Õigus

Aastal 2011 kevadel tegin maksekäsu kiirmenetluse elatise väljanõudmiseks, siis oli see 130 eurot lapse kohta. Tol korral ei taibanud tõesti lisada klauslit (kiirmenetluse puhul pole see vast võimalik ka), et elatis tõuseks vastavalt määratud miinimumile. Isa maksis siiski vabatahtlikult järgmisel aastal miinimumi, ehk 145 ja 2013-14 160€ (ehk eelmisel aastal enam ei tõstnud miinimumini 177,5). Küll aga on elu ja laps ning tema vajadused kasvanud ja sooviksin lapse elatist tõsta käesoleva aasta miinimummäärani 195 (rohkem pole ta nagunii nõus maksma). Kas selleks pean esitama uue kiirmenetluse või pöörduma kohalikku kohtusse? Kui isa ütleb, et tema neto on 630 ja ta pole võimeline maksma (muid kohustusi ei tea tal olevat), kas kiirmenetlusena või kohtu kaudu on võimalik siiski miinimumini võimalik elatis tõsta? Eelnevatest vastustest lugesin välja, et kui asi kohtuni läheks ehk kui ta keeldub kiirmenetlusest, siis tuleb mul maksta vahekorrutis lõivu ehk praegu määratud 130 ja 195 vahe (65x9?)? Millest alustada ja mida teha, suusõnalisest kokkuleppest pole kahjuks enam juttugi :( Tänud ette!

Pisike 2-kordne eestiaegne maja. Alumisel korrusel 3 korterit, teisel korrusel 1(2?) korterit (kinnistusregistris on andmed erinevad, ühel lehel, et on 1 korter (25 m2), teisel lehel, et on 2 korterit (12+13 m2)). Korteriühistut moodustatud ei ole, samuti puudub haldaja. Vee kasutamise leping on sõlmitud ühe korteri omanikuga, kuhu on märgitud kasutajateks ka teised alumisel korrusel asuvat korterid. 2. korrusel pole kunagi olnud ei elektrit ega ka vett. Nüüd ostis 2. korruse korteri (korterid) ära inimene, kes tahab korteri valmis ehitada (praegu on seal lage kolu täis pööningualune). Oma 30-40 aastat või isegi kauem pole keegi teisel korrusel elanud. Alumise korruse korterite omanikud on oma rahadega sisse toonud vee- ja kanalisatsioonitrassi (samuti elektri). Küsimus on selline, et kas 2. korruse korteri omanikul on õigus nõuda, et me lubaksime tal kasutada meie poolt ehitatud vee ja kanal.trassi ilma midagi maksmata? Samuti pole torustiku ehitamisel arvestatud sellega, et sinna tuleb juurde lisakasutajaid (väikese läbimõõduga). Eelmise 2 korruse korteri omanikuga (ostis buumi ajal, et välja ehitada, aga jäi võlgadesse) oli kokkulepe, et tema paneb majale uue katuse (tehtud lohakalt) ja teeb korda 2. korruse otsaseinad (mille jättis tegemata) - seega jättis ta oma osa põhiliselt tegemata. 1. korruse korteri omanikud renoveerisid vundamendi, parandasid, soojustasid ja katsid laudisega maja seinad, remontisid ja soojustasid alumise koridori koos uue ukse paigaldusega. Kui nüüd uus omanik 2. korruse välja ehitab, kas siis peavad alumise korterite omanikud midagi talle maksma? Samuti tahab ta jätta 2. korruse ainult enda kasutada. Millised kirjalikud dokumendid peaks koostama?

Majas on neli korterit ehk nelja kaasomaniku vahel jaotatud mõttelist osa, kasutuskorda notari juures sõlmitud ei ole. Kui nüüd ühel kaasomanikest tekib soov oma korteris ehk mõttelises osas üks mittekandev sein maha võtta, kas siis selleks on tarvis teiste kaasomanike nõusolekut või projekti? Või pole seda vaja põhjendusega, et tegu ei ole kandva seinaga?
Tänan ette vastuse eest.

Häälteenamusega 18:5 võttis meie 24 korteriga korteriühistu vastu otsuse elektriküttelt kaugküttele üleminekuks ja pangast 200 00 euro laenamiseks 20 aastaks. Kohus tühistas ühistu üldkoosoleku otsuse ja kohustas ühistut maksma kohtukulud. Kas ka need 5 ühistu liiget, kes koosolekul hääletasid vastu otsustele, mis osutus kohtu hinnangul õigustühiseks, peavad kandma solidaarselt poolthääletajatega kohtukulud?

Tere!
Minu ligi 18 aastat kestnud pereelu lagunes 2012 detsembris, mis põhjusel, ei tea siiani. Koju jäi kaks armast tütart. Maksan elatist 355 eurot ja nüüd tõuseb 390 euroni, aga teine lapsevanem peaks ju sama palju panustama. Iialgi ei kulunud meil lastele selliseid summasid. Kooselu ajal muretsesin lastele kõik, mis lapsel olema peaks, suusad, jalgrattad jne. Ma ei saa kelleltki vastust, mida tähendab lause lastevanematel on võrdne kohustus laste ees? Kas mina maksan ja laste ema õmbleb pluusile nööbi ette, nii või? Käin lisaks lastega kinos, teen sünnipäevaks kingitused jne. Kuna tegin lisaks elatisele veel kulutusi, maksin talvel kolme kuu peale 50 eurot vähem ja seejärel ootas mind kohtutäituri kiri. Olen sõitnud maha tuhandeid kilomeetreid, et lastega koos olla. Töötan kaubanduses, saan käibelt palka ja talvel ei elata ennast ära. Kartsin seda hetke, et mis saab veel siis, kui haigeks jään ja nüüd see juhtuski. Mul ei ole mingi nohu. Ma ei tohi rooli istuda, kuna tegu on tasakaaluhäiretega ja pearinglusega. Paljud ütlevad, et pean kohtusse pöörduma, aga see maksab ja tekitab pigem lõhe minu ja laste vahel. Tean millest räägin, sest loen raamatut lastekasvatus pärast lahutust. Sooviksin lastega rohkem koos aega veeta, aga see nõuaks veel ju raha. Elatis ja vara peaks lahus hoidma, aga pole ju vähetähtis see, et lastel ja emal on kodu, aga mul ilusa kodu asemel ühetoaline üürikorter. Kuuleme meedias pidevalt rongaisadest, kes ei maksa elatist, aga rongaemadest ei räägi keegi. Laste emal on tähtis ainult raha. Selle kohta on mul ka üks kõnekas fakt, mida ma praegu ei avalda. Vanemaid pean käima ka aitamas, isa on 84-aastane.
Andke palun nõu, kuidas peaksin tegutsema. Tahan ka edasi elada ja lapsed vääriksid ka isa, kes ei mõtle ainult rahast. Peamised mured hetkel olid: lastevanemate võrdne kohustus laste ees - kuidas käituda, kui haigestun ja pean jääma haiguslehele palju peaks jääma mulle elamiseks raha peale elatise ja muude kohustuste maksmist.
Jään teie vastust ootama, kui see on võimalik, siis palun vastake homme.
Teid ette tänades.

Tere
Sain eelmise aasta augustis firma autoga sõites kiiruskaamera trahvi. Ootasin meili peale teadet, aga seda ei tulnud. Aeg läks ning politsei andis asja kohtutäiturile, kes kibekiiresti leidis mu maili aadressi üles ja teavitas, et algne summa on nüüd üle poole suurem ja tuleb tasuda. Tegin politseile avalduse, et miks pole keegi teavitanud algselt trahvist, kuid nemad vastasid, et tegid seda, kasutades äriregistri andmeid. Kuna mul on seal kaks e maili aadressi, aga nemad saatsid meili ainult ühele, mis põrkas tagasi. Minu küsimus on, et kui on märgitud kaks meiliaadressi, kas siis poleks politsei pidanud teate mõlemale aadressile saatma?

Aitäh ette!

Vaatan ühel päeval siis oma pangakonto väljavõtet ning sealt selgub, et mu kontolt on automaatselt maha läinud Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet "kohtuvälise menetleja otsus või määrus nr..."; summa ei ole suur aga siiski tekitab minus hämmingut, kui lihtsalt asi käib nende jaoks.
Helistan siis antud kohtuvälisele menetlejale ning siis selgub, et minu nimel oleva autoga on saadud parkimistrahv. Esitan huvitavama osa dialoogist, mis oli meie vahel:
Mina: kuidas Te saate minu käest raha võtta, kui ma pole isegi trahvikviitungit näinud?
Kohtumenetleja assistent vms: Teile on esitatud kohtumenetleja dokumendid … kuupäeval.
Mina: Kahjuks mina pole antud dokumente kätte saanud, kas dokumendid ei peaks tulema tähitud kirjana ning ma saaksin need isiklikult kätte, et vastu võttes peaksin andma allkirja?
Kohtumenetleja assistent: Meil on oma kohaletoimetaja ning tema on kindlasti käinud Teie ukse taga uksekella laskmas ning kui Ta pole Teid kätte saanud siis on ilmselt kirja postkasti jätnud.
Mina: aga tõesti mina pole antud otsusest teadlik
Kohtumenetleja assistent: Kahjuks me ei saa valvata Teie postkasti kõrval ning jälgida, et Te oma kirja kätte saaksite.
Ei ole mina saanud ei parkimistrahvi kviitungit paberkandjal, e-posti teel (ei oska öelda, kuidas neid veel edastatakse) aga peamine on see, et ma pole seda saanud.
Auto passis on kasutajana kirjas ka mu endine elukaaslane, kui tõesti on see trahv saadud, siis ilmselt äkki võis tema selle saada aga ei oska ka seda kinnitada, sest juba mitu kuud on meie suhtlemine olnud minimaalne, võib ka öelda, et seda sisuliselt ei ole olnudki.
Siin on siis kaks teemat, ma ei ole saanud ei trahvikviitungit, ega ka kohtumenetleja saadetud dokumente, mis pidavat olevat minuni jõudnud.
Kas mul on võimalik siin midagi vaidlustada veel või selleks on juba hilja? Ma saan aru, et trahv on saadud ja see tuleb ka ilmselt tasuda aga ei suuda mõista, miks ma peaksin tasuma menetlustasud.

Kas kiirendusrada on ikkagi kiirendusrada või on ta kiirendus- ja järsu pidurduserada?
Seadus ütleb (või siis saan mina nii aru ainult), et peaksin kiirendusrajalt väljudes andma teed.
Situatsioon oli mul järgmine, sain hoo sisse ja liikusin liiklusvooluga kaasa, pigem isegi natuke kiiremini. Suund oli sees ja olin valmis ümberreastumiseks (olin tagumise auto suhtes eespool). Kiirendusrada hakkas otsa saama ja ma sujuvalt hakkasin ümberreastuma - see mats aga kukkus tuututama, ma ei teinud sellest välja, sest ilmselge oli see, et ta meelega ei tahtnud vahele lasta, isegi ei hoidnud eesliikuvaga pikivahet ning olin kindel, et ta peab lähtuma parema käe reeglist (paremalt lähenev auto kiirendusrajalt).
Autokoolist jäi ka selline asi meelde, et kiirendusrajal olijat ei tohi segada. Nüüd muidugi koju jõudes tahtsin enda eesõiguses veenduda ja selgus, et kui seadust loen, saan ma aru, et hoopis temal oli eesõigus.
Seega tekkiski küsimus, kiirendusrada - kas tõesti täiesti kasutu ja pigem ohtlik teelõik?
Kiirendusraja mõiste hetkel jääb mulle väga absurdseks, milleks neid üldse siis vaja on, pangu lihtsalt ristmikule "anna teed" märk ja kõik.

Elan korteris, olen sinna sisse kirjutatud 11 kuud. Pool aastat tagasi sai see korter minu omaks kinkelepingu teel.
Soovin korterit müüa ja leida suurema elukoha. Kas kinkelepinguga saadud korteri müügil tuleb tasuda tulumaksu?
Kui kaua peab see olema minu elukohaks, et seda müües on tulumaksuvabastus?
Tänan vastamast.

Tere
Laps on 6-aastane, 2009. aastal andsin kohtusse, et lapsele elatis välja nõuda isalt. Ja kuna ta hoiab kõrvale ega ei maksa elatist, andsin asja kohtutäiturile, et ei ole saanud elatist. Tegin politseisse avalduse, sai karistada, ühiskondliku töö, see lõppes ära. Tööl käib, saab ümbrikuraha. Olen saanud nende aastate jooksul kokku 570 eurot. Teise perega on tal 2 last, lapsed naise nime peal. Kuhu peaksin pöörduma?