Õigus
Küsimus: Kas laps saab täisealiseks saades "üle võtta" 2010-2012 aasta elatise võlgnevuse väljanõudmise?15.01.2015
Tere,
hetkel on jooksvad elatismaksud kõik ilusti tasutud. Elatisnõue on tekkinud perioodilt 2010-2012. See nõue on ka osaliselt täidetud. Laps saab kohe täisealiseks. Kas tal on seaduse järgi võimalik järgi jäänud elatisnõue kuidagi üle võtta?
hetkel on jooksvad elatismaksud kõik ilusti tasutud. Elatisnõue on tekkinud perioodilt 2010-2012. See nõue on ka osaliselt täidetud. Laps saab kohe täisealiseks. Kas tal on seaduse järgi võimalik järgi jäänud elatisnõue kuidagi üle võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui hagejana on kohtusse pöördunud laps, saab laps täisealiseks saanuna ise võlgnevust nõuda, kui hagejana on elatist nõudnud lapse vanem, tuleb võlgnevuse sissenõudmisega tegeleda lapse vanemal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas raseduspuhkusele minnes saan välja võtta kogu aasta puhkuse või üksnes sel aastal töötatud aja eest?15.01.2015
Tervist!
Käesoleval aastal on mul saada 35 päeva põhipuhkust. Arsti hinnangul peaksin sünnitama 1. septembril, mis tähendab, et hiljemalt 31. juulil läheksin rasedus- ja sünnituspuhkusele. Plaanin enne seda välja võtta ka põhipuhkuse. Kas mul on õigus välja võtta 35 päeva põhipuhkust või kehtib sel juhul sama põhimõte nagu töölepingu lõpetamisega ehk saan võtta vaid need päevad, mille eest olen reaalselt ka töötanud?
Käesoleval aastal on mul saada 35 päeva põhipuhkust. Arsti hinnangul peaksin sünnitama 1. septembril, mis tähendab, et hiljemalt 31. juulil läheksin rasedus- ja sünnituspuhkusele. Plaanin enne seda välja võtta ka põhipuhkuse. Kas mul on õigus välja võtta 35 päeva põhipuhkust või kehtib sel juhul sama põhimõte nagu töölepingu lõpetamisega ehk saan võtta vaid need päevad, mille eest olen reaalselt ka töötanud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 1 järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest, st puhkuse saamine on sõltuvuses töötatud ajast ehk puhkust antakse tööpanuse eest. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. See on üldine puhkuseõiguslik põhimõte.
Töötaja omab õigust puhkuse kasutamiseks täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a. töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust. Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimise aeg arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka (TLS § 68 lg 2).
TLS § 69 lg 7 sätestab isikute nimekirja, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. TLS § 69 lg 7 p 1 alusel on naisel õigus nõuda põhipuhkust vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust.
Põhipuhkuse nõue tähendab kogu puhkuse nõuet jooksva kalendriaasta ehk antud juhul 2015 aasta eest. Seega on Teil õigus vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist kasutada ära kogu 2015. a põhipuhkus.
Kuid seejuures peate arvestama, et kui Teie tööleping peaks lõppema sel aastal (nt rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal), on tööandjal õigus Teie eelneva nõusolekuta puhkusetasu nende päevade eest, mis Te kasutasite ette, Teie lõpparvest kinni pidada. Kui lõpparvet ei ole, siis on tööandjal õigus vastava nõudega pöörduda töövaidlusorganisse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ületunde tasustatakse 1,5 koefitsiendiga?15.01.2015
Tere,
kas ületundide tasustamisel arvestatakse ka lisatasu, st, et lisatasu korrutatakse 1,5-ga?
kas ületundide tasustamisel arvestatakse ka lisatasu, st, et lisatasu korrutatakse 1,5-ga?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas, maksab tööandja ületunnitöö eest töötajale 1,5-kordset töötasu (töölepingu seadus, edaspidi TLS § 44 lõige 7).
TLS § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu, milles töötaja ja tööandja on kokku leppinud. Erineva kokkuleppe puudumisel maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest töötasu, mis sisaldab kõiki töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud töö eest makstavaid tasusid, sealhulgas lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise eest ja tulemuslikuma töö eest makstavaid summasid.
Seega ületunnitöö hüvitamisel tuleb aluseks võtta teenitud töötasu, mis kujuneb kõikidest tööandja poolt makstavatest tasudes, milles pooled on kokku leppinud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kaasomanikul on õigus tagantjärele väita, et remont on tehtud ebaseaduslikult?14.01.2015
Nelja korteriga maja on kaasomandis, jaotatud nelja inimese vahel neljaks mõtteliseks osaks. Kaks aastat tagasi tehti ühes korteris remont, mille käigus võeti maha ka üks mittekandev vahesein. Nüüd, mitu aastat hiljem, väidab üks naabritest-kaasomanikest, et remont on tehtud ebaseaduslikult, sest tema ei olnud tol ajal seina mahavõtmisega nõus. See inimene viibis tööde teostamise ajal igapäevaselt tööde juures, oli iga etapiga kursis ega pole esitanud ei tol ajal ega hiljem remonditöid teostavale kaasomanikule mitte ühtegi suulist ega kirjalikku protesti - see tähendab, andis oma vaikiva nõusoleku. Kas tal on sellises olukorras õigus tagantjärele kohtu kaudu nõuda esialgse olukorra taastamist või väita, et remont on tehtud ebaseaduslikult? Tema elamistingimusi see mahavõetud sein kuidagi ei halvendanud.
Kas enne remondi/ümberehituse tegemist oleks pidanud võtma teistelt kaasomanikelt allkirjad (kirjaliku kinnituse), et nad on tehtavate muudatustega nõus?
Kas enne remondi/ümberehituse tegemist oleks pidanud võtma teistelt kaasomanikelt allkirjad (kirjaliku kinnituse), et nad on tehtavate muudatustega nõus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Otsuse tegemisel võtab kohus kindlasti arvesse nii seina omadusi (kandev või mittekandev), kaasomaniku käitumist lammutustööde ajal, kui ka seina lammutamisega seotud mõjusid kaasomaniku elamistingimustele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas pean isalt elatisraha kätte saamise kohta ise uurima kohtutäiturilt, või peab tema andma mingit tagasisidet?14.01.2015
Laste isa ei ole maksnud elatisraha, mis on välja nõutud kohtu kaudu. Pool aastat tagasi tegin avalduse kohtutäiturile mittemaksmise kohta. Kuu aega hiljem helistasin ja uurisin kas paberid on ikka kohtutäiturini jõudnud, kuna ei olnud mingit teadet selle kohta. Nüüd on pool aastat möödas, laste isa ei maksa ikkagi raha, ja kohtututäitur ei ole mingit tagasisidet andnud. Kas mina pean ise uurima kohtutäituri käest, või peab tema andma mingit tagasisidet? Nüüd on pool aastat jälle elatisraha maksmata, kas pean kohtutäiturile uue avalduse esitama selle perioodi kohta? Laste isa ametlikult tööl ei käi, ja ei ole ka ametlikku sissetulekut. Mida võiks veel ette võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil kui sissenõudjal tuleks ise küsida käimasoleva täitemenetluse kohta kohtutäiturilt informatsiooni, võibolla segub siis ka põhjus, miks ei ole täitemenetlus soovitud tulemust andnud.
Lisaks täitemenetluse algatamisele võib elatisraha kättesaamisele kaasa aidata lapse isa suhtes kriminaalmenetluse algatamine KarS § 169 alusel elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest, mõningatel juhtudel distsiplineerib see elatise maksmiseks kohustatud vanemat siiski korrektselt oma ülalpidamistkohustust täitma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse ema soovib kohtu kaudu hakata elatist suurendama, kas siis saaks ka mingeid selgitusi, kuhu ta raha kulutab?14.01.2015
Tere,
maksan hetkel 2013 aastal tehtud kohtumääruse põhjal lapsele iga kuu 160 eurot elatist. Ema soovib nüüd seda summat tõsta selle aasta miinimumini. Kui lapse ema soovib kohtu kaudu hakata nõudma miinimumi, siis kas oleks kuidagi võimalik nõuda, et ema tõestaks/näitaks, kuhu ta lapse raha paneb? Seda seetõttu, et lapse pealt ei ole näha, et ta lapsele midagi ostaks. Riided katki, mustad, kulunud, liiga suured või väikesed jne. Minu uued poest ostetud asjad talle ei sobi (raha eest, mis ise siis lisaks määratud elatisele välja käin). Lapse ema valetab, et tal kulub lapsele nii ja nii palju, mis on kergesti tõestatav vale. Arvutades tuleb välja, et ema ei panusta lapsele enda poolt midagi, kuna minu summast täiesti piisab lapse osaks üürist, toidust jne. Selle asemel käib ta koolis tasulises õppes, sõidab taksodega jne.
Kuidas selliste emade eest end kaitsta? Kuidas lapsi kaitsta?
Ette tänades!
maksan hetkel 2013 aastal tehtud kohtumääruse põhjal lapsele iga kuu 160 eurot elatist. Ema soovib nüüd seda summat tõsta selle aasta miinimumini. Kui lapse ema soovib kohtu kaudu hakata nõudma miinimumi, siis kas oleks kuidagi võimalik nõuda, et ema tõestaks/näitaks, kuhu ta lapse raha paneb? Seda seetõttu, et lapse pealt ei ole näha, et ta lapsele midagi ostaks. Riided katki, mustad, kulunud, liiga suured või väikesed jne. Minu uued poest ostetud asjad talle ei sobi (raha eest, mis ise siis lisaks määratud elatisele välja käin). Lapse ema valetab, et tal kulub lapsele nii ja nii palju, mis on kergesti tõestatav vale. Arvutades tuleb välja, et ema ei panusta lapsele enda poolt midagi, kuna minu summast täiesti piisab lapse osaks üürist, toidust jne. Selle asemel käib ta koolis tasulises õppes, sõidab taksodega jne.
Kuidas selliste emade eest end kaitsta? Kuidas lapsi kaitsta?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks peab tõdema, et seadus ei anna alust nõuda elatist saavalt vanemalt informatsiooni elatise kasutamise kohta. Perekonnaseadus küll sätestab, et elatist tuleb kasutada lapse huvides, kuid samas mingisugust infot elatist saav vanem elatist maksvale vanemale elatise kasutamise kohta andma ei pea. Seega saate vaid lapse ema tähelepanu juhtida asjaolule, et tal tuleb elatist kasutada lapse huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tasustamise aluste mittenäitamine annab mulle õiguse nõuda palka, mida mulle suuliselt lubati?14.01.2015
Tere!
Töötan tähtajatu töölepingu alusel ehitusfirmas, palka makstakse tükitöö alusel, tükitöö hind on määratud firmasisese eeskirjaga, millega mul tutvuda pole olnud võimalik. Tööle minnes lubati mulle, et firmas sama tööd tegevad inimesed teenivad 900-1000€ kätte, kuna tol ajal polnud võimalik tükitöö hindu kajastava paberiga tutvuda (raamatupidajat polnud parajasti tööl ning pidavat nii keeruline tekst olema, et ilma ei saa vaadata), siis leppisin kokku, et saan seda teha lähiajal, lähiajast on nüüd saanud peaaegu pool aastat ning palumise peale tuuakse pidevalt ainult erinevaid vabandusi, miks ma ei saa sellega tutvuda. Samuti on jäänud palganumber kõvasti väiksemaks lubatust, töölepingus on kirjas, et palka makstakse tükitöö alusel, mis määratakse sisedokumentides, kindlat numbrit pole, oli vaid suusõnaline lubadus juhatajalt. Viimasel ajal on lisandunud veel üks probleem, nimelt on tööd väga vähe ning seetõttu tuleb tööpäevi vaevalt 10-15 kuus, mis kajastub ka palganumbris, mis hakkab juba miinimumile lähenema, kas mul on õigus nõuda viimaste kuudega võrdset palka, kuna töö puudus on põhjustatud tööandja poolt. Lisaks sellele ei ole mulle võimaldatud tööriideid (sealhulgas ka ehitusel vajalikku turvavarustust) ning ka tööriistu pean tihtipeale teistelt töötajatelt laenama või enda isiklikke kasutama. Kas tööandja on kohustatud mulle tööriided ja/või turvavarustuse andma ning kui ma pidin omale ise riided ja turvasaapad ostma, siis kas see on aluseks, et nõuda see raha firmalt tagasi.
Kas mul on võimalik nõuda välja palka, mis mulle lubati või on suusõnalist lubadust liiga raske tõestada (veel ühel töötajal oli sama probleem, ta saaks tunnistada suusõnalist lubamist). Kas tasustamise aluste mittenäitamine annab mulle õiguse nõuda palka, mida mulle lubati ning mida ma selleks tegema peaksin, et sellise nahhaalse tööandja vastu õigus saavutada. Hetkel olen jäänud firmaga suhtlemisel veel viisakaks ning pole töövaidluskomisjone ega muid instantse maininud, kuna kardan, et see võib mu palganumbrile veelgi rohkem mõjuda.
Töötan tähtajatu töölepingu alusel ehitusfirmas, palka makstakse tükitöö alusel, tükitöö hind on määratud firmasisese eeskirjaga, millega mul tutvuda pole olnud võimalik. Tööle minnes lubati mulle, et firmas sama tööd tegevad inimesed teenivad 900-1000€ kätte, kuna tol ajal polnud võimalik tükitöö hindu kajastava paberiga tutvuda (raamatupidajat polnud parajasti tööl ning pidavat nii keeruline tekst olema, et ilma ei saa vaadata), siis leppisin kokku, et saan seda teha lähiajal, lähiajast on nüüd saanud peaaegu pool aastat ning palumise peale tuuakse pidevalt ainult erinevaid vabandusi, miks ma ei saa sellega tutvuda. Samuti on jäänud palganumber kõvasti väiksemaks lubatust, töölepingus on kirjas, et palka makstakse tükitöö alusel, mis määratakse sisedokumentides, kindlat numbrit pole, oli vaid suusõnaline lubadus juhatajalt. Viimasel ajal on lisandunud veel üks probleem, nimelt on tööd väga vähe ning seetõttu tuleb tööpäevi vaevalt 10-15 kuus, mis kajastub ka palganumbris, mis hakkab juba miinimumile lähenema, kas mul on õigus nõuda viimaste kuudega võrdset palka, kuna töö puudus on põhjustatud tööandja poolt. Lisaks sellele ei ole mulle võimaldatud tööriideid (sealhulgas ka ehitusel vajalikku turvavarustust) ning ka tööriistu pean tihtipeale teistelt töötajatelt laenama või enda isiklikke kasutama. Kas tööandja on kohustatud mulle tööriided ja/või turvavarustuse andma ning kui ma pidin omale ise riided ja turvasaapad ostma, siis kas see on aluseks, et nõuda see raha firmalt tagasi.
Kas mul on võimalik nõuda välja palka, mis mulle lubati või on suusõnalist lubadust liiga raske tõestada (veel ühel töötajal oli sama probleem, ta saaks tunnistada suusõnalist lubamist). Kas tasustamise aluste mittenäitamine annab mulle õiguse nõuda palka, mida mulle lubati ning mida ma selleks tegema peaksin, et sellise nahhaalse tööandja vastu õigus saavutada. Hetkel olen jäänud firmaga suhtlemisel veel viisakaks ning pole töövaidluskomisjone ega muid instantse maininud, kuna kardan, et see võib mu palganumbrile veelgi rohkem mõjuda.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üks nendest tingimustest on töötasu. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. S.t. töölepingus peab kajastuma töötasu ka numbriliselt. Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles pooled on kokku leppinud.
Juhul, kui pooled on kokku leppinud, et töö eest tasustamine toimub tükitöö alusel, peab see olema igal juhul seotud ka ajapalgaga (nt tunnitasuga) ning eraldi välja toodud ka tükitöö hinne (nt eraldi kehtestatud hinnakirjaga). Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Töölepingu andmed (sh töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Töötajale peaks olema selge, mille eest ja kui palju töötasu makstakse.
Soovitan Teil küsida tööandjalt lisaks hinnakirjale ka teatist Teile arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (nn. palgateatis), kuna Teil on selleks TLS § 28 lg 2 p 12 tulenev õigus. See toob Teile ehk rohkem selgust.
Kirjutate, et Teie töötasu on väiksem, kui kokku leppisite. Suulisest kokkuleppest väiksemat ehk saamata jäänud töötasu saate nõuda läbi töövaidlusorgani (s.o töövaidluskomisjon või kohus). Siinkohal selgitan, et Teil tekib vajadus kokkulepet tõendada ja on parem, kui kokkuleppe tõenduseks on esitada kirjalikke tõendeid või tunnistajate ütlusi kokkuleppe kohta. Vastasel korral jääb vaid sõna sõna vastu ja erinevate ütluste korral ei leiagi kokkulepe kinnitust.
Antud juhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et olete töölepingule alla kirjutanud ning pool aastat „suulisest kokkuleppest madalama“ töötasuga töötanud. Sellest võiks järeldada, et andsite kaudse/vaikimisi nõusoleku sellistel tingimustel töötamiseks. Samas ei saa kõrvale jätta ka tööandjapoolset kohustuse rikkumist jättes töötaja tükitöö hinnakirjast teavitamata. Töövaidlusorgan peab asjaolusid hinnates välja selgitama, milline kokkulepe on kehtiv. Kui kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust.
Tööandja on kohustatud kindlustama töötajale kokkulepitud töö kokkulepitud aja jooksul ja kokkulepitud töötasu. Kui tööandjal pole võimalik kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale anda, siis tuleb TLS § 35 alusel maksta selle aja eest töötajale keskmist töötasu.
Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p-st 11 on tööandja kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe.
Seega kui töö laad on selline, mis nõuab kaitseriietuse kasutamist, on tööandjal kohustus need anda töötajale omal kulul.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötaja võib töötada kahes tütarettevõttes mõlemas poole kohaga?14.01.2015
Tere,
Kirjutan Teile järgnevas küsimuses:
Eksisteerib üks suur emaettevõte, mille alluvusse kuulub mitu väiksemalt tütarettevõtet. Ühes tütarettevõttes (nimetame seda X) töötab poole kohaga massööri ametikohal üks töötaja. Massööri ametikohale oleks tarvis töötajat ka ühte teise tütarettevõttesse (nimetame seda Y).
Kas oleks võimalik/õiguspärane sõlmida tütarettevõttes X töötava massööriga tööleping (või koostada töölepingu lisa), milles on välja toodud, et antud isik teeb osaliselt tööd ka teises tütarettevõttes Y?
Kas oleks lubatud töölepingus fikseerida, et massöör teeb tütarettevõttes X tööd 20 h nädalas ja tütarettevõttes Y tööd samuti 20 h nädalas?
Ja lisaks välja tuua, et tütarettevõttes Y on tema töötasu x-summa ja tütarettevõttes x-summa?
Kas selline töölepingu vormistamise viis on lubatud või tekib siiski lubamatu vastuolu?
Heade soovidega
Kirjutan Teile järgnevas küsimuses:
Eksisteerib üks suur emaettevõte, mille alluvusse kuulub mitu väiksemalt tütarettevõtet. Ühes tütarettevõttes (nimetame seda X) töötab poole kohaga massööri ametikohal üks töötaja. Massööri ametikohale oleks tarvis töötajat ka ühte teise tütarettevõttesse (nimetame seda Y).
Kas oleks võimalik/õiguspärane sõlmida tütarettevõttes X töötava massööriga tööleping (või koostada töölepingu lisa), milles on välja toodud, et antud isik teeb osaliselt tööd ka teises tütarettevõttes Y?
Kas oleks lubatud töölepingus fikseerida, et massöör teeb tütarettevõttes X tööd 20 h nädalas ja tütarettevõttes Y tööd samuti 20 h nädalas?
Ja lisaks välja tuua, et tütarettevõttes Y on tema töötasu x-summa ja tütarettevõttes x-summa?
Kas selline töölepingu vormistamise viis on lubatud või tekib siiski lubamatu vastuolu?
Heade soovidega
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötada (v.a kui vastavasisuline piirang ei tulene nt töölepingust). Eesti tööõigus ei tunne aga kontserniüleseid töölepinguid. TLS reguleerib individuaalse töösuhte tingimusi. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Tööandjaks saab olla nii teovõimeline kui piiratud töövõimega füüsiline isik, samuti õigusvõimeline juriidiline isik. See tähendab, et kui töötaja teeb tööd erinevatele juriidilistele isikutele, siis peab olema iga juriidilise isikuga sõlmitud eraldi tööleping.
TLS ei keela küll mitme tööandja juures töötamist, ent seejuures tuleb kinni pidada TLS-ga kehtestatud tööaja piirangutest – järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46), tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51) ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Täistööajaga mitme tööandja juures töötamise puhul ei oleks tagatud töötajale ei iganädalane ega tõenäoliselt ka igapäevane puhkeaeg. Seega on lubatud küll mitme tööandja juures töötada ent osalise koormusega vältimaks töötaja tervise kahjustumist.
Antud juhul tuleks töötajaga sõlmida kaks erinevat töölepingut – üks ettevõttega X ja teine ettevõttega Y. Korrektne on mõlemas kohas töötada osalise tööajaga. Muudes olulistes tingimustes tuleb töölepingutes eraldi kokku leppida.
Küsimus: Kas tööandja võib kaks nädalat tagasi sõlmitud töölepingu lõpetada, kui nüüd sain teada, et olen rase?14.01.2015
Tere!
Minuga alustati kaks nädalat tagasi tööleping, kuid nüüd sain teada, et ootan last. Kas tööandjal on õigus leping lõpetada? Lepingu sõlmimise hetkel ei teadnud veel, et olen rase. Kuna töö on vibreerivas ja mürarohkes keskkonnas soovitab ka arst seal mitte töötada. Kas tööandja peab leidma sobiva töö? Kui ei leia, siis kas mul on lootust ikka mingit tasu saada?
Minuga alustati kaks nädalat tagasi tööleping, kuid nüüd sain teada, et ootan last. Kas tööandjal on õigus leping lõpetada? Lepingu sõlmimise hetkel ei teadnud veel, et olen rase. Kuna töö on vibreerivas ja mürarohkes keskkonnas soovitab ka arst seal mitte töötada. Kas tööandja peab leidma sobiva töö? Kui ei leia, siis kas mul on lootust ikka mingit tasu saada?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 18 sätestab raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust omava töötaja õiguse nõuda terviseseisundile vastavat tööd. Terviseseisundile vastavat tööd on töötajal õigus nõuda juhul, kui ta ei suuda kokkulepitud tööülesandeid täita.
Tööandja nõudel on töötaja kohustatud esitama arsti tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud, ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. Terviseseisundile vastava töö nõudmise õigus hõlmab õigust nõuda meditsiinilistele näidustustele vastavaid tööülesandeid, näiteks keelduda raskuste teisaldamisest või sundasendis töötamisest; samuti hõlmab see õigust nõuda sobivat tööaja korraldust, näiteks õigust keelduda öötööst või töötamisest vahetustega.
Kui tööandjal on töötajale pakkuda kergemat tööd, vormistab ta töötaja ajutiselt kergemale tööle. Terviseseisundile vastava töö ja töötaja töölepingu järgse töö võimalik töötasu erinevus hüvitatakse töötajale ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Kui tööandjal ei ole töötajale võimalik sobivat tööd pakkuda, keeldub töötaja töö tegemisest ning tal tekib õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud hüvitisele. Hüvitise osas saab täpsemat informatsiooni Haigekassast.
Lisan siinkohal, et TLS § 92 lg 1 p 1 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase. Samuti ei või TLS § 93 lg 1 kohaselt tööandja rasedaga öelda töösuhet üles koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, pankroti korral jm.
Seega on tööandjal õigus töösuhe üles öelda üksnes erakorraliselt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (TLS § 86) või töötaja isikust või käitumisest tuleneval põhjusel (TLS § 88). Töötaja isikust tulenevateks põhjusteks võivad olla töövõime vähenemine terviseseisundi või ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Töötaja käitumisest tulenevateks põhjusteks aga näiteks töökohustuste rikkumine, tööl joobeseisundis viibimine, varguse või pettuse toimepanek, kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu, süüliselt ja olulisel määral kahju tekitamine tööandja varale või kahju tekkimise ohu loomine või saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine.
Kuna rasedad on grupp, kes vajab täiendavat kaitset, siis eeldab seadus, et kui töösuhe öeldakse üles rasedaga, on töösuhe üles öeldud ülesütlemise keeldu rikkudes. Tööandjal tekib kohustust tõendada, et töösuhe öeldi üles seaduses lubatud alusel.
Küsimus: Kuidas peaksime tasu saama ajal, kui tööandja paneb poe 2-3 nädalaks remonti?14.01.2015
Tere
Tööandja paneb oma poe remonti 2-3 nädalaks. Kuidas tasustatakse klienditeenindajatele antud ajavahemik?
Tänan
Tööandja paneb oma poe remonti 2-3 nädalaks. Kuidas tasustatakse klienditeenindajatele antud ajavahemik?
Tänan
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 punkti 1 kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja tööga. Kui tööandjal pole remondi tõttu võimalik kokkulepitud tööd töö tegemiseks valmis olevale töötajale anda, siis tuleb TLS § 35 alusel maksta selle aja eest töötajale keskmist töötasu.
Keelatud pole aga ka kokkulepe kasutada samal ajal tasustatud või tasustamata puhkust.