Õigus
Küsimus: Kas korteri elektrikilp on korteriühistu või korteri enda hooldada?20.02.2015
KÜ pani välja teate, et tehakse elektrihooldustöid koridoris korteriuste taga olevates elektrikappides, keldris üldelektrikapiga ning keldri valgustusega. Alla oli kirjutatud, et juhatus otsustas, et need elektrikapid, mis on korteriuste taga, nende hooldustööde eest maksavad korteriomanikud ise. Juhatus võtab vastu otsuse, ilma, et oleks liikmetega läbi räägitud?
Samas vastati mulle, kui ütlesin, et need kapid peaksid olema ikka korteriühistute hallata, siis öeldi, et põhikirjas on tehtud muudatus, et need kapid on korteriomanike omad? Kas selline käitumine on õige, et muudetakse põhikirja? Ja samuti muudatustest peaksid olema liikmed ju teadlikud enne, mitte pärast? Üldkoosolek, seal peaks arutama põhikirja muutmist?
Täpsustan siin seda, et korteriomanikel endil elektrilepinguid ei ole, vaid on KÜ-l üldine. KÜ esitab arve ning meie maksame KÜ-le.
Kas antud olukorras on KÜ juhatuse käitumine õige? St on lubatud sellised muudatused põhikirjas? Ja on normaalne, et meie ise peame maksma hooldustööde ees kappides, mis on koridoris, kui elektriteenuste pakkujaga on leping KÜ-l?
Samas vastati mulle, kui ütlesin, et need kapid peaksid olema ikka korteriühistute hallata, siis öeldi, et põhikirjas on tehtud muudatus, et need kapid on korteriomanike omad? Kas selline käitumine on õige, et muudetakse põhikirja? Ja samuti muudatustest peaksid olema liikmed ju teadlikud enne, mitte pärast? Üldkoosolek, seal peaks arutama põhikirja muutmist?
Täpsustan siin seda, et korteriomanikel endil elektrilepinguid ei ole, vaid on KÜ-l üldine. KÜ esitab arve ning meie maksame KÜ-le.
Kas antud olukorras on KÜ juhatuse käitumine õige? St on lubatud sellised muudatused põhikirjas? Ja on normaalne, et meie ise peame maksma hooldustööde ees kappides, mis on koridoris, kui elektriteenuste pakkujaga on leping KÜ-l?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
põhikirja muutmise kavatsusest on korteriühistu kohustatud korteriomanikke teavitama üldkoosoleku kutses, millega on seadusandja soovinud tagada, et korteriomanikud saaksid põhikirja muudatustest teada aegsasti. Juhul, kui korteriühistu ei ole seda kohustust täitnud, siis on põhikirja muudatused tühised.
Kui aga põhikirja muutmine on toimunud korrektselt ning selles on sõnaselgelt sätestatud, et korteris asuva elektrikilbi hooldustöö maksab kinni korteriomanik, siis peab vastavalt ka käituma. Arvestades, et korteriühistu saab oma rahalised vahendid korteriomanike maksete kaudu, siis suures plaanis ei ole ka vahet, kas elektrikilbi hoolduse eest maksmine toimub põhikirja alusel elektrikilbi hooldajale või seaduse alusel korteriühistule.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saan pärast korteriühistu juhatuse liikmeks valimist kuid enne registrisse kandmist ennast juhatusest tagandada?20.02.2015
Korteriühistu üldkoosolekul valiti uus juhatus. Andsin enne üldkoosolekut oma nõusoleku olla KÜ juhatuse liige. Valiti juhatuse liikmeks, kuid peale valimist enam ei soovi erinevatel põhjustel juhatuses olla. Kui ma esitan avalduse mind juhatuse liikmesusest vabastamise kohta ja teavitan sellest korterelamu elanikke enne registrisse kandmist, loobun enda nime registrisse kandmisest, kas saab uus juhatus seaduslikult tegutseda ning kui toimub järgmine üldkoosolek (aastaaruanne jäi vanal juhatusel kinnitamata), siis kas saab üldkoosolek tagantjärgi mind vabastada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teie registreerimine või mitteregistreerimine mittetulundusühingute registris ei oma antud juhul tähtsust kuna juhatuse liikme volitused algavad ja lõpevad üldkoosoleku otsusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui korteriühistute loomine muutub kohustuslikuks, kas siis on saab kehtestada liikmetele erineva suurusega liikmemaksu?20.02.2015
Tere!
Elan kahe trepikojaga kahekorruselises vanas puumajas, millest pool, ehk ühe trepikoja jagu kuulub mulle. Teine pool kuulub nüüdseks 4 omanikule ja millalgi lähitulevikus ilmselt 6-le. Minu majapoolel on uus katus, uus välisuks, uued vihmaveerennid, renoveeritud aknad jne. Teises pooles on muutusi tehtud minimaalselt. Kui nüüd muutub korteriühistute loomine kohustuslikuks, kas siis on mingi võimalus kehtestada liikmetele erineva suurusega liikmemaksu?
Sest muidu pean ma hakkama kõige rohkem maksma ja seda teise majapoole eest, sest tolle hädad on suured. Samas on seal juba praegu üks omanik, kes arvab, et kõik remondid peab tegema see, kellelt ta korteri ostis ja ei osale milleski. Mul endal oleks aga hädasti vaja uusi ahje, mille eest keegi teine küll ei maksa.
Elan kahe trepikojaga kahekorruselises vanas puumajas, millest pool, ehk ühe trepikoja jagu kuulub mulle. Teine pool kuulub nüüdseks 4 omanikule ja millalgi lähitulevikus ilmselt 6-le. Minu majapoolel on uus katus, uus välisuks, uued vihmaveerennid, renoveeritud aknad jne. Teises pooles on muutusi tehtud minimaalselt. Kui nüüd muutub korteriühistute loomine kohustuslikuks, kas siis on mingi võimalus kehtestada liikmetele erineva suurusega liikmemaksu?
Sest muidu pean ma hakkama kõige rohkem maksma ja seda teise majapoole eest, sest tolle hädad on suured. Samas on seal juba praegu üks omanik, kes arvab, et kõik remondid peab tegema see, kellelt ta korteri ostis ja ei osale milleski. Mul endal oleks aga hädasti vaja uusi ahje, mille eest keegi teine küll ei maksa.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas pean tasuma leppetrahvi, mis on saadud auto eelmise omaniku ajal ja kas sellised kohustused käivad tõesti autoga kaasas?20.02.2015
Tere! Sain täna suure üllatuse osaliseks, kui mulle helistati inkassost seoses leppetrahviga, mis sai tehtud autole siis, kui mina selle omanik polnud. Olen olnud igati seaduskuulekas kodanik ja tasunud oma tekkinud kohustused alati õigeaegselt. Inkassost teatati mulle, et kuna vana omanik oma trahvi ära ei tasunud pean seda tegema mina, kui ostu-müügilepingus pole punkti, et eelmine omanik peab tasuma oma trahvid või täitmata kohustused ise. Ma tõesti ei oska öelda, kas seal see punkt oli või mitte, kuid tundub kahtlasena antud kohustus. Kuna auto ostsin oma sõbralt, ei tahtnud ka kohe öelda, kellelt auto ostsin. Andsin neile oma andmed. Kas ma peaksin nüüd tõesti selle trahvi ära tasuma, kuigi auto polnud minu nimel ega ka sõitnud toona sellega? Kas tõesti sõltub minu kohustuste pagas eelmisest auto omanikust? Tuleb välja, et nüüdsest pean lisaks auto tehnilisele poolele uurima ka rikkumiste kohta. Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas Lätil on õigus võtta eesti elaniku juhiload ära?20.02.2015
Juhtus selline olukord, et isik jäi purjus peaga Läti politseile vahele. Määrati 10 päeva vangistust, rahatrahv ning võeti ära load. Tahaks nüüd teada, kas lubade ära likvideerimine toimub ka Eestis või see piirneb kõik Läti sissesõidu keeluga?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas nüüd pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist on minu varasemad puhkused aegunud?20.02.2015
Töötasin 2011 augustist aasta lõpuni, 2012 alguses jäin rasedus-sünnituspuhkusele. 2015. a alguses asusin tööle tagasi, katkestades lapsehoolduspuhkuse. Kas oleksin pidanud eelnevalt teenitud puhkuse välja võtma vahetult pärast lhp lõppu ja nüüd on see aegunud? Või on siiski sellel aastal võimalik seda puhkust veel kasutada. Töö on selline, kus enamasti puhatakse suvel. Lapsed on praegu 3 a ja 5 a.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 1 järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest, st puhkuse saamine on sõltuvuses töötatud ajast ehk puhkust antakse tööpanuse eest. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. See on üldine puhkuseõiguslik põhimõte. Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimise aeg arvestatakse põhipuhkuse õigust andva aja hulka (TLS § 68 lg 2).
Seega töötajal on õigus põhipuhkusele nii töötatud aja kui ka rasedus- ja sünnituspuhkusel viibitud aja eest.
Töölepingu seaduse § 68 lg 6 kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Puhkuse aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkuse aegumine lükkub edasi peatumise aja võrra ((nt kui lapsehoolduspuhkusel oldi kaks aastat, siis lükkub aegumine edasi 2 aastat).
Lapsehoolduspuhkusel viibimine ei saa töötajale kaasa tuua puhkuse aegumisperioodi lühenemist võrreldes töötajaga, kes ei viibi lapsehoolduspuhkusel. Seega saab lapsehoolduspuhkusel olnud töötaja kasutada sama kaua puhkust, kui töötaja, kes lapsehoolduspuhkusel ei viibinud.
Puhkuse aegumist hakatakse lugema alates lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasitulekust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Miks ei arvestata tuludeklaratsioonil detsembris 18-aastaseks saanud last enam lapsena?20.02.2015
Asudes täitma selleaastast tuludeklaratsiooni selgus, et laste pealt meie pere enam raha tagasi ei saa. Peres on 2 last, kellest üks on 16 ja teine sai 26-dal detsembril 2014 18-aastaseks. Küsimus on, et kui täisealiseks sai ta alles aasta lõpus, siis miks ei lähe arvesse peaaegu terve eelmine aasta, kuni täisealiseks saamiseni? Oleks loogiline, et arvestataks ikkagi peaaegu tervet kalendri aastat.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas saada hooldusõiguse ja loobuda elatisraha nõudmisest, et bioloogilise isaga igasugune seos lõpetada?20.02.2015
Tere
Lapse isa pole huvi tundnud lapse vastu. Kohtu kaudu on nõutud elatis välja, kuid ma pole seda kunagi saanud. Võlg on suur. Kuid nüüd ma olen uues elus ja kui ma pole kunagi lapse jaoks elatist saanud, siis soovin sellest loobuda. Tahaksin ka hooldusõiguse vaid endale saada. Poleks aus, kui uus elukaaslane kasvatab last nagu oma last ja siis ilmub kunagi kusagilt välja bioloogiline isa. Kas ja kuidas on kõige lihtsam ainuhooldusõigust taotleda? Kas seda saab ka teha notari juures, et isa loobub allkirjaga lapsest, kaob temal ju elatise maksmise kohustus ja ka minul kergem.
Lapse isa pole huvi tundnud lapse vastu. Kohtu kaudu on nõutud elatis välja, kuid ma pole seda kunagi saanud. Võlg on suur. Kuid nüüd ma olen uues elus ja kui ma pole kunagi lapse jaoks elatist saanud, siis soovin sellest loobuda. Tahaksin ka hooldusõiguse vaid endale saada. Poleks aus, kui uus elukaaslane kasvatab last nagu oma last ja siis ilmub kunagi kusagilt välja bioloogiline isa. Kas ja kuidas on kõige lihtsam ainuhooldusõigust taotleda? Kas seda saab ka teha notari juures, et isa loobub allkirjaga lapsest, kaob temal ju elatise maksmise kohustus ja ka minul kergem.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps kaotab oma bioloogilise isaga sidemeid vaid siis, kui laps lapsendatakse. Selleks, et Teie elukaaslane saaks lapse lapsendada, peab lapse bioloogiline isa andma selleks nõusoleku. Kui elukaaslane Teie lapse lapsendab, kaotab lapse bioloogiline isa lapse suhtes kõik õigused ja kohustused.
Pelgalt Teile lapse hooldusõiguse täielik üleandmine ei muuda kuidagi lapse sünnitunnistusele tehtud kannet isa kohta – olukorras, mil lapse bioloogiline isa on lapse suhtes hooldusõiguseta vanem, on tal endiselt lapse suhtes õigused ja kohustused, sh elatise maksmise kohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema tohib saada vallaslapse toetust, kui isa tunnistas isadust nimigi sai nüüd sünnitunnistusele?20.02.2015
Tere,
Mu praegusel elukaaslasel on 14-aastane tütar, kes sündis nn. vallaslapsena. Lapse tegeliku isaga läksid nad lahku juba kümne aasta eest, kuid kaks aastat tagasi otsustas ta lapse isalt kohtu teel alimendid välja nõuda. Isa kinnitas kohtus ka suusõnaliselt oma isadust ning tütrele väljastati uus sünnitunnistus, kus nüüd ka isa nimi kirjas. Vallasema toetust saab ema aga praeguseni. Kas see olukord on ikka õige või võib riik hakata kohtujärgselt makstud toetust tagasi nõudma?
Ette tänades
Mu praegusel elukaaslasel on 14-aastane tütar, kes sündis nn. vallaslapsena. Lapse tegeliku isaga läksid nad lahku juba kümne aasta eest, kuid kaks aastat tagasi otsustas ta lapse isalt kohtu teel alimendid välja nõuda. Isa kinnitas kohtus ka suusõnaliselt oma isadust ning tütrele väljastati uus sünnitunnistus, kus nüüd ka isa nimi kirjas. Vallasema toetust saab ema aga praeguseni. Kas see olukord on ikka õige või võib riik hakata kohtujärgselt makstud toetust tagasi nõudma?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isadus tuvastatakse, kaotab lapse ema kohtulahendile järgnevast kuust õiguse saada üksikvanema lapse toetust. Kui ema on jätnud Sotsiaalkindlustusametit isaduse tuvastamisest teavitamata, on Sotsiaalkindlustusametil õigus alusetult makstud toetus tagasi nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lastead peab lubama vanema kirjaliku taotluse korral 6-aastase lapse oma 9-aastase õega koju, kuna vanemad on tööl?20.02.2015
Lasteaia direktor ei luba last vanema õega lasteaiast koju minna. Oleme mõlemad mehega tööl, mõned päevad kella 21-ni ja sellepärast ei saa meist keegi lapsele lasteaeda järgi minna. Saaks minna ainult vanem õde, kes on üheksa aastane. Lasteaed ise asub meist umbes 200 meetri kaugusel, teed ületama ei pea, asub majade vahel. On käinud ka enne järgi, midagi ei ole juhtunud ja ta käiks ainult 3-4 korda kuus, teistel aegadel saaks ise käia. Ei ole ka tuttavaid, kes saaksid minna. Tegin direktorile ka oma digiallkirjaga avalduse, et võtan vastutuse enda peale ja luban lastel koju tulla. Aga ta ikka ei taha lubada. Töölt ka ju ära tulla ei saa. Kas direktor võib mu last lasteaias kinni hoida? Või peakski olema mingi valverühm, kus laps seni olla saaks?
Ma ei oska enam midagi teha.
Aitäh teile!
Ma ei oska enam midagi teha.
Aitäh teile!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eesti seadused otseselt ei reguleeri antud küsimust, seega peaksite ikkagi lasteaia direktoriga kokkuleppele jõudma. Usun, et kõige õigem oleks lasteaia direktoriga kohtumine korraldada ja vahetult antud küsimust arutada, seejuures kirjeldada täpselt, kui kaugel asub lasteaed kodust ja kui turvaline oleks lastele kodutee.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand