Õigus

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanematel ülalpidamiskohustus alaealise lapse ja põhi-või keskharidust omandava kuni 21-aastase lapse suhtes, kõrgharidust omandava lapse suhtes vanematel enam otseselt ülalpidamiskohustust ei ole.

Lisaks eeltoodule on ülalpidamiseks õigustatud abivajav perekonnaliige, kuid nimetatu kehtib eelkõige olukorras, mil isik ei ole võimeline oma ülalpidamise eest ise hoolitsema (nt olukorras, mil isiku tervislik olukord ei võimalda tal endale ise sissetuelkut teenida). On vaieldav, kas kõrgharidust omandav täiskasvanud laps on abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Hagiavaldus isaduse tuvastamiseks tuleb esitada lapse elukoha järgi ehk siis sobivasse Eesti maakohtusse.

Asjaolu, et lapse isa elab Ameerikas, ei piira Teie õigust pöörduda isaduse vaidlustamise nõudega kohtu poole, kuid kindlasti võib selle asjaolu tõttu kohtumenetlus venida pikemaks kui juhul, mil mõlema vanema elukoht on Eestis.

Reeglina viiakse isaduse tuvastamiseks läbi DNA-analüüs, kuid kohtul on teoreetiliselt võimalik langetada otsus ka analüüsi läbiviimiseta, kui asjaolud on kohtule piisavalt selged.
Elatisraha suurus tuleb kindlaks määrata lapse vajadustest lähtuvalt, seejuures ei tohi elatisraha ühele lapsele ühes kalendrikuus olla väiksem kui pool Eesti alampalka (hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot ja minimaalne elatisraha sellest lähtuvalt 195 eurot). Isaduse tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid nimetatud asjaolu ei võimalda siiski nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,
Koondamine on tööandja ühepoolne otsus ja kui tööandja Teid koondades rikub töölepingu ülesütlemise tähtaega, mis, nagu ma küsimusest aru saan, on Teie puhul 60 kalendripäeva, siis peab ta need päevad veel täiendavalt rahaliselt hüvitama. Kui tööandja on nõus Teid koondama, hüvitades seadusega ettenähtud etteteatamistähtaja rikkumise, siis olete saavutanud "kaks ühes"- koondamishüvitise koos lisahüvitisega ja uue töökoha.
Vastastikuste suhete ja nõudmiste tasakaalu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ega ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut.
Teiselt poolt peaks töötaja väljendama oma valmisolekut teha tööd mitte ainult helistades vaid tõendeid luues, näiteks küsides tööd e- kirjaga või sms- i teel.
Kui tööandja ikkagi tööd ei anna ja tööseisaku eest keskmist tasu ei maksa, võib töötajal tekkida alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, mis paneb tööandjale peale kohustuse, lisaks lõpparvele, maksta töötajale veel kolme kuu keskmise tasu suurune hüvitis. Kuna nimetatud alusel töölepingu erakorraline ülesütlemine on sagedasti muutunud ka pahatahtlike töötajate "äriprojektiks", siis selle vaidlustamise korral hindavad töövaidluskomisjonid enne hüvitise väljamõistmist küllaltki põhjalikult, kas töötaja enda poolt on kõik vorminõuded ja protseduurid täidetud.
Teie juhtumi puhul võib töötajal küll õigus olla, aga esmalt soovitaksin välja selgitada, kas töö mitteandmisel on tegelikud põhjused ja tööandja ka tegelikult majanduslikes raskustes. Kui tööandjalt midagi võtta ei ole, siis pole seaduse alusel esitatud nõuetega reaalselt midagi peale hakata ja protsessimise asemel oleks mõistlikum eluga edasi minna, lõpetades tööleping poolte kokkuleppel või lootuses sama tööandja juures hiljem ikkagi tööd saada, vormistada tasustamata puhkus. Tasustamata puhkus ei takista teise töö tegemist, kui see õnnestub leida.
Pahatahtliku tööandja puhul tasub muidugi sõltuvalt asjaoludest, kaaluda pöördumist töövaidluskomisjoni poole.
Kindlat tööd soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Alustuseks soovitan lugeda oma töölepingut. Kui seal puudub kokkulepe puhkuse andmise kohta osade kaupa, siis puudub tööandjal selleks õigus.
Juhul, kui Teie töölepingus on siiski ette nähtud puhkuse osade kaupa andmine või kollektiivpuhkus, siis ühepäevane "kollektiivpuhkus" tundub ikkagi hea usu vastane. Tööandjal on kohustus tagada kokkulepitud töö töölepingus määratud koormusega ja kui tööandja otsustab ühel päeval töö tegemiseks valmis olevale töötajale tööd mitte anda, siis on tegemist pigem tööseisakuga TLS § 35 mõistes, mis tuleks keskmise tasuga hüvitada.
Õiglast puhkusearvestust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Nii töötaja kui tööandja peavad oma kohustusi täitma vastastikku lojaalselt (TLS § 15 lg 1 ja § 28 lg 1). Vastavalt TLS § 17 lg 2 peab tööandja korralduse andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.
Kui Teie soovite arsti juures käia oma vabast ajast, mis graafikuga töötades peaks olema võimalik, siis olete minu hinnangul oma lojaalsuskohustuse täitnud ja lojaalne tööandja peaks graafiku koostamisel sellega arvestama, nii, nagu ta peab arvestama mõistlikult Teie huvide ja õigustega oma tervise suhtes. Kuna tegemist on ajutise nähtusega (raviprotseduur, mis millalgi ka lõpeb), siis oleks tööandjal kohustus Teile vastu tulla.
Juhul, kui Teie olete oma lojaalsuskohustuse täitnud (ja dokumenteerinud), aga tööandja ei suuda või ei taha töö tegemist korraldada, siis on Teil minu hinnangul õigus nõuda raviprotseduuride jaoks vaba aega TLS § 42 alusel ja nõuda selle hüvitamist keskmise tasuga TLS § 38 ettenähtud korras.
Kiiret taastumist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Raske on kõiki asjaolusid teadmata kommenteerida tõepoolest esmapilgul ebamõistlikult pikana tunduvat tähtaega Teie vaidluse läbivaatamisel.
Töövaidluskomisjon lähtub oma töös Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 16, mille kohaselt vaie tuleb läbi vaadata 1 kuu jooksul arvates avalduse saamisest. Ühe poole põhjendatud taotluse alusel võib tähtaeg olla ka pikem.
Teadmata asjaolusid, miks vaidlus venima on jäänud, ei oska kahjuks pikemalt kommenteerida.
Kiiremat menetluse kulgu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Vastavalt TLS § 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui üks pool ei nõustu, tuleb täita lepingut endistel tingimustel. Kui tööandja muudab ühepoolselt töölepingut (töötingimusi) ja töötaja sellega nõus ei ole, siis tuleks töötajal see aegumise vältimiseks hiljemalt 4 kuu jooksul vaidlustada.
Jõukohaseid töötingimusi soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
ww.metiabi.eu

Tere,
Tööandja käitumine ei ole 'õiguspärane. Vastavalt TLS § 5 lg 1 p 5 peab töölepingu kohustuslike andmetena olema esitatud ka töötasu arvutamise viis. Saan aru, et Teie puhul on tööandja selle kohustuse täitmata jätnud. Kuna tööandja on ühepoolselt määranud tulemuspalga kriteeriumid, siis ilmselt saaks lähtuda TLS § 29 lg 2, mille kohaselt kui kokkulepet töötasu suuruse kohta ei suudeta tõendada, lähtutakse selle määramisel sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. Eeldusel, et olete pikka aega saanud tulemustasu ettevõtte määratud kriteeriumite järgi, ei tohiks tööandja seda meelevaldselt muuta.
Kui soovite taastada oma õigused ja tunnete, et vajate selleks kõrvalist abi, siis oleks mõistlik allpool olevatel kontaktidel leppida kokku konsultatsiooniaeg kas meie kontoris Kopli 98, Tallinn või Skype konsultatsioon.
Õiglast töötasu soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@mertiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Minu hinnangul on tegemist piiriülese lepinguga, mille puhul tuleks lähtuda Rahvusvahelisest Eraõiguse seadusest, eelkõige REÕS § 32, mille järgi kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, milles pooled on kokku leppinud. Silmas tuleks pidada ka REÕS § 35, mis ei luba õiguse valikul viia selleni, et töötajalt võetakse kaitse, mis oleks talle tagatud selle riigi seadustega, kus ta harilikult tööd teeb või mille kaudu ta on tööle võetud.
Vastavalt REÕS § 37 peab leping vastama kas tööandja või töötaja asukohariigi seadusega sätestatud nõuetele.
Õiguskindlat lepingut ja häid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu