Õigus
Küsimus: Kui elatisraha nõue on kohtutäituri käes, kuidas saab loobuda sellest elatisraha nõudest?16.01.2015
Kui elatisraha nõue on kohtutäituri käes, kuidas saab naine loobuda elatisraha nõudest? Kas sellega kaasneb kohtutäituri tasu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse lõpetamiseks tuleb kohtutäiturile esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seaduse järgi ei peaks olema nii, et mul on kohe algselt graafikus seadusest ette nähtud vaba aeg?16.01.2015
Tere
Minu probleem on töögraafikus. Meie töögraafik on koostatud nii, et ei ole arvestatud nõutavat vaba aega, igal nädalal on vaid 1 vaba päev korraga (ei jää 36h vaba aega, mis summeeritud aja korral nõutav). Tööandja vastas selle peale, et võib-olla jääb veel mõni päev vabaks, siis saate oma vaba aja mitu päeva järjest. Selgitan siis ka, meil on osa päevi vahel tõesti nii, et kui ürituse broneeringut ei ole, siis jääb mõni päev veel vabaks. See aga selgub viimasel minutil (broneeringuid võetakse vastu viimase hetkeni), näiteks saan täna teada, et homme pole vaja tulla. Graafikus on see "homme" aga selle viimase hetkeni tööpäev ja mina oma vajalikke asju sinna planeerida ei saa. Kas seaduse järgi ei peaks olema ikkagi nii, et mul on kohe algselt graafikus seadusest ette nähtud vaba aeg? Hetkel seda pole, terve kuu jooksul on vaid 1 vaba päev korraga (eelnev päev lõpeb hilja õhtul ja järgnev algab vara hommikul).
Minu probleem on töögraafikus. Meie töögraafik on koostatud nii, et ei ole arvestatud nõutavat vaba aega, igal nädalal on vaid 1 vaba päev korraga (ei jää 36h vaba aega, mis summeeritud aja korral nõutav). Tööandja vastas selle peale, et võib-olla jääb veel mõni päev vabaks, siis saate oma vaba aja mitu päeva järjest. Selgitan siis ka, meil on osa päevi vahel tõesti nii, et kui ürituse broneeringut ei ole, siis jääb mõni päev veel vabaks. See aga selgub viimasel minutil (broneeringuid võetakse vastu viimase hetkeni), näiteks saan täna teada, et homme pole vaja tulla. Graafikus on see "homme" aga selle viimase hetkeni tööpäev ja mina oma vajalikke asju sinna planeerida ei saa. Kas seaduse järgi ei peaks olema ikkagi nii, et mul on kohe algselt graafikus seadusest ette nähtud vaba aeg? Hetkel seda pole, terve kuu jooksul on vaid 1 vaba päev korraga (eelnev päev lõpeb hilja õhtul ja järgnev algab vara hommikul).
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tõepoolest, töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 52 lõige 2 kohaselt peab iganädalane puhkeaeg summeeritud tööaja arvestuse korral nädalas olema vähemalt 36 tundi järjest.
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja töötajale teatama tööajakava teatavaks tegemise tingimused (TLS § 6 lg 6).
Arvestusperiood on summeeritud tööaja puhul kuni neli kalendrikuud, tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus ja turismitöötajatel võib arvestusperioodi pikendada kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni.
Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 51 lg 1).
Juhul kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.
TLS § 17 lg 2 kohaselt peab tööandja korralduse andmisel mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi.
Antud informatsiooni põhjal, soovitan tööandjaga sellel teemal nõu pidada ning kokku leppida tingimustes, mis mõlemaid pooli rahuldaks.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas uue seaduse kohaselt tekitatakse korteriühistu ka majas, mis on kaasomandis ja kus neli "mõttelist" korterit?15.01.2015
Meedias kirjutatakse, et vastavalt 2018. aastal jõustuvale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele tekib kortermajades, kus ühistuid seni pole olnud, automaatselt korteriühistu. Tean, et ühistu loomise eelduseks on korteriomandite olemasolu. Kas ja mida toob uus seadus kaasa olukorras, kus 4 korteriga maja on kaasomandis, st jaotatud kaasomanike vahel mõttelisteks osadeks? Kas ühistu tekitatakse ka seal ja kaasomand jaotatakse korteriomanditeks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas küttekulu jaotamise põhimõtte muutmise võib teatud juhtudel otsustada KÜ juhatus?15.01.2015
Tere! Küttesüsteemi renoveerimisel otsustati üldkoosolekul, et küttekulu jagatakse 70% individuaalse küttekulu jaoturi näidiku järgi ja 30% korteri pinna järgi. Meie ühistus ei keera 1/5 korteriomanikest kütet lahti, et saavutada väikseid küttearveid (maksavad vaid 30 % küttekulust, sest näidikud näitavad nulle; tuba soe, sest soojustatud majas toimib kaudne küte e naabrid kütavad ja maksavad ka nende eest). Tellisime niiskuskahjustustega korterile ekspertiisi, mille vastuseks saime, et niiskuskahjustused on tekkinud alakütmisest ja halvast ventilatsioonist. Olukorra normaliseerimiseks pidi olema vaid üks väljapääs, muuta küttekulu jaotamise põhimõtet vastupidiseks (30% näidikute ja 70% pinna järgi nagu soovitavad uuringud ja KredEx), elanikud aga muudatust ei soovi ja maja hallitab edasi. Kas korteriühistu juhatusel on õigus omandi säilitamise huvidest lähtuvalt ja uuringutele, analüüsidele ja ekspertiisidele tuginedes võtta vastu otsust, et küttekulu jagamine toimub edaspidi 30% näidikute ja 70% pinna järgi? Kuidas saab juhatus tagada korterites sihtotstarbele vastava sisekliima olemasolu, kui ei saa vajadusel võtta vastu otsust, mis lõpetaks korterite alakütmise ja ebaõigluse korteriomanike vahel (küttekulud 1 m2 kohta erinevad 5-10 korda korterite vahel)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
P.S. soojuspiirajate paigaldamine, mille abil saab eluruumi temperatuuri alandada alla nõuetekohast 18 kraadi, on vastutustundetu. Selliste "temperatuurialandajate" paigaldajate tegevus on õigusvastane.
Küsimus: Kas ma peaksin vaidlustama mulle saadetud leppetrahvi, mis on "auto" saanud eelmise omaniku ajal suvel?15.01.2015
Tere!
Sain AS Ühisteenuselt sms sõnumi, et maksmata on leppetrahv. Leppetrahv on pärit juuli kuust, auto ostsin aga novembris. Seega parkimistrahvi on saanud eelmine omanik. Ei ole ju mõeldav, et trahvi peab tasuma uus omanik. Saan aru, et tasulises parklas parkimisel ja parkla infotahvli alt läbi sõitmisel kehtib parkimisleping teenuse pakkuja ja auto omaniku vahel. Kuna ma sel ajal ei olnud ei üks ega teine osapool, siis plaanin leppetrahvi vaidlustada ning soovin abi vaide koostamisel, et sinna mõni vahva klausel sisse kirjutada.
Tänades
Sain AS Ühisteenuselt sms sõnumi, et maksmata on leppetrahv. Leppetrahv on pärit juuli kuust, auto ostsin aga novembris. Seega parkimistrahvi on saanud eelmine omanik. Ei ole ju mõeldav, et trahvi peab tasuma uus omanik. Saan aru, et tasulises parklas parkimisel ja parkla infotahvli alt läbi sõitmisel kehtib parkimisleping teenuse pakkuja ja auto omaniku vahel. Kuna ma sel ajal ei olnud ei üks ega teine osapool, siis plaanin leppetrahvi vaidlustada ning soovin abi vaide koostamisel, et sinna mõni vahva klausel sisse kirjutada.
Tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Leppetrahvi puhul on tegemist lepingupoolte poolt kokku lepitud tsiviilõigusliku sanktsiooniga. Tüüpiliste parkimislepingute puhul sõlmitakse leping eelkõige sõiduki juhi ja parkla valdaja vahel. Seega ei ole sõiduki omanik automaatselt lepingu pooleks. Leppetrahvi nõudev pool peab nõude maksmapanekuks tõendama, kes on lepingu teine pool e. kes on isikuks, kellel on tekkinud parkimislepingust tulenevad kohustused.
Küsimus: Kas on võimalik taastada juhtimisõigus enne karistuse lõppemist?15.01.2015
Juhtimisõigus on peatatud aastaks ajaks KarS paragraaf 50 lg 1 p 1 . Kas oleks võimalik need tagasi saada poole karistusaja pealt?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui koristasin lumest oma parkimiskoha, kuid õhtul koju tulles oli naaber sinna parkinud, see kordub pidevalt?15.01.2015
Tere. Talv on käes ja parkimise probleemid on jälle aktuaalsed. Pidev ja ebameeldiv ja tundub, et lahendamatu probleem on parkimine majade hoovis. Täpsemalt: mina koristasin lund kohal, kus tavaliselt pargin oma auto. See koht asub parklas meie maja ees. Õhtul koju tulles avastasin, et sellel kohal on pargitud mu naabri auto. Enam vabu kohti ei ole. Mida võin ette võtta? Saan aru, et keegi ei saa karistada selle eest, kuid ei taha koristada lund teiste inimeste jaoks.
tänan
tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui parkimisala asub aga väljapool ühistu kinnistut, näiteks haldusüksuse avalikul maa-alal, siis õiguslik instrument selleks, et tagada lumest puhastatud parkimiskoha säilitamine enda sõidukile, puudub. Teisisõnu - vaba parkimiskohta tuleb sel juhul otsida kaugemalt.
Küsimus: Kas on võimalik esitada kohtule avaldus elatise saamiseks vanavanematelt ning nende korteri müügiks elatise võla katteks?15.01.2015
Tere,
kuna laste isa maksab väga vähe elatist, mõnel kuul üldse mitte (võlg on üle 30 000 euro), lastega ta ei suhtle, vara tal endal ei ole, kõik on kirjutatud elukaaslase nimele.
Kuid vanavanematel on korter. Kas on võimalik esitada kohtule avaldus elatise saamiseks vanavanematelt ning korteri realiseerimiseks elatise võla katteks?
Lisan veel, et laste isa on karistatud elatise maksmisest kõrvalhoidmise eest.
kuna laste isa maksab väga vähe elatist, mõnel kuul üldse mitte (võlg on üle 30 000 euro), lastega ta ei suhtle, vara tal endal ei ole, kõik on kirjutatud elukaaslase nimele.
Kuid vanavanematel on korter. Kas on võimalik esitada kohtule avaldus elatise saamiseks vanavanematelt ning korteri realiseerimiseks elatise võla katteks?
Lisan veel, et laste isa on karistatud elatise maksmisest kõrvalhoidmise eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Juhul, kui lapse isalt ei ole võimalik elatist saada (või on seda ülemäära raske saavutada), on võimalik asenduskohustusena nõuda elatist lapse isapoolsetelt vanavanematelt. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus.
Kui kohus rahuldab hagi, ei määrata kohtuotsusega kindlaks, kuidas peavad lapse vanavanemad elatise maksmiseks raha hankima ehk siis kohtuotsusega ei sunnita vanavanemaid oma korterit võõrandama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas muuta lapse isa nime, kui praegu on sünnitunnistusel isaks minu abikaasa nimi?15.01.2015
Kui lapse isaks on märgitud praegune abikaasa, aga lapse päris isa tahab, et sünnitunnistusel oleks märgitud tema nimi, siis kas piisab kui perekonnaseisu ametis kirjutada avaldus? Ja kas lapse isaga kokkuleppele saades saab jätta lapsele ema abielu nimi või on ainuke variant lapse isa perekonna nimi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtu poole – selleks peab kohtule esitama vastava hagiavalduse, olenevalt asjaoludest saate seda teha Teie või lapse eostanud mees. Kui isadus edukalt vaidlustatakse, on lapse bioloogilisel isal võimalik isadus omaks võtta.
Kui lapse sünnitunnistusele kantakse laps bioloogiline isa, ei pea laps võtma endale tema perekonnanime – laps võib edasi kanda ka oma ema perekonnanime.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tundub reaalne, et esimesele lapsele määratud elatisraha võiks kohus vähendada seoses teise lapse sünniga?15.01.2015
Tere! Maksan oma esimese elukaaslase pangakontole iga kuu lapse elatisraha. Summa kohtu poolt määratud - 160 eurot. Nüüd on meil uue elukaaslasega kodus kasvamas uus laps. Kas tundub reaalne, et esimesele lapsele määratud elatisraha võiks kohus vähendada seoses teise lapse sünniga? Igakuine kindel sissetulek mul puudub.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige Teie varanduslikust olukorrast. Reeglina kohtud elatist alla miinimummäära ei vähenda (mis on 2015. aastal 195 eurot) ja seda ka olukorras, kui vanemal on kaks ülalpeetavat last. Elatise vähendamiseks tuleb kohtule tõendada, et Teie majanduslik olukord ei võimalda lapsele lisandunud ülalpeetava tõttu enam samaväärselt elatist maksta ja Teil ei ole võimalusi oma majandusliku olukorra parandamiseks (kohtud viitavad tihti sellele, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand