Õigus

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lõikest 2 tulenevalt on puudega lapse emal või isal on õigus saada lisaks TLS § 63 lõikes 1 punktides 1 ja 2 toodud lapsepuhkuse päevadele (vastavalt laste vanusele ja arvule 3 või 6 tööpäeva kalendriaastas) täiendavalt lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. TLS § 63 lõige 3 selgitab, et lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Lapsevanemale antakse sellega seaduslik võimalus otsustada, kas ta soovib puhkust kasutada enne või pärast lapse sünnipäeva.

Nimetatud paragrahvi lõikes kolm seadusandja poolt antud selgitus tähendab seda, et TLS § 63 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud lapsepuhkust saab lapsevanem kasutada ka lapse kolmeaastaseks ja 14-aastaseks saamise aastal terve kalendriaasta jooksul. Seaduse mõttest ei tulene TLS § 63 lõike 1 punktis 1 sätestatud kolme lapsepuhkuse päeva andmist lapsevanemale lapse 18-aastaseks saamise aastal. TLS § 63 lõikes 3 toodud selgituse teine pool, ehk selgitus lapsepuhkusest lapse 18-aastaseks saamise aastal, puudutab ainult puudega lapse vanemale antavat lapsepuhkust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile

Probleemiks on antud juhul hoolsuskohustuse täitmine. Võlaõigusseaduse § 762 nõuab, et tervihoiuteenust tuleb osutada teenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See tähendab, et objektiivselt peab olema tuvastatud, et pereõde on hoolsuskohustust rikkunud. Peab olema kindel, et ta pidi aru saama olukorra tõsidusest, sellest et on vaja arst saata koduvisiidile. Tulenevalt perearsti tööjuhendist peab pereõde suunama patsiendi perearsti vastuvõtule. Seda on hetkel väga raske vastajal hinnata, sest asjaolusid on ebapiisavalt ja vastava hinnangu saab samuti anda eriala spetsialist ehk arstlik komisjon. Kuid oluline on asjaolu, et pereõde ei teavitanud arsti patsiendi olukorrast. Seda oleks ta pidanud tegema, et arst oleks saanud langetada koduvisiidi vajalikkuse kohta otsuse ise juba esimesel korral.
Tulenevalt võlaõigusseadusest § 758 lg 2 vastutab tervishoiuteenuse lepingu täitmise eest isiklikult iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel. Praegu ei selgu asjaoludest, kas õde tegutses iseseisvalt või oli ta nö arsti käepikendus. Viimasel juhul ei ole isiklik vastutus võimalik. Kuna arstile on praeguses kaasuses raske midagi ette heita, siis tulebki kaaluda, kas õde on midagi valesti teinud. Vastutuse alus on § 770 lg 1 järgi kohustuse süüline rikkumine. Seega kui on tuvastatud, et hoolsuskohustust on rikutud ja selle tagajärjel on toime pandud diagnoosi- või raviviga, siis on võimalik õde vastutusele võtta. Antud juhul on aga väga raske leida, et tegemist oleks olnud ravi- või diagnoosiveaga. Oluline on tuvastada, kas õde pidi aru saama olukorra tõsidusest. Kuna puudub tervisekahjustus, on väga raske nõuda mingit kahju hüvitamist. Küll aga on võimalik teavitada vastavast käitumisest perearsti, terviseametit ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Esitatud küsimusele vastamisel lähtun eeldusest, et Teie esimene tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks lõppes novembris 2014, kui asendatav töötaja naasis lapsehoolduspuhkuselt. Kui nüüd eespool nimetatud töötaja kavatseb 2015. aasta jaanuaris uuesti jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele ning sellele järgnevale lapsehoolduspuhkusele, siis on tööandjal võimalus Teiega sõlmida uus tähtajaline tööleping selle töötaja asendamiseks, kuni tema lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. Taoline teistkordne tähtajalise töölepingu sõlmimine sama isiku asendamiseks ei muuda Teie töölepingut tähtajatuks.

Lapsehoolduspuhkuselt naasevale töötajale peab tööandja tagama töölepingus kokkulepitud tingimusele vastava töö.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 47 lõike 2 alusel tuleb pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ette näha vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mida ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Tööandja ja töötaja võivad, arvestades töö iseloomu, kokku leppida ka pikemas tööpäevasiseses vaheajas. Tegemist on tavaliselt puhkeajaga einetamiseks ja puhkamiseks, mida tööaja hulka ei arvestata.

Lisaks sellele peab tööandja võimaldama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 3¹ kohaselt tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise (näiteks terve tööpäev istuvas asendis või seistes) või monotoonse töö puhul.

Töö ettevõttesisese korraldamise, sealhulgas tööaja korralduse aluseks on ettevõttes kehtestatud töökorralduse reeglid, mis kajastavad ettevõttesiseseid vajadusi ja millest lähtuvalt määratakse tööaja alguse ja lõpu kellaajad ning tööpäevasisesed vaheajad. Tööpäevasisesed vaheajad peavad kirjas olema töökorralduse reeglites või tööajakavas ning tööandjal on kohustus töötajat nendest teavitada (TLS § 5 lg 1 p 11).

Seadustega kehtestatud ning töökorralduse reeglitega töötajatele teatavaks tehtud tööpäeva sisesed vaheajad ehk nn puhkepausid on töötajale kohustuslikud. Töökorralduse reeglite eiramine võib töötajale kaasa tuua tema töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lõike 1 punkt 3 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 62 lõikele 1 on lapse emal õigus lapsehoolduspuhkust kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkuse seadusest tulenev eesmärk on tagada vanemale võimalus lapse kasvatamiseks. Sellele vaatamata seadus ei keela lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat sõlmida töölepingut või mingit võlaõiguslikku lepingut teise tööandjaga. Selleks ei ole tingimata vaja üles öelda oma töölepingut praeguse tööandjaga.
Seadus ei sätesta otseselt töötajale teise tööandja juurde tööle asumisest teatamise kohustust. Küll peaks töötaja teavitama tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi. TLS § 15 lõike 2 punktis 8 nimetatud teavitamiskohustuse sisuks on tagada töösuhte läbipaistvus ja poolte vaheline usaldus. Teavitamiskohustus on töötajal juhul, kui tööandja on selleks soovi avaldanud. Sellest tulenevalt peaks tööandja töötajale ütlema, millist teavet ta töösuhete osas ootab.
Enne uue tööandja juurde tööle asumist oleks oluline teada, kas olete sõlminud praeguse tööandjaga konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja seadusest tuleneva kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal (TLS § 23 lõige 1). Konkurentsipiirangu kokkuleppega võib seega piirata töötaja töötamist konkurendi juures töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu (näiteks käsundus-, töövõtuleping) alusel või tegutsemist samal majandus- ja kutsetegevuse alal, näiteks tegutsemine ettevõtjana. Tööandja ei saa töötajal takistada aga töötamist sektoris, kus ta ise ei tegutse.

Pärimisseaduse kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Ehk kui testamenti ei olnud tehtud, siis pärivad seadusjärgsed pärijad. Pärimisseaduse § 11 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased.

Kuivõrd ainuke pärija ehk lapselaps ei ole pärandit vastu võtnud ning teisi sugulasi ei ole, siis pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Kõige mõistlikum oleks kontrollida kinnistusraamatust, kes on hetkel selle 1/3 osa omanik. Samuti peaksid pärimisregistris olema andmed pärijate kohta. Kui soovite osa osta, siis võiksite pöörduda KOV-i poole oma pakkumisega (juhul, kui kinnistusraamatust ei nähtu, et keegi teine on hoopis osa omanik).

Hetkel kehtiva pärimisseaduse redaktsiooni kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, korteriühistu üldkoosolekul enda esindamiseks antavale volikirjale ei ole seadusega piirangut sätestatud, see võib olla väljastatud ka ilma kehtivuse lõpptähtaega määramata.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, peaksite tutvuma lepinguga - kui korteriomanikud soovivad, et haldaja nende koosolekul osaleb, siis tuleb selles lepinguga kokku leppida - abstraktsest haldaja nimest korteriomanike üldkoosolekul osalemise kohustust tuletada ei saa.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Elatisasjades on üsna tavaline, et kohus palub menetluspoolte varalise seisundi väljaselgitamiseks esitada mõlemal vanemal tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ja seda isegi siis, kui taotletakse elatist miinimummääras.

Seega, kui kohus on palunud Teil esitada oma pangakonto väljavõte viimase kuue kuu kohta, ei ole selles midagi eriskummalist ja soovitan Teil nõutud väljavõte kohtule ka esitada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Vanemahüvitise suurus arvutatakse pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Pole vahet, kes sotsiaalmaksu arvestavad-deklareerivad – arvesse lähevad kõik isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud summad. Kui doktorant asub 2015. aasta kevadel tööle kuupalgaga 250 eurot, siis kujuneb tema sotsiaalmaksuga maksustatud tuluks ca 4200 eurot (palk + 4 kuu doktoranditoetus) ja ühe kuu vanemahüvitiseks ca 350 eurot. Kui ühe kalendrikuu keskmine tulu jääb väiksemaks, kui kehtiv kuupalga alammäär, siis võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga. Alates 1. jaanuarist 2015. a on kuutasu alammäär 390 eurot, mis on sotsiaalmaksu alusel arvutatud summast suurem. Seega, töötamine vanemahüvitist ei suurenda, kuid saadav palk on ehk abiks ikka.