Õigus
Küsimus: Kas on see lubatud, et pean tööle minema nädal hiljem kui muidu pidin vahetusse minema, nädal aega olen siis ju rahata?03.11.2014
Tere! Töötan laevas, nädal tööl ja nädal vaba. Olen praegu puhkusel ja peaksin tööle minema 5.nov aga täna teatati, et tahetakse panna teise vahetusse ja see tähendab siis seda, et peaksin tööle minema alles 12.nov. Aga siis peaksin ma veel nädala kodus istuma ja siis juba ju ilma rahata ja minu töötunnid ei tule kuidagi täis. On see lubatud?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 28 lg 2 sätestab tööandja kohustused, milleks on muuhulgas töötaja kindlustamine kokkulepitud tööga. Lisaks on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Ühepoolselt ei ole võimalik selliseid tingimusi muuta.
Üldreeglina sätestab § 35 töötasu maksmise regulatsiooni töö mitteandmise korral. Töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja maksma töötajale töötasu olukorras, kui tööandja ei luba töötajat tööle.
Selline olukord, et tööandja ei kindlusta Teid tööga ning samas ei maksa ka mingit töötasu, ei ole õiguspärane. Kui tööandjal ei ole võimalik Teile tööd pakkuda, siis on ta siiski kohustatud Teile tasuma TLS § 35.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas lapse isal on õigus tagasiulatuvalt 1 aasta elatist nõuda, kui laps käib tööl ja on 19-aastane?03.11.2014
Tere.
Kas lapse isal on õigus tagasiulatuvalt 1 aasta elatist nõuda, kui laps käib tööl ja on 19a? Kohtus kokku lepitud elatis on korralikult makstud. Kui lapse isa kohtusse pöördub, kas siis otsus tehakse ilma minu kohalolekuta. Tänan
Kas lapse isal on õigus tagasiulatuvalt 1 aasta elatist nõuda, kui laps käib tööl ja on 19a? Kohtus kokku lepitud elatis on korralikult makstud. Kui lapse isa kohtusse pöördub, kas siis otsus tehakse ilma minu kohalolekuta. Tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt seadusele tuleb lapsi ülal pidada ka peale täiskasvanuks saamist (kuni 21-aastaseks saamiseni), kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
Kui laps on täisealine, siis teda kasvatav vanem (isa), ei saa ise hagi kohtusse esitada. Seda saab teha vaid laps ise. Ning kui Teie olete selles asjas vastaspool, antakse Teile kindlasti võimalus esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited.
Kui alaealiste puhul on seadus kindlaks määranud miinimumelatise suuruse, siis täiskasvanud laste puhul seda ei ole ning elatise suurus määratakse kindlaks lähtudes lapse reaalsetest vajadustest. Kui laps käib tööl ning teenib endale ka ise sissetulekut, siis kindlasti võetakse seda elatise suuruse määramisel arvesse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean elatise asjus uuesti kohtusse pöörduma, sest eelmisel korral ei taibanud, et isa ei pea ju suvel trennide eest maksma?03.11.2014
Tere!
Pöördusin kohtusse elatise (miinimumsummas) väljamõistmiseks meie kahe lapse isalt. Asi päädis septembri lõpus omavahelise kohtus allkirjastatud kokkuleppega - isa maksab edaspidi tema nimele laekuvad lasteaiarved ja trennid. Kohtunik sai miinimumelatist aluseks võttes lasteaia ja trenni tasusid maha lahutades summaks 185 eurot, mis laste isa igakuiselt minu arvele peab kandma. Siit aga küsimus, millele istungil tähelepanu ei pööratud, ega osanud ka ise tol hetkel sellele mõelda - kuidas on lood suvel, mil trenne ei toimu ning lasteaed on kuu aega puhkusel? Kordan, et hagi oli esitatud miinimumsummale ja isa on lepingus minu arvele kohustatud kandma siiski vaid 185 eurot. Kas pean selle keerulisevõitu olukorra lahendamiseks/lisasätete tegemiseks uuesti kohtu poole pöörduma? Ning veel - kuna lasteaia arved on igal kuul sõltuvalt kohal käidud päevadest erinevad, kandis laste isa nt oktoobris johtuvalt suuremast lasteaiaarvest elatisena minu arvele vaid 157 eurot. Kas see on õigustatud? Istungil nimetas ta ise lasteaiale kuluva summa, mis kohtunik arvutusi tehes arvesse võttis.
Pöördusin kohtusse elatise (miinimumsummas) väljamõistmiseks meie kahe lapse isalt. Asi päädis septembri lõpus omavahelise kohtus allkirjastatud kokkuleppega - isa maksab edaspidi tema nimele laekuvad lasteaiarved ja trennid. Kohtunik sai miinimumelatist aluseks võttes lasteaia ja trenni tasusid maha lahutades summaks 185 eurot, mis laste isa igakuiselt minu arvele peab kandma. Siit aga küsimus, millele istungil tähelepanu ei pööratud, ega osanud ka ise tol hetkel sellele mõelda - kuidas on lood suvel, mil trenne ei toimu ning lasteaed on kuu aega puhkusel? Kordan, et hagi oli esitatud miinimumsummale ja isa on lepingus minu arvele kohustatud kandma siiski vaid 185 eurot. Kas pean selle keerulisevõitu olukorra lahendamiseks/lisasätete tegemiseks uuesti kohtu poole pöörduma? Ning veel - kuna lasteaia arved on igal kuul sõltuvalt kohal käidud päevadest erinevad, kandis laste isa nt oktoobris johtuvalt suuremast lasteaiaarvest elatisena minu arvele vaid 157 eurot. Kas see on õigustatud? Istungil nimetas ta ise lasteaiale kuluva summa, mis kohtunik arvutusi tehes arvesse võttis.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te laste isaga elatise muutmise osas kokkuleppele ei saa, tuleb tõepoolest uuesti kohtusse pöörduda. Iseenesest on kokkulepe, mille kohaselt vanem maksab miinimummääras elatisest väiksema summa, kuid teeb samas lapse ülalpidamiseks ka vahetult kulutusi, igati sobiv ja seaduslik, kuid kui Te tunnete, et selline kokkuleppe enam ei toimi, on Teil õigus kohtult taotleda, et isa täidaks oma ülalpidamiskohustust vaid elatise maksmise teel.
Kui kompromissi kohaselt tuleb laste isal tasuda elatisena 185 eurot ning tasuda laste lasteaia ja trennide eest, ei ole isal õigust teha mahaarvamisi elatisena makstavast summast, s.o 185-st eurost.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin teha, kui isa ei luba enne elatise kohtus arutamist lapsel minuga kohtuda? 03.11.2014
Tere. Kas lapse isal on õigus elatis 1a tagasi ulatuvalt nõuda, kuna tema rõhutab sellele, et 5a enne kohut ei toetanu last rahaliselt. Praegu on poeg 19a ja käib tööl. Kohtus kokku lepitud summa on korralikult makstud ja olen ostnud riideid. Nüüd lapse isa ei luba pojal mulle küllagi tulla, ütleb, et enne kohtu otsust ei tohi kokku saada ega helistada. Kas minul enam üldse õigusi pole. Mida saaksin teha.
Tänan
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsest lahus elav vanem ei ole lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ega muul viisil lapse ülalpidamises osalenud, on lapsel õigus saada elatist ka tagasiulatuvalt, maksimaalselt ühe aasta enne elatishagi kohtule esitamist. Kui vanem on lapse ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole tagasiulatuv elatisnõue põhjendatud.
Vaatamata elatisvaidlusele on Teil õigus oma lapsega suhelda ja teine vanem selleks takistusi teha ei tohiks. Kui laps on juba täisealine, ei saa teine vanem enam ilmselt lapsega suhtlemisele füüsiliselt takistusi teha, seega peaksite üritama lapsega vahetult kontakti otsida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused mul on, kui tööandja on viivitanud palga maksmisega juba kaks nädalat?03.11.2014
Tere,
Kui töölepingus on palgapäev kindlal kuupäeval, kuid tööandja ei ole seda ka veel 14 päeva hiljem üle kandnud, kas siis nii ongi, et see on õige või on töötajal ka mingid õigused oma teenitud palk kätte saada?
Kui töölepingus on palgapäev kindlal kuupäeval, kuid tööandja ei ole seda ka veel 14 päeva hiljem üle kandnud, kas siis nii ongi, et see on õige või on töötajal ka mingid õigused oma teenitud palk kätte saada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töötasu maksmine kokkulepitud tingimustel ja ajal on üks tööandja peamisi kohustusi ning kui seda tähtaegselt täidetud ei ole, on tegemist rikkumisega.
Juhul, kui tööandja on niivõrd pikka aega olnud töötasu maksmisega viivituses, on töötajal võimalik öelda tööleping erakorraliselt üles vastavalt TLS § 91 lõikele 1. Selle jaoks tuleb tööandjale esitada kirjalik ülesütlemisavaldus ning selles ülesütlemise põhjusi kirjeldada. Etteteatamise tähtaega sellisel puhul ei ole ning töölepingu võib lugeda lõppenuks järgmisest päevast alates avalduse esitamisest. Lõppemise kuupäev tuleks aga kindlasti sellesse avaldusse märkida. Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on töötajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Lisaks on töötajal õigus nõuda viivist tasumata palga summalt seadusjärgses määras, milleks hetkel on 0,022% päevas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui eraisikust klient ei tasu tehtud tööde arvet ettevõttele, kas siis selle arvega võib inkassosse pöörduda?03.11.2014
Ettevõte on töö teostanud kliendile ning arve on esitatud, kuid arve on tasumata (maksetähtaeg on möödas). Kliendi ja ettevõtte vahel pole sõlmitud lepingut tööde teostamise kohta. Kas piisab arvest, mis on esitatud kliendile, et pöörduda inkassofirma poole?
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas viimasel kuuel kuul makstud lisatasu ja preemia võetakse õppepuhkuse keskmise päevatasu arvutamisel arvesse?03.11.2014
Tere
Sooviks teada, kas viimasel kuuel kuul lisaks palgale makstud lisatasu (boonus, preemia) võetakse puhkuse (õppepuhkuse) keskmise päevatasu arvutamisel arvesse. Hetkel seda ei tehta. Õppepuhkust makstakse palga alusel.
Sooviks teada, kas viimasel kuuel kuul lisaks palgale makstud lisatasu (boonus, preemia) võetakse puhkuse (õppepuhkuse) keskmise päevatasu arvutamisel arvesse. Hetkel seda ei tehta. Õppepuhkust makstakse palga alusel.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Milliseid toiminguid on vaja teostada, et muuta kaasomandis oleva kortermaja keldripinna kasutuskorda?01.11.2014
Tere,
tekkis küsimus seoses kaasomandis oleva keldripinna jaotamise kohta. Nimelt on tegu 8 korteriga majaga, kus kõik korterid on kaasomandis. Korterite kasutamise kohta on sõlmitud ka notariaalne kasutuskord, kus on välja toodud ka, et kõigi kasutada võrdselt on keldri ja pööningu pind. Nüüd on tekkinud vajadus jaotada keldri pind ning sellega seoses ka muuta notariaalset kasutuskorda. Milliseid toiminguid on vaja selle tarbeks teostada? Kas on vaja teha eelnevad mõõtmised keldripinna jaotamise kohta, ruumide planeeringud ning selle alusel on võimalik kõikide kaasomanike nõusolekul märkida ära millise isiku juurde hakkab vastavalt märgistatud keldri pind kuuluma? Kuidas tuleks käituda siis, kui üks kaasomanikest, kes on hõivanud enamuse keldripinnast, ei ole nõus muutma kehtivat notariaalset kasutuskorda, milles sätestatakse uued kasutuskorra tingimused keldripinna kasutamise kohta?
Ette tänades,
tekkis küsimus seoses kaasomandis oleva keldripinna jaotamise kohta. Nimelt on tegu 8 korteriga majaga, kus kõik korterid on kaasomandis. Korterite kasutamise kohta on sõlmitud ka notariaalne kasutuskord, kus on välja toodud ka, et kõigi kasutada võrdselt on keldri ja pööningu pind. Nüüd on tekkinud vajadus jaotada keldri pind ning sellega seoses ka muuta notariaalset kasutuskorda. Milliseid toiminguid on vaja selle tarbeks teostada? Kas on vaja teha eelnevad mõõtmised keldripinna jaotamise kohta, ruumide planeeringud ning selle alusel on võimalik kõikide kaasomanike nõusolekul märkida ära millise isiku juurde hakkab vastavalt märgistatud keldri pind kuuluma? Kuidas tuleks käituda siis, kui üks kaasomanikest, kes on hõivanud enamuse keldripinnast, ei ole nõus muutma kehtivat notariaalset kasutuskorda, milles sätestatakse uued kasutuskorra tingimused keldripinna kasutamise kohta?
Ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui üks kaasomanikest ei ole keldripinna kasutuskorra kokkuleppega nõus, siis ei ole võimalik vastavat lepingut sõlmida. Ainsaks väljapääsuks olukorrast on sellisel juhul kaasomandi lõpetamine asjaõigusseaduse paragrahv 76 alusel.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tohin hoida trepikojas lapsevankrit?01.11.2014
Tere
Kui maja teatud koridori osa kasutab 2 peret ehk siis teistel ei saa olla pretensioone, siis milliseid tingimusi saab üks korteriomanik teisele esitada lapsekäru hoidmise osas ühiskasutatavas koridoris? Ühistu tingimusi ei ole seadnud.
Kas on olemas seadust, et seal ei tohi midagi hoida? Kas näiteks tuleohutuse seisukohast vms? Kui käru on minu korteri ukse taga ning seal on möödapääsemise võimalus trepist käimiseks, kas siis saab üks korteriomanik öelda, et temale see ei sobi?
Varasemalt on tema seal hoidnud rattaid, mööblit, prügi jms, kuid kui meil on nüüd lapsekäru vaja hoida, siis tekkis "seadus", et koridorid peavad olema tühjad.
Hetkel on olukord, kus naaber on omavoliliselt tõstnud lapsekäru läbi kitsaste keldrite seda kriimustades ning paigaldanud maja teise sissepääsu juurde. Seal on aga selle hoidmine ebamõistlik, sest välisuks käib sissepoole ning vankri tõstmine välja nõuab atleetlikku osavust. Pealegi on seal siis läbipääsuks inimestel umbes poole käru jagu ruumi.
Küsimus a. kuidas on reguleeritud lapsekäru jms hoidmine; b. millised on minu õigused kui keegi on omavoliliselt teisaldanud minu vara?
Kui maja teatud koridori osa kasutab 2 peret ehk siis teistel ei saa olla pretensioone, siis milliseid tingimusi saab üks korteriomanik teisele esitada lapsekäru hoidmise osas ühiskasutatavas koridoris? Ühistu tingimusi ei ole seadnud.
Kas on olemas seadust, et seal ei tohi midagi hoida? Kas näiteks tuleohutuse seisukohast vms? Kui käru on minu korteri ukse taga ning seal on möödapääsemise võimalus trepist käimiseks, kas siis saab üks korteriomanik öelda, et temale see ei sobi?
Varasemalt on tema seal hoidnud rattaid, mööblit, prügi jms, kuid kui meil on nüüd lapsekäru vaja hoida, siis tekkis "seadus", et koridorid peavad olema tühjad.
Hetkel on olukord, kus naaber on omavoliliselt tõstnud lapsekäru läbi kitsaste keldrite seda kriimustades ning paigaldanud maja teise sissepääsu juurde. Seal on aga selle hoidmine ebamõistlik, sest välisuks käib sissepoole ning vankri tõstmine välja nõuab atleetlikku osavust. Pealegi on seal siis läbipääsuks inimestel umbes poole käru jagu ruumi.
Küsimus a. kuidas on reguleeritud lapsekäru jms hoidmine; b. millised on minu õigused kui keegi on omavoliliselt teisaldanud minu vara?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teie õigused seoses kaasomandil asuva vallasvara õigusvastase teisaldamisega tulenevad üldistest tsiviilõiguslikest normidest - eelkõige on Teil on õigus vara enda valdusesse tagasivõtmiseks kasutada omaabi ja otsimisõigust ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan kaasomanikult nõuda, et ta teisaldaks oma püstitatud abihoone?01.11.2014
Elamumaa kaasomand võrdsetes osadega 1/2-1/2
Kaasomanik pani krundile 30-40 ruutmeetrise teisaldatava abihoone, mille eest soovib nüüd ebamõistlikku hinda maa müügi korral.
Kasutuskord puudub, mis õigused mul on? Kas ma saan nõuda kaasomanikult maja teisaldamist? Kui kaasomanik soovib seda abihoonet üürida välja, kas mul on õigus küsida üüritulu jagamist? Kuna ka mina ei saa sellel ajal seda krunti kasutada, kui on kaasomanik krundi koos abihoonega välja üürinud.
Krundi suurus u 1600 ruutu, sinna kõrvale teist abihoonet mul ei oleks võimalik panna, kuna seda ei luba ka tehtud projekt.
Kui ma selle krundi kaasomandi ära müün, kas automaatselt läheb uuele omanikule 1/2 teisaldatavast koosomaniku majast? Kas kaasomanik saab seda vaidlustada peale müüki?
Kaasomanik pani krundile 30-40 ruutmeetrise teisaldatava abihoone, mille eest soovib nüüd ebamõistlikku hinda maa müügi korral.
Kasutuskord puudub, mis õigused mul on? Kas ma saan nõuda kaasomanikult maja teisaldamist? Kui kaasomanik soovib seda abihoonet üürida välja, kas mul on õigus küsida üüritulu jagamist? Kuna ka mina ei saa sellel ajal seda krunti kasutada, kui on kaasomanik krundi koos abihoonega välja üürinud.
Krundi suurus u 1600 ruutu, sinna kõrvale teist abihoonet mul ei oleks võimalik panna, kuna seda ei luba ka tehtud projekt.
Kui ma selle krundi kaasomandi ära müün, kas automaatselt läheb uuele omanikule 1/2 teisaldatavast koosomaniku majast? Kas kaasomanik saab seda vaidlustada peale müüki?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Ehitise lammutamise nõudmine ei oleks ilmselt mõistlik, sest seda ei ole ilmselt võimalik ilma kahjustamata kinnistult eemaldada.