Õigus
Küsimus: Kas USA-s vormistatud lahutus tuleb enne Eestis uuesti abiellumist kuidagi kinnitada?27.02.2015
Tere. USA-s oli sõlmitud abielu ja lahutatud ka USA-s, peale seda Eestisse tulles abiellus naine uuesti teise mehega. Kas USA-s lahutatud abielu omakorda ei tuleks Eestis kinnitada, et Eestis see lahutus ikka kehtiks? Kas on alust arvata, et praegune Eestis sõlmitud abielu on kehtetu?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Välisriigis sõlmitud lahutus tuleb kindlasti kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Sellisel juhul tunnustatakse välisriigis sõlmitud lahutust ja seda loetakse Eestis kehtivaks. Kui rahvastikuregistri järgi on pooled lahutatud, siis saab pidada ka uut abielu kehtivaks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas lapsehoolduspuhkuselt naastes peab saama tagasi sama töö sõltumata sellest kui vana laps hetkel on?27.02.2015
Tere!
Lapsehoolduspuhkuselt naastes peaks tööleping jätkuma samadel tingimustel. Kas kehtib veel mingi seadus (või varem oli selline seadus), et kui naastes on laps 1,5 a saab sama töö, kui laps on vanem, nt. 3a - ei pea sama kohta tagasi andma võib pakkuda muud?
Lapsehoolduspuhkuselt naastes peaks tööleping jätkuma samadel tingimustel. Kas kehtib veel mingi seadus (või varem oli selline seadus), et kui naastes on laps 1,5 a saab sama töö, kui laps on vanem, nt. 3a - ei pea sama kohta tagasi andma võib pakkuda muud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seega töötajal on õigus nõuda töölepingujärgset tööd töölepingus kokkulepitud tingimustel. Töölepingus kokkulepitud tingimusi võib muuta vaid poolte kokkuleppel.
Kui tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, tekib koondamissituatsioon.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 kohaselt on koondamine töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, samuti muud töö lõppemise juhud, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.
Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.
Kui töötaja tööle naasmise ajaks ei ole tema laps veel kolmeaastaseks saanud, siis tuleb järgida seaduses olevat piirangut, mille järgi alla 3-aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondatav valida nende hulgast ja töötajale pakkuda sama tööd, mida ta enne tegi. Kui võrreldavaid kohti ei ole või võrreldavatel kohtadel on kõik kaitstud isikud (TLS § 93), siis tuleb töötaja koondada.
Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt nii-öelda omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). TLS § 100 lg 2 alusel maksab Töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras töötajale töösuhte kestuse alusel lisaks kindlustushüvitist koondamise korral (tööstaaži 5 ja rohkem aastaid).
Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töötajale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, faks). Tööandja peab ülesütlemist ka põhjendama. Samuti peab põhjendama seda, kui tööandja teist tööd ei paku.
TLS § 92 lg 2 kohaselt kui tööandja ütleb töölepingu üles töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud seadusega keelatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles töölepingu seaduses lubatud alusel. Seega alla kolmeaastase lapse vanema koondamisel, peab tööandja tõendama, et töölepingu ülesütlemine toimus seaduses lubatud alusel.
Kui tööandja lõpetab töösuhte koondamise tõttu ilma, et tal oleks sellest seadusest tulenev alus või töötaja leiab, et koondamine ei olnud põhjendatud, on tal võimalik pöörduda töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole ja otsus vaidlustada. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millal esitada lahkumisavaldus, kui soovin pärast haiguslehte enam tööle mitte naasta?27.02.2015
Tere.
Olen praegu haiguselehel, tulemas on operatsioon. Kuna töö on füüsiliselt raske, siis olen otsustanud, et peale oppi st haigulehe lõppemist tööle tagasi ei lähe, lõpetan töösuhte. Millal on õige aeg anda lahkumisavaldust. Kui annan selle praegu ja olen lehel veel 2 kuud, kas mul siis katkeb töötuskindlustus ja haigusrahasid ma ei saa.
Olen praegu haiguselehel, tulemas on operatsioon. Kuna töö on füüsiliselt raske, siis olen otsustanud, et peale oppi st haigulehe lõppemist tööle tagasi ei lähe, lõpetan töösuhte. Millal on õige aeg anda lahkumisavaldust. Kui annan selle praegu ja olen lehel veel 2 kuud, kas mul siis katkeb töötuskindlustus ja haigusrahasid ma ei saa.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töötaja saab töösuhte üles öelda korraliselt või erakorraliselt.
Korralisel ülesütlemisel (töölepingu seadus, edaspidi TL § 85) peab töötaja tegema tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri) ülesütlemisavalduse. Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.
Erakorraliselt saab töösuhet üles öelda tööandjapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu või töötaja isikust tulenevatel põhjustel (nt tervis - TLS § 91 lg 3). Ülesütlemisavaldus peab jällegi olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Erakorralist ülesütlemist peab ka põhjendama – kui ütlete töösuhte üles tervise tõttu, võib tööandja küsida selle kohta ka arsti tõendit. Erakorralisel ülesütlemisel tavapäraseid etteteatamistähtaegu järgima ei pea ning töösuhte võib üles öelda endale sobival ajal.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele nt. koondamine, töösuhte lõppemine katseajal, tähtajalise töösuhte lõppemine või töösuhte lõppemine TLS § 88 lg 1 p 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) ja p 2 alusel (töövõime vähenemine).
Seega omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele. Täpsemat infot töötuskindlustushüvitise kohta saate Töötukassalt e-posti aadressil info@tootukassa.ee või infonumbril 15501.
Haiguslehel töölepingu ülesütlemine ei katkesta haiguslehte. Haiguslehe lõppemise üle otsustab raviarst.
Küsimus: Kas isik võib olla mitu perioodi korteriühistu juhatuse liige nii, et kokku on ametis üle 5 aasta?27.02.2015
Meie KÜ-s valitakse juhatuse liige 2 a-ks. Seaduse järgi ei või liikme ametiaeg olla üle viie aasta. Mitu korda saab siis järjest olla juhatuse liige? Ja kui aeg on kokku piiratud viie aastaga, siis millal saab sama isik uuesti olla juhatuse liige?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
See tähendab, et juhatuse liikme üks ametiaeg on kuni 5 aastat, kuid seadus ei reguleeri seda, mitu ametiaega (järjest) võib isik juhatuse liige olla. Seega sama isiku saab juhatuse liikmeks valida piiramatul arvul kordi.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas osaühing saab osta omadest vahenditest ühe osaniku osa või saab seda teha ainult teine osanik?27.02.2015
Osaühingul on kaks osanikku. Üks osanik tahab oma osaluse maha müüa. Kas osaühing saab osta omadest vahenditest ühe osaniku kogu osaluse või saab seda teha ainult teine osanik?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
1) see on toimunud viie aasta jooksul osanike sellise otsuse vastuvõtmisest arvates, millega on määratud osade omandamise või tagatiseks võtmise tingimused ja tähtaeg ning osade eest tasutavad miinimum- ja maksimumsummad;
2) osaühingule kuuluva osa nimiväärtus ei ületa 1/10 osakapitalist ja
3) osa omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla osakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas sõidumeeriku nõuetele mittevastavuse eest saadud trahvi peab tasuma juht või auto omanikfirma?26.02.2015
Autojuhile määrati trahv 140€, kuna selle auto sõidumeerik ei vastanud nõuetele. Viimane kontroll oli teostatud 26.03.2012 ja rikkumine oli 20.11.2014. Küsimus: kas selle trahvi peab maksma autojuht või firma, kellele auto kuulub? Ehk, kes peab sõidumeeriku kehtivuse kontrolli teostama, kas autojuht või auto omanik (firma)?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Sõiduki omaniku või tööandja tegemata jätmised ei vabasta juhti iseenesest juhi kohustuste täitmisest, sh kohustusest veenduda, et sõidukis kasutatavad seadmed on töökorras ja töötavad. Teadmata väärteo toimepanemise asjaolusid ega seda, millise nõude või kohustuse rikkumise eest on käesoleval juhul juhile karistus määratud, ei saa ma paraku kommenteerida, kas karistus on määratud õigesti.
Küsimus: Kuidas uue liikluskindlustuse seaduse järgi pukseerida avariilist ajutiselt registrist kustutatud sõidukit?26.02.2015
tere,
Kuidas uue liikluskindlustuse seaduse järgi saab jäiga ühenduslüliga pukseerida avariilist vedukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud s.t. et ka liikluskindlustust ei ole võimalik teha?
Kuidas uue liikluskindlustuse seaduse järgi saab jäiga ühenduslüliga pukseerida avariilist vedukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud s.t. et ka liikluskindlustust ei ole võimalik teha?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega kahju hüvitamise seisukohast kuulub kahju hüvitamisele nii või teisiti veduki kindlustuse alusel, sõltumata asjaolust, kas haakes liikunud sõiduki suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping või mitte.
Küsimus: Kui palju pean maksma ühele lapsele elatist oma 1000 eurose palga juures, kui mul on oma peres ka veel 3 last?26.02.2015
Tere,
Mul on 3 last naisega, kellega ma olen abielus ja üks laps eelmisest suhtest. Palju ma peaks maksma elatist oma lapsele. Oma 1000 eurose palgaga.
Mul on 3 last naisega, kellega ma olen abielus ja üks laps eelmisest suhtest. Palju ma peaks maksma elatist oma lapsele. Oma 1000 eurose palgaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot ja sellest tulenevalt elatisraha miinimumiks 195 eurot. Erandlikult on siiski võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära, selleks võib aluse anda näiteks asjaolu, et vanemal on mitu ülalpeetavat last ja lahus elavale lapsele elatise väljamõistmisel kehtivas miinimummääras jääksid teised lapsed varaliselt kehvemasse olukorda kui elatist saav laps.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine saab nüüd järsku nõuda last omale, kui laskis jalga, kui laps oli 6-kuune ja 3 aastat huvi ei tundunud?26.02.2015
Olen kasvatanud üksi alates 6. elukuust oma poega, kui lapse ema meid maha jättis. Ta ei ole pärast seda käinud kordagi last vaatamas, ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Nüüd äkki, kui laps on saanud 3,5 aastaseks ilmus ta mu uksetaha – tal ei ole kindlat elu ja töökohta, ta soovib saada last endale ja viia ta minu juurest ära. Soovib, et ma hakkaksin maksma elatusraha ja alimente ning peaksin teda ja last üleval. Kuna poeg oli naise lahkudes nii väike, ei tunne ta oma ema, kas kohus võib anda lapse minu endisele elukaaslasele?
Mul on kõik lapse jaoks vajalik olemas, laps on hoitud ja armastatud – käin tööl, mul on kindel sissetulek, kena ja puha kodu, ma ei tarvita alkoholi ja soov oma laps temata üles kasvatada, kuna ma ei saa olla oma ekskaasa peale kindel. Lapse mõlema poole vanavanemad on alati saanud võimaluse olla osaks lapse elust, me saame hakkama majanduslikult ja suhtleme nendega hästi, ma pole ka naise vanematel keelanud olemast osa nende lapselapse elust. Millised on minu võimalused üksikisana saada lapse täit hooldusõigust?
Millised õigused on minu endisel elukaaslasel (kooselu temaga 1 aasta ja siis 6 kuud koos tema ja lapsega, pärast poja sündi) lapse suhtes, kui ta pole enne lapsest hoolinud ja ma ei saa olla kindel, et tema soovid olla osa lapse elust ei ole vaid enda majandusliku heaolu tagamiseks mõeldud tegevus?
Kui mul on tekkinud oma ellu side naisega, kellega plaanin oma elu koos veeta ja see naine on kiindunud ka väga minu poega, sooviksime lapse koos üles kasvatada – millised oleksid sellisel juhul minu võimalused saada ainuhooldus, kui mu poeg peab seda naist oma emmeks?
Mul on kõik lapse jaoks vajalik olemas, laps on hoitud ja armastatud – käin tööl, mul on kindel sissetulek, kena ja puha kodu, ma ei tarvita alkoholi ja soov oma laps temata üles kasvatada, kuna ma ei saa olla oma ekskaasa peale kindel. Lapse mõlema poole vanavanemad on alati saanud võimaluse olla osaks lapse elust, me saame hakkama majanduslikult ja suhtleme nendega hästi, ma pole ka naise vanematel keelanud olemast osa nende lapselapse elust. Millised on minu võimalused üksikisana saada lapse täit hooldusõigust?
Millised õigused on minu endisel elukaaslasel (kooselu temaga 1 aasta ja siis 6 kuud koos tema ja lapsega, pärast poja sündi) lapse suhtes, kui ta pole enne lapsest hoolinud ja ma ei saa olla kindel, et tema soovid olla osa lapse elust ei ole vaid enda majandusliku heaolu tagamiseks mõeldud tegevus?
Kui mul on tekkinud oma ellu side naisega, kellega plaanin oma elu koos veeta ja see naine on kiindunud ka väga minu poega, sooviksime lapse koos üles kasvatada – millised oleksid sellisel juhul minu võimalused saada ainuhooldus, kui mu poeg peab seda naist oma emmeks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema eemaldus lapse kasvatusest juba lapse kuuendal elukuul ja siiani olete last kasvatanud Teie, seejuures sellega hästi toime tulles, ei pea ma väga tõenäoliseks, et kohus annaks lapse hooldusõiguse lapse emale osaliselt/täielikult üle.
Kui lapse ema nõuab Teilt last ja on juba tekkinud vaidlus lapse tulevase elukoha pärast, on põhjendatud Teie poolt kohtusse pöördumine ja lapse hooldusõiguse osalise/täieliku üleandmise taotlemine. Asjaolusid arvestades on Teie nõude rahuldamine minu hinnangul üsnagi perspektiivikas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma saan elatisraha küsida laste isalt, kui me elame ühes korteris?26.02.2015
Tere,
Kas ma saan elatisraha küsida laste isalt, kui me elame ühes korteris? Ühe lapsega seotud kulud on kõik minu kanda (toit, huviringid, riided jm.). Tema maksab ainult korteri kommunaalkulud. Teise lapse eest maksab trennikulud. Kas lahku kolimisel, kui lisanduvad ka eluasemekulud, tuleks esitada uus elatishagi? Tema sissetulek on minu omast oluliset suurem.
Kas ma saan elatisraha küsida laste isalt, kui me elame ühes korteris? Ühe lapsega seotud kulud on kõik minu kanda (toit, huviringid, riided jm.). Tema maksab ainult korteri kommunaalkulud. Teise lapse eest maksab trennikulud. Kas lahku kolimisel, kui lisanduvad ka eluasemekulud, tuleks esitada uus elatishagi? Tema sissetulek on minu omast oluliset suurem.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühe elamispinna jagamine ei välista elatisnõude esitamist – selle eelduseks on muidugi asjaolu, et teine vanem ei täida (ei täida piisavalt) laste suhtes vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Antud juhul tuleb arvesse võtta ka seda, et laste isa teeb vabatahtlikult kulutusi laste ülalpidamiseks (eluasemekulud, trennikulud) – nimetatu peaks mõjutama elatise suurust.
Kui mingisugused asjaolud põhjustavad laste vajaduste kasvu (nt uus elamispind, lapsed saavad vanemaks jms), on põhjendatud esitada kohtule hagi elatise suurendamiseks (seda muidugi juhul, kui omavahel elatise suurendamises kokkuleppele ei saada).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand