Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on üldse lootust nõuda invaliidist isalt minimaalset elatist või saab tema invaliidsus takistuseks?09.01.2015

Kui laps sai 4 päevaseks, juhtus lapse isaga õnnetus. Purjuspeaga hüppas jõkke saltot, nüüd tagajäreks on ta ratastoolis ja 100% töövõimetu. Laps on seetõttu ka minu nimel ja isa kohta märge sünnitunnistusel puudub. Lapse isa maksab hetkel (õigemini tema ema) 100€ kuus, aga käesoleva aasta jaanuarist peaks minimaalne elatis olema 195€ (kui ma ei eksi). Väidetavalt on lapse isa sissetulek 280€ ja kõik tema sissetulekud lähevad tema ema arvele, tal endal millegipärast pole ühtegi arvet. Vara on ta ka oma ema nimele kirjutanud (auto).
Kas mul oleks üldse lootust nõuda temalt minimaalne elatis või saab siinkohal takistuseks tema invaliidsus? Praegu on nii, et kõik asjad olen lapsele mina ostnud - voodi, vanker, mööbel, söök, elukoht, mähkmed, apteegitarbed... mina ise aga saan minimaalset emapalka. Talvel maksan oma emapalga praktiliselt kõik maksude näol ära. Õnneks mu ema toetab ka nii kuidas suudab meid, aga mu ema on ka töövõimetuspensionär ja tema sissetulek on 160€ kuus, seega ei ole tema võimalused ka lõputud.
Kui pöördun kohtusse, kas oleks üldse lootust saada minimaalne elatis lapsele? Kuidas protsess välja näeb, saan aru, et tuleb elatisenõue koos isaduse tuvastamisega aga siit küsimus, et milliste kuludega ma peaksin arvestama? Kuidas üldse toimima peaksin?
Lapse vajadused peaks ju esikohal olema, seda enam, et lapseisa jätkab ratastoolis oma "elupõletamist"... ehk ratastoolis olemine ei takista teda pidutseda ja juua... aga takistab lapsega kohtuda ja lapsele elatist maksta. See kõik on nii ebaõiglane lihtsalt ja lapse kasvades ainult lapse vajadused suurenevad. Praegu on laps 7-kuune, ainuüksi kulud tema söögile on 100€ ringis ühes kuus.
Palun andke nõu, mida ma peaksin tegema... olen püüdnud 2 korda lapse isaga rääkida, tulutult... tema arvab, et hoopis minul on tema ees kohustused, näiteks, et mina pean last talle teise linna näha viima, samas kui ta oma sõpradega mujal saab ringi reisida, siis peaks ju last ka vaatama saama tulla. Lapsega seonduva info olen talle alati edastanud facebooki vahendusel ja ka pilte, videosid saatnud. Rohkem pole lihtsalt minu võimuses, kuna auto remontimiseks mul elamise kõrvalt raha ei jää, siis see seisab hetkel niisama ja ootab hooldust-remonti.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid mehelt, kes on kantud lapse isana sünnitunnistusele. Seega tuleks töepoolest enne tuvastada lapse isadus ja seejärel on võimalik isalt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamist taotleda kohtu kaudu, samas menetluses on võimalik taotleda ka elatise väljamõistmist – kohtumenetluse algatamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus.
Kui lapse isa on 100%-liselt töövõimetu ja sellega seoses ei suuda ta hankida endale sissetulekut, võib kohus elatise välja mõista väiksemas ulatuses kui kehtiv miinimum ehk siis väiksemas summas kui 195 eurot kuus.

Kui Teie majanduslik olukord on kehvemapoolne, võib Teil olla õigus saada riigilt tasuta õigusabi, sellisel juhul määratakse Teile esindaja, kes koostab kohtule vajalikud dokumendid ja esindab Teid kohtuistungil.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean maksma elatisraha kuni poisi 19-aastaseks saamiseni, ehk siis kutsekooli lõpetamiseni?09.01.2015

Kui suur on 2015 a laste elatisraha, siiani maksnud 355 eurot, lapsed vanuses 15 ja 17, poiss saab mais 18, kas isa peaks maksma elatist nii kaua kuni poiss lõpetab kooli ehk siis 19 a saamisena. Hetkel õpib Kutsehariduskoolis, kus omandab keskhariduse kui ka kutse, hetkel 2 kursus, lõpetab kooli niisiis 19 aastasena.
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

2015. aastal on elatise minimaalne määr ühe lapse kohta 195 eurot kuus, seega on kahe lapse elatise minimaalne määr 2015. aastal 390 eurot kuus.

Kui 17-aastane laps saab kutseõppeastuses keskeriharidust omandades 18-aastaseks, tuleb vanematel last ülal pidada kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame tõestada, et korter on meie ja ühisvara, kuigi vormistasime selle sõbra nimele?09.01.2015

Meil on abielu ajal soetatud ühine korter. Mõned aastad hiljem tekkis võimalus osta ka ära kõrvalkorter, et siis 2 korterit omavahel kokku ehitada ja seda ka tegime. Teise korteri soetamiseks aga pangast laenu ei olnud võimalk küsida, kuna mehe ametlik palk oli siis liiga väike. Seega vormistati laenuleping ja juurde soetatud korter mehe sõbra nimele.
Kas mul on mingi võimalus abielu lahutamise käigus tõestada, et ka teine korter on tegelikult ühisvara, kuigi kuulub kolmandale isikule? Korterid on nõnda kokku ehitatud, et uuesti kaheks eraldi korteriks oleks neid teha väga keeruline ja ka kulukas.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abikaasade ühisvara hulka kuulub vara, mis on soetatud abielu ajal. Seejuures peab vara ka registri järgi kuuluma abikaasadele (või vähemalt ühele abikaasadest). Kui kinnisvara kuulub kolmandale isikule, ei ole võimalik lugeda seda abikaasade ühisvaraks. Peaksite uurima vara omanikult, kas ta on nõus tegema vastvaid tehinguid, et vara saaks juriidiliselt Teie ja abikaasa ühisomandisse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on seaduslik, et 6. jaanuaril teatab korterelamu valitseja, et aasta algusest suureneb hooldustasu?08.01.2015

Tere!
Kas on seaduslik, kui korterelamu valitseja (hooldusettevõte) teatab 06.01.2015 saadetud detsembrikuu hooldusteenuste arvega, et seoses miinimumpalga tõusuga suureneb elamu hooldustasu alates 01.01.2015 0,05 euro võrra 1 m2? Kas miinimumpalga tõus on üldse mõjuv põhjus hooldustasu suurendamiseks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandiseaduse paragrahv 22 lõige 2 kohaselt maksavad korteriomanikud kortermaja valitsemisega seotud teenuste eest majanduskavast (mitte miinimumpalgast) lähtudes. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt on õigustatud majanduskava kinnitama korteriomanikud, mitte aga valitseja.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuhu pean pöörduma kui tööandja ei ole minu töötasult sotsiaalmaksu täissummat maksnud?08.01.2015

Tere! Avastasin, et tööandja on minu töötasult jätnud maksmata sots.maksu. Kuna aga jaanuarist 2014 oli min.palk 355.-, siis tööandja on ka palka 3 kuud valesti arvutanud min.320.- pealt. Andsin sellest tööandjale teada, aga ta ei ole ikka vahesid ära maksnud ja sots.maksu samuti. Kuhu pean pöörduma? Tänan

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui tööandja on jätnud maksmata töötasult arvestatud sotsiaalmaksu, siis on see täielikult tööandja, mitte töötaja probleem. Seaduse järgi ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. 2014. aastal oli see täistööajaga töötamise korral 355 eurot ja alates 1. jaanuarist 2015 390 eurot. Paraku saab valitsus kamandada ainult riigisektoris tegutsevaid tööandjaid. Muudes sektorites lepivad tööandja ja töötaja töötasu suuruse ja maksmise korra kokku omavahel töölepingus. Tööandja on rikkunud oma kohustusi ainult juhul, kui tööleping näeb ette töötasu maksmise vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärale. Lepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
 

Küsimus: Kas liiklusmärk 384 e. "Parkimiskeelu ala" mõjuala ulatub sellelt teelt algavale kõrval-tupiktänavale?07.01.2015

Kas LM 384 e. "Parkimiskeelu ala" tähistab parkimiskeeldu ainult tänava alal, kuhu märk on paigaldatud või laieneb märgi mõjuala ka sellelt tänavalt alguse saavale ja teise tänavanimega kõrval-tupiktänavale? Tupiktänava lõpus asub eraparkla. Tupiktänavale ei ole paigaldatud ei parkmist lubavat ega keelavat liiklusmärki. Kas antud tupiktänaval võib parkida?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mõjualamärkide idee seisneb selles, et märgi mõju alla kuuluvad kõik teed ja tänavad, mis jäävad teisele poole märki, olgu nad siis tupiktänavad või muud tänavad. Mõjuala märgi mõju lõpetab mõjuala lõpu märk 39. Mõjualamärgi puhul ei kehti põhimõte, et liiklusmärk kehtib vaid sellel teel ja sellel teepoolel, kuhu see on paigaldatud.

Kui aga mõnele mõjualasse suubuvale teele ei ole paigaldatud mõjualamärki ja juht on mõjualasse jõudmiseks kasutanud just seda teed, siis võib süüteokoosseis olla välistatud juhi teos süüteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu.
 

Küsimus: Kuidas kujuneb tulumaksuga maksustatav summa kui müün korteri, kus seni elas minu ema?07.01.2015

Tere
Minule kuuluvas korteris (ostetud 11a tagasi) elab minu ema. Soovin võtta ta enda juurde elama ja korteri
müüki panna. Korterisse ei ole keegi sisse kirjutatud
ja ise seda ei kasuta elukohana. Tean, et tulumaksu tuleb maksta müügi ja ostu vahelt.
Kuid olen kuulnud, et kui korterit on kasutatud eluruumina
(kuigi seal elab minu ema) vaadatakse seda kui korteri üürile andmist, antud juhul null euroga kuus. Kas tulumaksu tuleb nüüd tasuda kogu müügisummalt?
Olen tasunud kõik korteriga seotud kulud (küte, elekter, prügi jne) ise. Kas see võimaldab tulumaksu tasuda ikkagi ostu - müügi vahe summalt?

Tänan vastuse eest.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvabastus kehtib üksnes juhul, kui korteriomanik võõrandab eluruumi, mida ta ise kasutab alalise/peamise elukohana. Kui korteris elab keegi teine, siis maksustatakse korteri müügist saadud kasu, sõltumata elaniku isikust või sellest, kas elanik üüri ja kaasnevaid kulusid on tasunud.
 

Küsimus: Kas meremees peab maksma Eestis maksud kui töötab Panama lipu all oleval laeval?06.01.2015

Mina töötan laeval. Laeva lipuriik on Panama ja tööandja asub Araabia Ühendemiraatides ja palk tuleb ka sealt.
Maksuameti lehest leidsin:
"Välisriigis saadud tulud – töötasud, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest saadud tasud ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud – on Eestis tulumaksuvabad juhul, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused: isik viibis töötamise eesmargil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul palgatulu ja tasud olid välisriigis maksustatud (ka siis, kui maksu lõppsummaks jäi null eurot) maksustamine on dokumentaalselt tõendatud"
Emiraatides tulumaks puudub, Panamas samuti puudub tulumaks meremeestele. Olen viibinud välisriigis rohkem kui 183 päeva.
Kas ma saan õigesti aru, et ma ei pea Eestis tulumaks maksma kuid pean tuludeklaratsioonis kirjutama, et olen Panamas või Emiraatides maksustatud = 0?
Kuidas ma siis võin tõestada, et puudusin Eestist 183 päeva ja kust saada tõend, et maksud on välisriigis = 0?
Tänan!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Eesti on ühinenud ÜRO Mereõiguse Konventsiooniga, mille kohaselt on laeval selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Ühe riigi lipu all sõitev laev on rahvusvahelistes vetes viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all. Meremees, kes töötab rahvusvahelistes vetes sõitval laeval, mis ei ole Eesti lipu all, ei ole Eesti resident. Antud juhul kehtib maksustamisel Panama seadus ja kuna ka tööandja ei ole Eesti resident, siis pole Eesti riigil selle meremehe töötasuga midagi tegemist.
 

Küsimus: Mis ajast näeb e-maksuametis detsembrikuu väljamakstud tasu sotsiaalmaksu?06.01.2015

Tere,
Küsimus seoses emapalga saamisega (emapalka hakkan saama 2014 a keskmise järgi).
Tööandja kandis minu detsembrikuu töötasu minu kontole 30.12.2014, kuid e-maksuametist sotsiaalmaksu andmete alt vaadates ei ole seal näha detsember summa x, viimane on november summa x.
Kas see on sellepärast, et maksud on deklareerimata ja need tehakse hiljemalt 10.01.2015, siis kajastub see summa 2014 aasta tulus? Või jättis tööandja midagi tegemata, maksis küll töötasu välja detsembri lõpus 2014, aga see ei lähe 2014 aasta arvesse?
(Detsembrikuus välja makstud sotsiaalmaksuga maksustatud tasud lähevad 2014. kalendriaasta keskmise tulu arvutamisel arvesse.)

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Läheb küll arvesse. Kui 2014. aasta detsembrikuu töötasu maksti välja sama aasta detsembris, siis rakendatakse maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel 2014. aasta määrasid ning deklareeritakse maksud ja maksed 2014. aasta detsembrikuu eest 10. jaanuariks 2015.
 

Küsimus: Kas saan öelda töölepingu üles erakorraliselt, kuigi tööandja püüab palga osalise tähtaegse maksmisega seda olukorda ära hoida?29.12.2014

TERE.
Tööandja viivitab igakuiselt palga maksmisega,kuna olen öelnud, et ütlen töölepingu üles tlp seaduse paragrahv 91 lg 1 järgi, siis nüüd maksab ta palgapäevale järgnevatel päevadel osalise tasu, venitades ülejäänuga ikkagi. Kas mul on õigus ka sellisel juhul öelda tööleping üles tlp seaduse paragr.91 järgi?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige siis, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Tuleb märkida, et näiteks mõnepäevast viivitust ei saa pidada oluliseks viivituseks. Oluliseks viivituseks loetakse üldjuhul viivitust, mis kestab mitmeid kuid. Kohtupraktikas on oluliseks viivituseks loetud ka olukorrad, kus töötajal on mitmeid kuid saamata vaid osa töötasust. Osalise töötasu maksmata jätmise juures tuleb lisaks ajalisele viivitusele hinnata ka seda, kui suures osas on tööandja töötasu maksmata jätnud. Väheolulise osaga hilinemise korral ei pruugi tegemist olla erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuva põhjusega. Kokkuvõttes oleneb erakorralise ülesütlemise võimalikkus sellest, millises ulatuses ning kui kaua on tööandja töötasu maksmisega viivitanud.

Kui töötajal ei ole võimalik töölepingut erakorraliselt üles öelda, siis saab töötaja nõuda tööandjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Käesoleval hetkel on viiviseks 8,15% aastas ehk 0,0223% päevas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest alates palgapäevale järgnevast päevast kuni päevani, mil tööandja on viivitatud summa välja maksnud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee