 97 kehtestab minimaalsed etteteatamistähtajad, mida tööandja peab töölepingu ülesütlemisel järgima, ei ole keelatud rohkem ette teatada.
Etteteatamise tähtaja jooksul töötaja teeb tööd ja tööandja maksab selle aja eest kokkulepitud töötasu.

Kui tööandja ei järgi etteteatamistähtaega või teatab ette vähem kui seadus kohustab, siis on töötajal õigus saada hüvitist vähem etteteatatud aja eest (TLS § 100 lõige 5).

TLS § 100 lõike 1 alusel maksab tööandja koondamise korral töötajale hüvitist tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Lisaks tööandja makstavale hüvitisele maksab koondamise korral töötajale hüvitist töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras (TLS § 100 lõige 2).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere, mõistlikuse osas ei oska nõu anda, küll aga peaks korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkt 1, mis ütleb, et korteriomanik kohustub hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, Teie kirjeldatud olukorra välistama. Olukorras, kus esimese korruse korteriomanik on oma kohustusi rikkunud, on Teil õigus sellele sättele tuginedes nõuda tekitatud kahju, sh saamata tulu, asenduspinna üüri, koristuse jms kulu hüvitamist.
Mis puutub üürnikusse, siis siin olete üürile andjana üheks vastutavaks isikuks Teie ise, ning juhul kui korterit ei ole võimalik kasutada kokkulepitud tingimustel, siis võib üürnik Teiega sõlmitud lepingu ka üles öelda.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast.
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord.

Kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötasu koosneb põhitasust ja preemiast, siis töötaja on õigustatud selle kokkuleppe kohaselt tasu saama, kui töötaja poolt on täidetud nende maksmise tingimused.

Seega, kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et preemiat makstakse edukate töötulemuste korral ning tööandjal puudub palgajuhend,-kord, (millised need tulemused on, kuidas hinnatakse töötulemusi jne.) ja töötajale on makstud pikka aega töölepingus kokkulepitud suuruses preemiat, siis preemia muutmiseks tuleb pooltel kokku leppida (TLS § 12).

Saamata preemia osas on töötajal õigus pöörduda vastava nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Sellise kauba puhul on deklareerimis- ja maksustamisreeglid füüsilisele ja juriidilisele isikule ühesugused – kaup on maksuvaba ja seda ei pea deklareerima.

Tere, korteriomandi võõrandamislepinguid säilitatakse kinnistusregistris. Lepinguga tutvumise ja sellest ärakirjade saamise õigus kinnistusregistris on korteri omanikul.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ