Õigus
Küsimus: Kas saab töötajat vastutusele võtta lapsehoolduspuhkuse ajal, kui tegemata töö selgus alles nüüd?21.01.2015
Tere!
Kas saab võtta vastutusele hetkel lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat, kelle tõttu tekkis tööandjale kahju ja palju probleeme seoses sellega, et töötaja jättis lihtsalt osaliselt akteerimata ja raha küsimata teostatud tööde eest. Nüüd jupp maad hiljem keeldub ehitaja seda tegemast. Probleem selgus peale tema puhkusele minekut.
Kas saab võtta vastutusele hetkel lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat, kelle tõttu tekkis tööandjale kahju ja palju probleeme seoses sellega, et töötaja jättis lihtsalt osaliselt akteerimata ja raha küsimata teostatud tööde eest. Nüüd jupp maad hiljem keeldub ehitaja seda tegemast. Probleem selgus peale tema puhkusele minekut.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tegemist võib olla väga keerulise vaidlusega, aga töötaja viibimine LHP- l ei tohiks iseenesest takistuseks olla.
Vastust tuleks otsida TLS § 74 lg 4, mille kohaselt tööandja kahjunõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
See tähendab, et kui kahju suurus on kindlaks määratud ja dokumenteeritud, siis tuleb tõendada töötaja süü. Hüvitisenõude esitamisel peab tööandja TLS § 74 lg 2 kohaselt arvestama töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist tuleb vähendada tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
Kokkuvõttes sõltub hüvitisenõude esitamine sellest, kui korrektselt on eelnev tegevus dokumenteeritud ja kuidas arvestatud TLS § 74 lg 2 toodud tingimusi.
Õiglast lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas vormistada osaühingu omanikuvahetus, kui hetkel on osaühingu omanik hääbuv MTÜ?21.01.2015
Probleem järgmine. Seitse aastat tagasi loodi OÜ, mille omanikuks sai 100% MTÜ. Siis oli see vajalik tehing tegevuse jätkamiseks. MTÜ juhatuse esimees on hetkel ka OÜ juhatuse esimees ja seega viib läbi nii OÜ üldkoosolekut kui muid vajalikke toimingud OÜ nimel üksi.
Aeg on edasi läinud ja MTÜ tegevus tänaseks sisuliselt seisab. On olemas küll nn. liikmete nimekiri (ca 10 inimest) aga see on ka kõik. Tegevust ei toimu. Võib eeldada, et mingil ajal see MTÜ lõpetab tegevuses, sest liikmed on lahkunud.
Seega oleks vaja nüüd OÜ omanik muuta, et ei tekiks olukorda, kus pole omanikku. Sisuliselt on OÜ tegevust ajanud ainult 2-3 inimest, kes on sellesama MTÜ liikmed. Nendest 1 või kahel oleks huvi OÜ-ga edasi tegeleda.
Kuidas seaduslikult saab muuta OÜ omanike ringi ehk siis kas osa tuleb müüa, võõrandada, kinkida...jne? Ilmselt peab selle otsuse tegema siis MTÜ üldkoosolek. Kas näiteks üldkoosolek võib selle kinkida uuele omanikule, kes sisuliselt nagunii ainult on sellesse OÜ-sse panustanud ja praegu seda veab ning teiselt MTÜ liikmetel huvi osa omandada ei ole. Või peab ta osa välja ostma. Kui jah siis millise hinnaga - võib see olla mingi sümboolne hind?
Milline peaks olema tegevuste järjekord. MTÜ üldkoosoleku otsus peaks siis olema milline, arvestades, et praegu OÜ-d vedavad inimesed ei peaks seda välja ostma sest nad on olnud ise ju selle tekitajad läbi MTÜ.
Aeg on edasi läinud ja MTÜ tegevus tänaseks sisuliselt seisab. On olemas küll nn. liikmete nimekiri (ca 10 inimest) aga see on ka kõik. Tegevust ei toimu. Võib eeldada, et mingil ajal see MTÜ lõpetab tegevuses, sest liikmed on lahkunud.
Seega oleks vaja nüüd OÜ omanik muuta, et ei tekiks olukorda, kus pole omanikku. Sisuliselt on OÜ tegevust ajanud ainult 2-3 inimest, kes on sellesama MTÜ liikmed. Nendest 1 või kahel oleks huvi OÜ-ga edasi tegeleda.
Kuidas seaduslikult saab muuta OÜ omanike ringi ehk siis kas osa tuleb müüa, võõrandada, kinkida...jne? Ilmselt peab selle otsuse tegema siis MTÜ üldkoosolek. Kas näiteks üldkoosolek võib selle kinkida uuele omanikule, kes sisuliselt nagunii ainult on sellesse OÜ-sse panustanud ja praegu seda veab ning teiselt MTÜ liikmetel huvi osa omandada ei ole. Või peab ta osa välja ostma. Kui jah siis millise hinnaga - võib see olla mingi sümboolne hind?
Milline peaks olema tegevuste järjekord. MTÜ üldkoosoleku otsus peaks siis olema milline, arvestades, et praegu OÜ-d vedavad inimesed ei peaks seda välja ostma sest nad on olnud ise ju selle tekitajad läbi MTÜ.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Äriseadustiku § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on seaduslik vormistada ennast oma OÜ juhatuse liikmeks ja kas kehtivad samad reeglid kui läheksin teise firmasse tööle?21.01.2015
Tere
Olen osaühingu omanik ja juhatuse liige hetkel tasuta. Kuna määrati 40% töövõimetus ja lahkusin eelmisest töökohast, siis kas on seaduslik vormistada ennast tööle juhatuse liikmeks ja kas kehtivad samad reeglid (näit.sotsiaalmaks) nagu siis kui läheksin teise firmasse tööle?
Olen osaühingu omanik ja juhatuse liige hetkel tasuta. Kuna määrati 40% töövõimetus ja lahkusin eelmisest töökohast, siis kas on seaduslik vormistada ennast tööle juhatuse liikmeks ja kas kehtivad samad reeglid (näit.sotsiaalmaks) nagu siis kui läheksin teise firmasse tööle?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui juhatuse liikmele määratakse tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest, siis ei kohaldu tema suhtes töölepingu kohta sätestatu (töölepinguseaduse § 1 lg 5). Kui sama isik täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele veel ka tööülesandeid, kuid mis ei ole juhatuse liikme ülesanneteks, kohaldub tema suhtes töölepingu seadus.
Kui tegemist on töölepinguga, maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saava töötaja eest maksab riik sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 21 nimetatud kuumääralt (2015. aastal 355 eurolt). Tasu osalt, mis ületab kuumäära, maksab sotsiaalmaksu äriühing.
Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Siia kuulub seega ka juhatuse liikme leping.
Seega, juhatuse liikmele võidakse osanike otsusel tasu maksta. Kui tegemist on juhatuse liikme lepinguga, maksab osaühing ise juhatuse liikme eest sotsiaalmaksu. Kui juhatuse liige täidab osaühingus ka tööülesandeid, kuid mis ei ole seotud juhatuse liikme ülesannetega ning on sõlmitud tööleping, maksab sotsiaalmaksu töövõimetuspensioni saava isiku eest riik.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas üldkoosolek võib korteriühistu juhatajaks nimetada ühistu raamatupidaja mehe?21.01.2015
Kas üldkoosolek võib korteriühistu juhatajaks nimetada ühistu raamatupidaja mehe. Aastaid on see raamatupidaja õigustanud ühistu juhataja mängimist sellega, et keegi peab seda tööd tegema. Raamatupidajal on probleeme suhtlemisega, temaga koos töötada on pea võimatu. Kas selline töösuhe on seadusega kooskõlas? Tänan, kui vastate.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Korteriühistute tegevust reguleerib korteriühistuseadus, mis ei näe ette erisusi juhatuse valimisele. Seega kohaldub neile mittetulundusühingute seaduse üldregulatisoon. Kui Teie korteriühistu põhikirjas pole konkreetseid reegleid korteriühistu juhatuse liikmete valimise kohta, siis seadusest tuleneva regulatsiooni kohaselt raamatupidaja mehe juhatusse valimiseks piiranguid pole.
Siiski on võimalike probleemide vältimiseks soovitatav valida juhatuse liikmeks keegi teine, kuna raamatupidaja allub juhatusele ning kui juhatuse ainus liige on raamatupidaja mees, siis võib korteriühistu liikmetele tekkida kahtlus selles, kas raamatupidamisega on ikka kõik korras. Selliste kahtluste vältimiseks on parem, kui raamatupidaja allub isikule, kes pole tema abikaasa või lähisugulane. Aga juriidiliselt mingeid takistusi selleks siiski pole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus maksta ametlikust väiksemat tunnipalka, kui osa tasu makstakse lisatasuna müügi pealt?20.01.2015
Kas tööandjal on õigus maksta väiksemat tunnipalka kui riigi miinimumpalk ette näeb, juhul kui töötajale makstakse ka lisatasu müügi pealt? Lisatasu ei ole aga kuidagi lepingus fikseeritud.
Lepingu järgi saab töötaja miinimumist väiksemat tunnipalka. Reaalselt pangakontole ja ka palgalahtedele aga kajastub suurem number tänu lisatasudele. Kas töötajal on õigus nõuda lisatasude fikseerimist ka lepingusse?
Hetkeseisuga ei saa töötaja kunagi kindel olla et järgmisest palgast lisatasud arvestamata jäetakse.
Lepingu järgi saab töötaja miinimumist väiksemat tunnipalka. Reaalselt pangakontole ja ka palgalahtedele aga kajastub suurem number tänu lisatasudele. Kas töötajal on õigus nõuda lisatasude fikseerimist ka lepingusse?
Hetkeseisuga ei saa töötaja kunagi kindel olla et järgmisest palgast lisatasud arvestamata jäetakse.
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkt 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Kui lisatasude maksmine toimub suulise kokkuleppe alusel, on töötajal igal ajal õigus nõuda, et vastav kokkulepe ka kirjalikult fikseeritakse.
Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa. Seega kokkulepitud tunnitasu võib olla väiksem kui kehtestatud tunnitasu alammäär, oluline on, et koos lisatasudega makstakse töötajale igakuiselt töötasu vähemalt töötasu alammääras.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigust muuta palgapäev 5. kuupäeva asemel 7. kuupäevaks?20.01.2015
Kas tööandjal on õigust palga päeva muuta? Siiamaani on olnud mul palgapäev iga kuu 5 kuupäeval, millest ta ei suutnud kinni pidada ja nüüd tuli ta välja jutuga, et tema muudab palgapäeva kuu 7. kuupäevaks. Kuidas ta peaks seda tegema kui tal on õigust seda muuta?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab palgapäev olema töölepingus kokku lepitud. Töölepingut muuta saab vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Seega - kui Teil on töölepingus lepitud kokku, et palgapäev on iga kuu 5. kuupäeval, on seda võimalik muuta 7. kuupäevaks vaid juhul kui mõlemad pooled sellega nõus on. Kokkulepe võib olla vormistatud töölepingu lisana.
Kui Te palgapäeva muutmisega nõus ei ole, tuleb töötasu välja maksta vastavalt kehtivale kokkuleppele.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja toimib õigesti, et preemia eest ületunnitasu ei maksa?20.01.2015
Minu töötasu koosneb tunnitasust ja tükitööst, mille tööandja on sõnastanud preemiaks. Ületunnitasu makstakse ainult tunnitasu eest, preemia eest ületunnitasu ei maksta. Kas tööandja toimib õigesti?
Vastus: Ingrid Iter, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ületunnitööks on töötamine üle kokkulepitud tööaja ehk ületunnitöö tekib juhul kui töötaja töötab ajaliselt rohkem kui töölepingus kokku on lepitud. Kui poolte vahel on kokkulepe, et ületunnitöö hüvitatakse rahas, maksab tööandja ületunnitöö eest töötajale 1,5-kordset töötasu.
Töötasu on töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt töö eest makstav tasu, milles töötaja ja tööandja on kokku leppinud. Töötasu sisaldab kõiki poolte vahel kokkulepitud töö eest makstavaid tasusid, sealhulgas töötasu, mida makstakse soorituste arvu järgi (nn tükitöö). Ületunnitöö hüvitamisel tuleb aluseks võtta töötasu, mis kujuneb kõikidest töö eest saadavatest tasudest.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas on mõtekas vara jagada ja lahutada, kui meil on laenuga ehitatav ehitusjärgus maja?20.01.2015
Kooselu ajal taotlesime laenu eramu ehitamiseks. Mõlemad kaasomanikud. Vahepeal abiellusime, pangas vastavad andmed ka muudetud. Eramu on ehitusjärgus, laenu saame osade kaupa juurde uute hindamisaktide alusel.
Nüüd sooviksime abielu lahutada. Milline oleks mõistlik otsus?
1. Ehitada eramu valmis, müüa see maha, jagada varad/rahad võrdselt ja siis lahutada
2. Lahutada abielu, sellega seoses jätta eramu poolikuks, jagada varad võrdselt
3. Ehitada eramu valmis, lahutada ning lahutuse käigus saadud vara jagada võrdselt.
Kas ühel poolel on ka võimalus endale võtta kogu laenukoormus ja jätta eramu endale kui tema sissetulek seda võimaldab, kuid teine pool ei anna oma nõusolekut?
Nüüd sooviksime abielu lahutada. Milline oleks mõistlik otsus?
1. Ehitada eramu valmis, müüa see maha, jagada varad/rahad võrdselt ja siis lahutada
2. Lahutada abielu, sellega seoses jätta eramu poolikuks, jagada varad võrdselt
3. Ehitada eramu valmis, lahutada ning lahutuse käigus saadud vara jagada võrdselt.
Kas ühel poolel on ka võimalus endale võtta kogu laenukoormus ja jätta eramu endale kui tema sissetulek seda võimaldab, kuid teine pool ei anna oma nõusolekut?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soetasite eramu enne abiellumist, on mõlema abikaasa kaasomandi osa selle abikaasa lahusvara ja abielu lahutamisel eramu ühisvarana jagamisele ei lähe, seega ei ole kaasomandi jagamise seisukohalt oluline, millal abielu lahutate.
Kaasomandi võite lõpetada igal ajal, nii abielus olles kui ka peale lahutamist – kuidas ja millal seda täpselt teete, on kokkuleppe küsimus. Kui üks pooltest soovib jätta eramu enda ainuomandisse ja tal on võimalus üle võtta pangalaen ning hüvitada teisele poolele tema kaasomandi osa väärtus, kuid teine kaasomanik ei ole sellega nõus, on võimalik taotleda kohtu kaudu kaasomandi jagamist eelkirjeldatud viisil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühisvara jagamisel saab maja tänast väärtust vähendada maja kinkimise hetke väärtuse võrra?20.01.2015
Palun abi kahe teema osas, mis on kerkinud üles pärast abielulahutust:
- Abielu sõlmiti 1990. Ühisvara hulka kuulub elumaja ja selle alune maa. Maja kingiti vanavanemate poolt ühele abikaasale kinkelepinguga 1992.aastal, hinda kinkelepingus fikseeritud ei ole. Maja alune maa erastati hiljem ühiselt (kollased kaardid). Tänaseks on maja ka ühiselt renoveeritud, elamisluba uuendatud majal ei ole vormistatud.
Küsimus: Kas ühisvara abikaasade vahel jagamisel saab vara tänast väärtust vähendada maja nn soetusmaksumuse võrra (kingituse väärtus)? Ja sel moel jääb kingi saajale suurem osa ühisvara tänasest väärtusest või on kõik ühisvara, sest maa alune maa erastati ühiselt abielu jooksul ja läheb jagamisele võrdselt?
- Abielu lahutati jaanuaris 2014. Sellest ajast elab ka laste isa eraldi. Elatist ei ole lastele (2 tk) makstud. Üks lastest sai oktoobris 2014 täisealiseks, lõpetab juunis 2015 gümnaasiumi.
Küsimus: Kui saamata elatis nõuda välja tagantjärgi, s.o alates 2014. aasta algusest, siis kas ema saab oktoobris täisealiseks saanud last esindada kuni täisealiseni, st nõuda elatist perioodi eest 2014 jaanuar kuni oktoober (september?) või peab kogu nõue tulema lapse poolt (st alates jaanuar 2014 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni juunis 2015)?
- Abielu sõlmiti 1990. Ühisvara hulka kuulub elumaja ja selle alune maa. Maja kingiti vanavanemate poolt ühele abikaasale kinkelepinguga 1992.aastal, hinda kinkelepingus fikseeritud ei ole. Maja alune maa erastati hiljem ühiselt (kollased kaardid). Tänaseks on maja ka ühiselt renoveeritud, elamisluba uuendatud majal ei ole vormistatud.
Küsimus: Kas ühisvara abikaasade vahel jagamisel saab vara tänast väärtust vähendada maja nn soetusmaksumuse võrra (kingituse väärtus)? Ja sel moel jääb kingi saajale suurem osa ühisvara tänasest väärtusest või on kõik ühisvara, sest maa alune maa erastati ühiselt abielu jooksul ja läheb jagamisele võrdselt?
- Abielu lahutati jaanuaris 2014. Sellest ajast elab ka laste isa eraldi. Elatist ei ole lastele (2 tk) makstud. Üks lastest sai oktoobris 2014 täisealiseks, lõpetab juunis 2015 gümnaasiumi.
Küsimus: Kui saamata elatis nõuda välja tagantjärgi, s.o alates 2014. aasta algusest, siis kas ema saab oktoobris täisealiseks saanud last esindada kuni täisealiseni, st nõuda elatist perioodi eest 2014 jaanuar kuni oktoober (september?) või peab kogu nõue tulema lapse poolt (st alates jaanuar 2014 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni juunis 2015)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib kinnistule ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07).
Kuigi hetkel kehtiv perekonnaseadus ei anna ühisvara jagamisel alust abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks, annab selleks võimaluse eelmine perekonnaseadus, mida kohtud ebaõiglase tulemuse vältimiseks kohati kohaldavad. Seega sisuliselt on Teie poolt kirjeldatud olukorras võimalik taotleda ühisvara jagamist ebavõrdsetes osades, kuivõrd ühisvara hulka kuuluv kinnistu on tekkinud ühe abikaasa lahusvaraks olnud elamu juurde maa erastamisega.
Elatist on võimalik nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest alates elatishagi kohtule esitamisest. Kui laps on alaealine, tuleb elatisnõue kohtule esitada lapse seaduslikul esindajal ehk lapse vanemal ja kui laps saab täisealiseks, tuleb tal juba iseseisvalt elatist nõuda – antud juhul tuleb seega täisealisel lapsel ise elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean elatiseks maksma 195 eurot või selle summa, mis notari juures kunagi vormistatud sai?20.01.2015
Tere, Olen enne 2015. aastat teinud oma endise naisega notari juures elatise maksmise lepingu, kus elatise suurus on väiksem kui 2015 aasta miinimum. Hiljuti helistas endine naine ja hakkas nõudma 195 euro kuus. Juhul kui asi läheb kohtusse, kas kohtus jääb elatise suurus samaks või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema pöördub elatise väljamõistmiseks kohtusse, mõistab kohus suure tõenäosusega elatise kehtivas miinimummääras välja. Seega oleks antud olukorras mõistlik mittevajaliku kohtumenetluse vältimiseks nõustuda lapse ema ettepanekuga ja tasuda elatist vastavalt kehtivale miinimumile ehk 195 eurot kuus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand