Õigus

Liikluskorraldusvahend peab olema juhile nähtav ja arusaadav. Kas ka antud juhul oli kehtestatud liikluskorraldus juhile nähtav ja arusaadav, ei ole faktiliste lähteandmete puudumise tõttu võimalust hinnata.

Seoses leppetrahvi sissenõudega tuleb aga märkida, et leppetrahvi nõudev pool peab olema suuteline tõendama, kes on parkimislepingu sõlminud isikuks e. lepingu teiseks pooleks. Ilma lepingu teist poolt e. kohustatud isikut teadmata ei ole võimalik leppetrahvi sissenõudmiseks tulemuslike sammude tegemine sh. maksekäsu kiirmenetluse alustamine. Sõiduki omanik ei ole automaatselt lepingut sõlminud pooleks.

Muutus T-kategooria juhtimisõiguse osas tuleneb liiklusseaduse üleminekusätetest e. LS § 264 lg-st 12, mille kohaselt võis kuni 2015. aasta 1. jaanuarini T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida ka isik, kellel on C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Edaspidi võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida isik, kes omandab lisaks olemasolevale C, D, C1 või D1 kategooriale E alamkategooria või T-kategooria juhtimisõiguse. Viimase omandamiseks tuleb vastavalt LS § 108 lg-le 8 sooritada T-kategooria mootorsõiduki sõidueksam.

Eelnimetatud muutus puudutab siiski sellise T-kategooria mootorsõiduki juhtimist, mille täismass ületab 18 000 tonni. Kergemate T-kategooria mootorsõidukite juhtimiseks ei ole E-alamkategooria või T-kategooria juhtimisõiguse omandamine vajalik ning nende juhtimisel tuleb juhinduda LS § 94 lg-tes 10 ja 11 sätestatust.

Kui isik omab CE kategooria autorongi juhtimise õigust, siis ei ole eraldi T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse omandamine vajalik, kuivõrd LS § 94 lg 12 kohaselt võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.

Tere!

Abivajava perekonnaliikme ülalpidamiseks on kohustatud nii esimese kui ka teise astme alanejad sugulased ehk siis nii isiku lapsed kui ka lapselapsed. Kui abivajava isiku laps on surnud, on abivajaval isikul õigus nõuda ülalpidamist lapselapselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui lapse hooldusõiguslikud vanemad ja lapse vanaema jõuavad lapse vanaema juurde elama asumise osas kokkuleppele, ei näe ma probleemi lapse elukorralduse muutmises Teie poolt kirjeldatud viisil.

Lapse elukohaandmete muutmiseks on vajalik mõlema hooldusõigusliku vanema nõusolek – kui vanemad oma nõusoleku annavad, on võimalik lapse elukoha registreerimine vanaema elukohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kortermaja valitsemisega seotud (mõistlikud) otsused ja korteriomaniku isiklik elu tuleks hoida teineteisest lahusolevana.
Kui korteriomanik teiste korteriomanike ja/või korteriühistu ees oma kohustusi ei täida, siis tuleks rakendada tavapäraseid õiguskaitsevahendeid kuni kohtuni välja. See on küll tülikas, samuti aja ja rahakulukas, kuid siiski ainus kindel tee probleemi lahenemise suunas.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kui isa on kunagi rikkunud Teie suhtes ülalpidamiskohustust, võib see asjaolu piirata Teie ülalpidamiskohustust isa suhtes või isegi vabastada isa ülalpidamise kohustusest. Kui isa peaks hakkama kunagi Teilt ülalpidamist nõudma, kuid Teie ei pea seda isa käitumise tõttu põhjendatuks, tuleks Teil juba praegu koguda tõendeid selle kohta, et isa on Teie ülalpidamiskohustust kunagi rikkunud – selleks peaksite välja uurima, kas ema on isalt kohtu kaudu elatist nõudnud; kui jah, kas isa kohtuotsust ka täitis; samuti võiks küsida tunnistusi isikutelt, kes omavad infot selle kohta, et isa ei ole Teid ülal pidanud.

Täiskasvanud isikuna on Teil õigus muuta oma perekonnanime, vanemate nõusolek selleks vajalik ei ole. Siiski märgin ära, et perekonnanime muutmine ei muuda põlvnemist, st ka peale perekonnanime muutmist jääb isa Teie sünnitunnistusele isana märgituks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Mingeid maksukohustusi ei teki.

Tere, kuna katlamaja on korteriomanike kaasomandis, siis kannavad korteriomanikud selle renoveerimisega seotud kulusid vastavalt oma mõttelise osa suurusele. Eeltoodud põhimõte on kohtupraktikas korduvalt kinnitust leidnud, selle vääramiseks peavad korteriomanike ühisuse normide alusel tegutsevated korteriomanikud sõlmima kokkuleppe.
Sama printsiip kehtib ka korteriühistu puhul - korteriühistu poolt võetud kohustused jagunevad kõikide korteriühistu liikmete vahel vastavalt korteri üldpinnale või kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud teisiti, siis vastavalt põhikirjale. Antud juhul peaksitegi vaatama, kas Teie korteriühistu põhikirjas on sätestatud katlamaja renoveerimiskulude jagamise kohta erikord.
Mis puutub küttesüsteemiga taasliitumisse, siis korteriühistu (ja ka korteriomanike enamus) seda takistada ei tohi, küll aga saab korteriühistu nõuda sellega seotud põhjendatud kulutuste hüvitamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Ehitusseaduse § 32 lg 3 kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbele. Kuna Teie puhul asub garaaž elamumaal, tuleb lähtuda elamumaale kehtestatud sihtotstarbest. Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise korra § 6 lg 1 kohaselt on elamumaa alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Ehk siis praeguse sihtotstarbe järgi saab kinnistut ning sellel paiknevaid ehitisi ja hooneid kasutada vaid alaliseks või perioodiliseks elamiseks. Ilmselt pole praegune garaaži kasutamise otstarve samuti kooskõlas Teie poolt planeeritava ettevõtluse jaoks kasutamise otstarbega.

Nii ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks teie poolt osutatava teenuse otstarbele vastavaks kui ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaaks on Teil võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle pädevuses antud muudatuste tegemised on.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lp Pöörduja

Järelevalve teostamise käigus nõuab Tööinspektsioon tööandjalt töötajale garantii andmist ehk töötaja teavitamist töölepingu kirjalikus dokumendis, et ta ei saa Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast 2,34 eurot tunnis ja täistööajaga töötamise korral 390 eurot kuus madalamat töötasu. Töötasu alammäär peab seejuures olema numbriliselt väljendatud.

Olukorras, kus töötajale makstakse töötasu alammäära, peab töötaja olema teadlik sellest, kui suur on töötasu alammäär.

Tulenevalt töölepingu seaduse § 5 lg 4 esitatakse tööandja poolt töötajale töölepingu andmete muudatused kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lg 1 kohaselt peab kirjaliku vormi korral olema tehingudokument tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, mis peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt digitaalselt allkirjastatud.

Seega juhul kui töötaja töötasu on töölepingus fikseeritud varem kehtinud alammääras, peab tööandja töötajat uuest alammäärast kirjalikult teavitama (nt tehes lepingu lisa). Kuna sätte eesmärk on eelkõige töötaja teavitamine, siis täidab eesmärki ka töötaja teavitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri). Kindlasti pole aga seadusega kooskõlas töötaja suuline teavitamine. Järelevalve käigus peab olema tööandja suuteline tõendama, et on töötasu alammäära muudatusest töötajat teavitanud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).