Õigus

Tere.

Eeldatakse, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1, lg 2). Ehk siis, kuu tööajanormi (täistööaja puhul) moodustab tööpäevade arv kalendrikuus, mis tuleb korrutada kaheksaga.
Jaanuaris on 21 tööpäeva ja normtunde 168.
Normtundidest arvestatakse maha (E-R) haiguspäevade arv, mis korrutatakse kaheksaga.

Lugupidamisega

Merike Michelson
www.metiabi.eu

Täitemenetluse seadustiku § 125 järgi on võimalik sissenõude pööramine osaühingu osale. Kui Te pole osanik, siis ei moodusta osaühing Teie vara ehk sellele pole võimalik sissenõuet pöörata. Samas kui olete osaühingu juhatuse liige, kuid ei ole osanik, on võimalik täitemenetluse seadustiku § 130 alusel arestida Teie sissetulek (juhatuse liikme tasu).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Seadus võimaldab põlvnemise tuvastamise nõudmist ka surnud isikust. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, milles on märgitud asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Alaealise lapse ülalpidamiskohustus on eeskätt tema vanematel, vanemaid ei vabasta oma lapse ülalpidamisest asjaolu, et nende alaealine laps on rase – seega tuleb ülalpidamist nõuda ikkagi Teie poja tüdruksõbra vanematelt.

Lisaks Teie poja tüdruksõbra vanematele on kaheksa nädalat enne sünnitust (ja kaksteist nädalat peale lapse sündi) ülalpidamiseks kohustatud ka Teie poeg kui lapse isa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Maavalitsusest on lapsendatul õigus saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta siis, kui bioloogilised vanemad on andnud nõusoleku teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut antud ei ole, siis annab maavalitsus teavet vaid niipalju, et lapsendatul ei oleks võimalik oma bioloogilis vanemaid tuvastada.

Märgin veel ära, et kui olete alaealine, peab maavalitsusest teave saamiseks olema lapsendaja nõusolek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lp Pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 6 lubab tööandjal ja töötajal kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg). Summeeritud tööaega rakendatakse juhul, kui töötaja tööaeg jaguneb töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, st. et töötunnid võivad erinevate kuude lõikes erineda.

Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul. Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja tööga kokkulepitud tööaja ulatuses summeerimisperioodi lõpuks. See tähendab, et tööandjal on võimalus tööaega kuude lõikes jaotada, oluline on, et arvestusperioodi lõpuks oleks tagatud kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu. Samuti tuleb ületunnitööd tehes järgida seadusest tulenevaid tööaja piiranguid.

Siinkohal ongi oluline eristada, kas vaba aega antakse arvestusperioodi kestel või on tegemist arvestusperioodi lõpus selgunud ületundidega, mida tööandja nüüd vaba ajaga hüvitab. Arvestusperioodi lõpus selgunud ületunnid tuleb hüvitada vastavalt TLS § 44 lg-tele 6 ja 7.

Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Kuna summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul, siis on neid võimalik vaba ajaga hüvitada järgimise arvestusperioodi jooksul. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse töötajale kokkulepitud tööajast ja tasustatakse nagu tavaline tööaeg.

Teisiti öeldes, kui arvestusperioodi lõpus selgub, et töötajal oli 16 ületundi, siis tuleb anda töötajale uues arvestusperioodis 16 tunni ulatuses vaba aega töötaja tööajast, mille eest tuleb maksta töötasu (1-kordselt). Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga, et säilitada töövõimet ja taastoota jõudu töötamiseks.

Ületunnitöö rahas hüvitamine tuleb aga pooltel eraldi kokku leppida. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas ja selgub, et arvestusperioodi lõpuks on ületunde, hüvitatakse need 0,5-kordselt (kuna ühekordselt on need juba arvestusperioodi kestel töötasuga hüvitatud).

Kui tööandja kokkuleppest kinni ei pea, on töötajal võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidlusorgani (s.o töövaidluskomisjon või kohus) poole. Siinkohal aga selgitan, et töötajal tekib vajadus kokkulepet tõendada ja on parem, kui kokkuleppe tõenduseks on esitada kirjalikke tõendeid või tunnistajate ütlusi kokkuleppe kohta. Vastasel korral jääb vaid sõna sõna vastu ja erinevate ütluste korral ei leiagi kokkulepe kinnitust. Lisan, et töötaja ei saa töövaidlusorganis ületunnitöö hüvitamist rahas nõuda kui tööandja on selle juba töötajale tasulise vaba ajaga hüvitanud.

Lp Pöörduja

Tööandja saab töösuhte üles öelda üksnes erakorraliselt. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on sätestatud töölepingu seaduses (edaspidi TLS) §-des 88 ja 89. Tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel esinev mõjuv põhjus peab kindlasti olema seotud töötajaga, tema isiku või käitumisega, või majanduslike asjaoludega.

Kui töötaja isiku või käitumise tõttu on tekkinud olukord, kus ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, tekib tööandjal õigus leping erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel.

Sellisteks töötaja isikust tulenevateks põhjusteks võivad olla töövõime vähenemine terviseseisundi (p 1) või ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu (p 2). Töötaja käitumisest tulenevateks põhjusteks aga näiteks töökohustuste rikkumine (p 3), tööl joobeseisundis viibimine (p 4), varguse või pettuse toimepanek (p 5), kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu (p 6), süüliselt ja olulisel määral kahju tekitamine tööandja varale või kahju tekkimise ohu loomine (p 7) või saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine (p 8).

Kui tööandjapoolse ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, on tegemist koondamisega (TLS § 89 lg 1). Samuti on koondamisega tegemist tööandja pankroti või tegevuse lõppemise korral.

Lisan, et katseajal on tööandjal võimalus töösuhe üles öelda ka katseaja eesmärgi mitte täitmise tõttu. Kui töötaja ei täida katseaja eesmärke, nt ei tule tööülesannete täitmisega vajalikul määral toime või tema teadmised, oskused ja võimed ei vasta sellele, mida tööandja töötajalt ootab, saab tööandja töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda, teatades sellest töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega 15 kalendripäeva ette.

Seega tulenevad seadusest konkreetsed alused, mis puhul tööandja töösuhte üles saab öelda. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. See tähendab, et tööandja ei saa töölepingut üles öelda suvalisel põhjusel vaid ta peab lähtuma seaduses toodud alustest ning ülesütlemist põhjendama.

Kui töötaja ei nõustu tööandjapoolse töölepingu ülesütlemisega ning leiab, et tööandjal puudus alus töölepingu ülesütlemiseks, on töötajal õigus ülesütlemise vaidlustamise/tühistamise nõudega pöörduda 30 kalendripäeva jooksul töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.

Lp Pöörduja
Puhkuse andmist reguleerib töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 54. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva.

Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS § 68 lg 4).

Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigust tööst keelduda TLS § 19 p 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud (TLS § 68 lg 2).

Antud juhul saan aru, et jätsite oma 2014. aastal väljateenitud puhkuse kasutamata.

Et välja arvutada oma 2014. aastal väljateenitud puhkus, peaksite liitma kõik kalendripäevad (v.a TLS § 68 lg 2 toodud erisused) alates esimesest tööpäevast lõpetades 31.12.2014-ga. Saadud tulemuse jagate 365-ga ja korrutate 28-ga. Nii saate 2014. aastal väljateenitud puhkuse. 2014. aasta puhkust on õigus kasutada 2015. aasta lõpuni. 2015. aasta eest on Teil õigus põhipuhkust kasutada 28 kalendripäeva. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul.

See tähendab, et kui tööandja koostab sel aastal puhkuste ajakava ning märgib sinna kollektiivpuhkuse (2015. a eest), siis ajakavasse tuleks märkida ka Teie 2014.a puhkusejääk. Kui tööandja ajakava ei tee või jätab ajakavasse puhkusejäägi märkimata, on Teil õigus 2014. aasta puhkust kasutada sooviavalduse alusel. Kirjalik avaldus tuleb teha vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist.

Lp Pöörduja

Puhkustega seonduv on reguleeritud töölepingu seadusega (edaspidi TLS). TLS § 57 alusel on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saavatel töötajatel õigus pikendatud põhipuhkusele 35 kalendripäeva.

Seega kui Teile määrati 2015. aastal töövõimetuspension, siis on Teil õigus põhipuhkusele 35 kalendripäeva ulatuses. Töövõime kaotuse protsent ei mängi antud juhul rolli.

Tere!

Vabaabielus elades partnerite vahel ühisvara ei teki ja lahkumineku korral emmal-kummal partneril automaatselt poolt kooselu ajal soetatud varast õigust nõuda ei ole. Siiski võib olla emmal-kummal partneril võlaõiguslik nõue teise partneri vastu.

Konkreetsema vastuse andmiseks tuleks läbi viia põhjalikum analüüs, selleks soovitan Teil pöörduda mõne antud valdkonna spetsialisti (jurist/advokaat) poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand