Õigus
Küsimus: Kas seadusega on ette nähtud, mitu nädalavahetust peab töötajal vaba olema?23.02.2015
Käin tööl graafiku alusel. Huvitaks aga see, mitu vaba nädalavahetust on ette nähtud seadusega? Kas kolmveerand koormusega töötajale on antud punkt teisiti sätestatud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval. Tavaliselt esmaspäevast reedeni kestva töönädala puhul see nii ongi.
Tööajakava ehk graafiku alusel töötaval töötajal võib see katkematu aeg sattuda aga ka teistele nädalapäevadele. Oluline on, et seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab töötajale jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega või summeeritud tööaja korral vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Seega seaduses ei ole sätestatud nõuet, et töötaja puhkepäevad peavad kindlasti langema nädalavahetustele. See, mis päevadel tööandja iganädalast puhkeaega planeerib on tööandja otsustada. Oluline on, et töötajale oleks töö- ja puhkeaeg tagatud. Seda ka nn kolveerand kohaga ehk osalise tööajaga töötamisel.
Võimalusel võiks tööandja tööajakava koostamisel lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest, st et võimalusel oleks vabad nädalavahetused jagatud kõikide töötajate vahel võrdselt.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kodulehe võib panna osaühingu asutajakuludesse ja võiks olla samaaegselt mitterahaline sissemakse osaühingusse?23.02.2015
Kui osaühingu mitterahaline sissemakse ületab 50% kogu osakapitalist või on suurem kui 2500 eurot, peab sissemaksu väärtuse hindamist kontrollima audiitor ehk notar. Kas kodulehte võib panna asutajakuludesse ja võiks olla samaaegselt mitterahaline sissemakse osaühingusse?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Koduleht ei ole see ega teine. Sissemakse ei saa olla asutamiskulu.
Küsimus: Kas tütar võib peale ema surma hakata nõudma mingit osa, kui ema eluajal kinkis oma maja teise tütre pojale?23.02.2015
Minu ema elab talus koos oma ühe tütrega, kuid soovib kinkida kinnistu teise tütre pojale ehk oma lapselapsele nüüd kui elab. Kui peaks juhtuma, et ema sureb, kas võib juhtuda, et teine tütar hakkab oma osa nõudma?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kinkelepingu muutmine on komplitseeritud.
Testamendi võib teha nii koduse kui ka notariaalse. Pärimisseaduse kohaselt kehtib kodune testament 6 kuud, notari juurde hoiule antud või notariaalselt tehtud testamendi kehtivusaega piiratud ei ole ning testamente saab muuta uue testamendi tegemisega/testamendi muutmisega.
Seadusejärgne pärimine toimub kui testamenti või kinget surma puhuks tehtud ei ole. Sellisel juhul jagatakse talu mõlema tütre vahel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas peab korraldama kaasomandis maja valitsemise, kus on 3 omanikku ja 7 korterit?23.02.2015
Tere,
Olukord on järgmine: on eramaja, millel on 3 omaniku ja 7 korterit. Minu ema ühe omanikuna elab püsivalt selles majas, kes pidevalt hoiab maja asjadel silma peal, organiseerib siis absoluutselt kõike (alates koristamisest, prügiveost kuni suuremate töödeni). Teised 2 omaniku üürivad lihtsalt "oma" kortereid välja ja käivad ainult raha korjamas - tegemist on mõtteliste osadega ja mingeid üürilepinguid ei ole vormistatud.
Ühesõnaga, minu ema ei jaksa enam nende teiste osanike ja üürnikega võidelda ja nende tagant organiseerida, et kõik oleks koristatud jne.
Millised võimalused on teisi osanike survestada? Kui ema ütleb, et ei soovi majja võõraid inimesi/üürilisi, kuidas seda reaalselt takistada? Kui majas ongi hetkel sees võõrad inimesed, keda me näiteks ei soovi, kuidas me saame nad lihtsalt nö välja tõsta?
Kui "üürilisele" öelda, et soovime tema lahkumist majast siis ta saadab "viisakalt" metsa ja ütleb, et temal on teise omanikuga kokkulepe. Kas Politsei saab inimese korterist kasvõi jõuga välja tõsta, kui mingit muud varianti ei ole?
Tänades,
Olukord on järgmine: on eramaja, millel on 3 omaniku ja 7 korterit. Minu ema ühe omanikuna elab püsivalt selles majas, kes pidevalt hoiab maja asjadel silma peal, organiseerib siis absoluutselt kõike (alates koristamisest, prügiveost kuni suuremate töödeni). Teised 2 omaniku üürivad lihtsalt "oma" kortereid välja ja käivad ainult raha korjamas - tegemist on mõtteliste osadega ja mingeid üürilepinguid ei ole vormistatud.
Ühesõnaga, minu ema ei jaksa enam nende teiste osanike ja üürnikega võidelda ja nende tagant organiseerida, et kõik oleks koristatud jne.
Millised võimalused on teisi osanike survestada? Kui ema ütleb, et ei soovi majja võõraid inimesi/üürilisi, kuidas seda reaalselt takistada? Kui majas ongi hetkel sees võõrad inimesed, keda me näiteks ei soovi, kuidas me saame nad lihtsalt nö välja tõsta?
Kui "üürilisele" öelda, et soovime tema lahkumist majast siis ta saadab "viisakalt" metsa ja ütleb, et temal on teise omanikuga kokkulepe. Kas Politsei saab inimese korterist kasvõi jõuga välja tõsta, kui mingit muud varianti ei ole?
Tänades,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust. Üüritulu on kaasomandist saadav kasu.
Teie küsimusest nähtuvalt ei ole eelduslikult kaasomanike kokkulepet üürnike suhtes tehtud, seega kuulub teie osale vastav osa teiste omanike üüritulust ka teile.
Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kolmandateks isikuteks on siinkohal ka üürnikud. Seega on teil ka õigus nö oma arvamust avaldada, sest ka teie olete väljaüüritud osa omanik.
Kaasomanikud valdavad ühist asja kokkuleppel. Kui teil on raskusi kokkuleppe saavutamisega, soovitame kaaluda kaasomandi lõpetamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töölepingut on poolte kokkuleppel võimalik muuta käsunduslepinguks?23.02.2015
Tere! Kas töölepingut on poolte kokkuleppel võimalik muuta käsunduslepinguks?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleks tööleping lõpetada. Kui pooled tegutsevad omal vabal tahtel ning on olemas mõlemapoolne nõusolek, siis on võimalik tööleping lõpetada poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi. Seejärel saavad pooled sõlmida võlaõigusliku käsunduslepingu. Oluline on tähelepanu pöörata lepingute erisusele – töölepingulises suhtes on üheks töölepingu tunnuseks töö tegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all. Käsunduslepingu kohaselt kohustub aga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundisaajale ei kirjutata ette, kuidas ta peab oma tööd tegema. Kui edaspidi tuleb tööd teha käsundiandja juhtimise ja kontrolli all, siis on sisuliselt siiski tegemist töölepingulise suhtega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas seaduse järgi peame materiaalselt toetama 19-aastast tütart, kui ta elab meist eraldi noormehega vabas kooselus?23.02.2015
Tere,
Me elame koos abikaasaga ja meil on 19-aastane tütar. Praegu on tütar 19-aastane ja ta õpib kutsekoolis. Teatud ajani me elasime koos ühtse perena. Pärast seda, kui tütar otsustas elada koos noormehega, hakkas ta elama meist eraldi. Nad elavad praegu vabas kooselus ega ole abiellunud. Me toetame tütart materiaalselt. Kas seaduse seisukohast oleme me kohustatud toetama tütart materiaalselt, kui ta on otsustanud elada meist eraldi registreerimata vabas kooselus? Kas me oleme kohustatud seda tegema, kui nad registreerivad oma kooselu?
Me elame koos abikaasaga ja meil on 19-aastane tütar. Praegu on tütar 19-aastane ja ta õpib kutsekoolis. Teatud ajani me elasime koos ühtse perena. Pärast seda, kui tütar otsustas elada koos noormehega, hakkas ta elama meist eraldi. Nad elavad praegu vabas kooselus ega ole abiellunud. Me toetame tütart materiaalselt. Kas seaduse seisukohast oleme me kohustatud toetama tütart materiaalselt, kui ta on otsustanud elada meist eraldi registreerimata vabas kooselus? Kas me oleme kohustatud seda tegema, kui nad registreerivad oma kooselu?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ülalpidamist on õigustatud saama PKS § 97 järgi mh laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist kutseõppeasutuses. Sel juhul tuleb last ülal pidada kuni 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamiskohustus tuleneb vanematele PKS §-st 96. Kui laps asub elama kellegi teisega, ei muuda see vanemate ülalpidamiskohustust. Lisaks pole praegusel hetkel veel kooselu registreerimine võimalik, vastav seadus hakkab kehtima 2016. aastal tingimusel, et Riigikogu on selleks ajaks vastu võtnud jõustumiseks vajalikud rakendusaktid. Siiski ka kooselu registreerimise võimalusel on vanematel ülalpidamiskohustus PKS § 97 tingimustel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kas pöörduda lastepsühholoogi poole, kui laps ei taha enam järsku isa juurde minna?23.02.2015
Tere,
Pöördun Teie poole järgmise murega. Oleme lapse isaga elanud lahus 5 aastat (poeg 7-aastane) alguses käis laps iga kahe nädala tagant isa juures üks-kaks ööd nädalavahetuseti. Mingil hetkel see jäi ära, isa ei leidnud töö kõrvalt aega. Siis tuli periood, kus isa võttis lapse nii kuidas juhtus, päevaks paari kuu tagant, mõnikord ei näinud me teda 3-4 kuud, aegajalt ta küll helistas ja tundis huvi, kuidas lapsel läheb. Meil mõlemal on nüüdseks ka uued elukaaslased. Poiss oli viimati isa ja ta elukaaslase (kellel on ka 2 last) juures jõulud 2014, ta on seal ka varasemal ajal viibinud. Sealt tagasi tulles oli laps masenduses ja ütles, et ei taha rohkem issi juurde minna. Üritasin temaga rääkida ja uurida, miks see nii on, aga laps lihtsalt ütleb, et talle ei meeldi seal, et issi on harva kodus ja ei mängi temaga. Nüüd jaanuaris tahtis lapse isa poissi nädalavahetuseks enda juurede, poiss ütles, et ei taha. Selgitasin, et isaga peab ka ikka olema jne, kui aga lapse isa järele poisile tuli, siis ta polnud nõus autosse minema, hakkas nutma ja tõmbus eemale kui isa temast kinni tahtis võtta. Sel korral jäi laps koju, sest sel moel pole südant last isa juurde saata. Samas ei tohi ma keelata isal lapsega kohtuda, aga ma näen ju, et see tekitab lapses masendust. Oleme elukaaslasega üritanud poisiga rääkida, et võiks ikka proovida issi juurde ka minna, aga ta keeldub minemast. Temaga on rääkinud ka minu tädi ja ema, aga samuti tulutult. Lapse isa ütleb, et see lihtsalt jonn. Kodus on ta üksik laps, aga seal peab teiste lastega arvestama. Mina ei usu, et see lihtsalt jonn on, varem pole olnud probleemi isa juures käimisega, alati oli õhinal ja ootas ärevusega, millal issi juurde saab, pärast viimast korda on aga asi kardinaalselt muutunud. Pean viibima 17-24.02 välismaal ja soovisin lapse vanaema (enda ema) juurde viia, aga lapse isa polnud sellega nõus ja võtab ise lapse. Pika töö tulemusena on laps nõus isa juurde minema üheks päevaks ja soovib siis vanaema juurde minna, aga lapse isa hoiab teda 5 päeva ja siis viib vanaema juurde. Kardan, et selline olukord mõjub lapsele traumeerivalt. Ma ei tea, mida teha. Kas peaks lastepsühholoogi poole pöörduma? Oskate midagi soovitada, mida edaspidi ette võtta?
Lugupidamisega
Pöördun Teie poole järgmise murega. Oleme lapse isaga elanud lahus 5 aastat (poeg 7-aastane) alguses käis laps iga kahe nädala tagant isa juures üks-kaks ööd nädalavahetuseti. Mingil hetkel see jäi ära, isa ei leidnud töö kõrvalt aega. Siis tuli periood, kus isa võttis lapse nii kuidas juhtus, päevaks paari kuu tagant, mõnikord ei näinud me teda 3-4 kuud, aegajalt ta küll helistas ja tundis huvi, kuidas lapsel läheb. Meil mõlemal on nüüdseks ka uued elukaaslased. Poiss oli viimati isa ja ta elukaaslase (kellel on ka 2 last) juures jõulud 2014, ta on seal ka varasemal ajal viibinud. Sealt tagasi tulles oli laps masenduses ja ütles, et ei taha rohkem issi juurde minna. Üritasin temaga rääkida ja uurida, miks see nii on, aga laps lihtsalt ütleb, et talle ei meeldi seal, et issi on harva kodus ja ei mängi temaga. Nüüd jaanuaris tahtis lapse isa poissi nädalavahetuseks enda juurede, poiss ütles, et ei taha. Selgitasin, et isaga peab ka ikka olema jne, kui aga lapse isa järele poisile tuli, siis ta polnud nõus autosse minema, hakkas nutma ja tõmbus eemale kui isa temast kinni tahtis võtta. Sel korral jäi laps koju, sest sel moel pole südant last isa juurde saata. Samas ei tohi ma keelata isal lapsega kohtuda, aga ma näen ju, et see tekitab lapses masendust. Oleme elukaaslasega üritanud poisiga rääkida, et võiks ikka proovida issi juurde ka minna, aga ta keeldub minemast. Temaga on rääkinud ka minu tädi ja ema, aga samuti tulutult. Lapse isa ütleb, et see lihtsalt jonn. Kodus on ta üksik laps, aga seal peab teiste lastega arvestama. Mina ei usu, et see lihtsalt jonn on, varem pole olnud probleemi isa juures käimisega, alati oli õhinal ja ootas ärevusega, millal issi juurde saab, pärast viimast korda on aga asi kardinaalselt muutunud. Pean viibima 17-24.02 välismaal ja soovisin lapse vanaema (enda ema) juurde viia, aga lapse isa polnud sellega nõus ja võtab ise lapse. Pika töö tulemusena on laps nõus isa juurde minema üheks päevaks ja soovib siis vanaema juurde minna, aga lapse isa hoiab teda 5 päeva ja siis viib vanaema juurde. Kardan, et selline olukord mõjub lapsele traumeerivalt. Ma ei tea, mida teha. Kas peaks lastepsühholoogi poole pöörduma? Oskate midagi soovitada, mida edaspidi ette võtta?
Lugupidamisega
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleks välja selgitada, miks lapsel on enda isa vastu vastakad tunded – mis põhjusel ta ei soovi enam isaga suhelda, kui varasemalt ootas laps õhinaga, millal isa näeb. Sellest tulenevalt võib olla hea mõte, pöörduda esmalt lastepsühholoogi poole. Seal on võimalik välja selgitada, mis on juhtunud lapse ja isa vahel ning saada nõuandeid, kuidas last ja isa lähendada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis õigused on kriminaalkorras karistatud ja vanglast vabaneval isal, kes ei ole lapse kasvatamises osalenud?23.02.2015
Sünnitunnistusele pole lapse isa märgitud (märgitud vaid ema), üldiselt pole lapse isa osalenud aastaid lapse kasvamisel, ainult esimesed 7 kuud ja seda ka osaliselt. Mis õigused on isal, kes on ka kriminaalkorras karistatud ja viibinud aastaid ka vangis. Laps on 5 aastat juba kasvanud teadmisega, et tema isaks on keegi teine! Üsna pea on vabanemas siis vanglast lapse päris isa. Mis ohud mind võivad ees oodata ja mis õigused on kriminaalkorras korduvalt karistatud isal lapsele.
Suured tänud teile juba ette!
Suured tänud teile juba ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kõnealust meesterahvast lapse sünnitunnistusele märgitud ei ole, puuduvad tal lapse suhtes igasugused õigused ja kohustused ehk teisisõnu tegemist on lapse jaoks täiesti võõra isikuga. Seni, kuni meesterahvast lapse sünnitunnistusele kantud ei ole, ei ole tal õigus nõuda lapsega suhtlemist, samuti ei ole tal kohustust maksta lapsele elatisraha.
Kui lapse isal peaks tekkima soov lapse elus osaleda ja olla ka juriidiliselt lapse vanemaks, peaks lapse bioloogiline isa ette võtma sammud enda kandmiseks lapse sünnitunnistusele. Selleks on lapse isal võimalus isadus omaks võtta, kuid isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui lapse ema nõusolekut ei anna, on lapse bioloogilisel isal õigus pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtu poole. Kui meesterahvas kantakse isana lapse sünnitunnistusele, tekivad tal lapse suhtes õigused ja kohustused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas leida õiglane kompromiss maja jagamise ja laste elukoha osas?23.02.2015
Toimub lahutus. Otsustasime ilma kohtuta läbi saada, kuid sooviks siiski selgitust. Terve kooselu jooksul (12a) on kõik pere kulutused kandnud ainult mees, naine praktiliselt töötanud pole ja nüüd töötades kulutab naine palga ainult endale. Jagamisele läheb kinnisvara (maja) ja 2 last (tüdrukud 6a ja 8a). Olen otsustanud, et maja müügist saadud raha teen siiski pooleks, et mõlemad saaks endale korteri. Üks laps läheb ema juurde, teine isa juurde, kusjuures 1 nädal kuus on 2 last ühe vanema juures ja siis teise vanema juures. Lisaks proovin toetada ema veel ühe lapse alimentide suuruses summas kuus, kuna min. palgaga ei tuleks ta toime. Kas selline lahendus on spetsialisti vaatest õigustatud, lähtudes laste heaolust? Samas tundub mulle, et olen hetkel paras "lüpsilehm", naine ei nõustu teise lahendusega vaid ähvardab kohtuga. Tema pakkus majandusliku jagamise lahenduse ja mina laste jagamise. Lahutuse põhjus on naise alkoholiprobleemid, mida naine muidugi ei tunnista.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eelkõige peaksidki abikaasad/vanemad jõudma peale lahutust ühisvara jagamises ja laste elukohas ning nendega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele ja seda kohtu kaasabita. Kokkuleppe sisu oleneb täielikult poolte soovidest ja võimalustest, lapsi puudutavate kokkulepete puhul tuleks ilmselgelt arvestada ka laste huve.
Seega, kui Teie ja abikaasa kokkulepe eelkirjeldatud tingimustel arvestab mõlema poole huvidega, seejuures laste heaoluga, on tegemist igati mõistliku ja õiglase kokkuleppega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peab tööandja meile tasuma, kui oleme tooraine puudusel juba nädala kodus olnud?23.02.2015
Tere. Küsimus siis selline tahaks tööd teha, kõik tellimused ootavad aga tööandja ei too töötegemiseks vajalikku toorainet. Ainult lubab. Nüüd oleme sellel põhjusel nädal aega kodus olnud. Kuidas selle istumise eest peaks ta meid nüüd tasustama.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja tööga ning maksma töö eest kokkulepitud töötasu. Kui tööandja pole andnud kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale, siis tuleb selle aja eest maksta töötajale TLS § 35 alusel keskmist töötasu.
Kui tööandja keeldub töötasu maksmisest aja eest, kui Teie olite töö tegemiseks valmis, aga tööandja Teile tööd ei andnud, on Teil õigus saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda 3 aasta jooksul töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).