Õigus
Küsimus: Kas kohtu kaudu oleks võimalik elatise suurust vähendada, sest elatise summa on suurem kui mu palk?05.11.2014
Tere
Maksan alates 01.01.2014a eksnaisele kahe lapse elatustoetust 420€/kuus, kohtu poolt välja mõistetuna. Kuid nüüd, kus mu palk on väiksem (380-410€) kui kohtu poolt määratud elatisnõue, siis jään ju iga kuu võlgu. Nüüd siis ongi see hetk juba käes, kus kohtutäitur mul kukil mingi 1300€ nõudega. Lisaks on veel vaja igakuiselt 200€ liisingut maksta auto eest, et tööl käia ja laen enne alimentide välja nõudmist 100€ kuus.
Kohtus ei arvestatud olemasoleva liisingu ja laenuga. Mida teha nüüd edasi ja kuidas oleks võimalik see täitur tühistada, sest puht füüsiliselt pole see maksmine teostatav, kuna eesti palgad nii väikesed aga maksud suuremad kui kuupalk, pole ime, et noored isad kellel väikesed palgad ja suured alimendid, end surnuks sõidavad või ära tapavad (seda tänu meie tänapäeva seadustele ja maksusüsteemile). Oleks hea, kui saaks vorme, dokumente edasiseks, juhindumaks olukorra päästmist.
Ette tänades
Maksan alates 01.01.2014a eksnaisele kahe lapse elatustoetust 420€/kuus, kohtu poolt välja mõistetuna. Kuid nüüd, kus mu palk on väiksem (380-410€) kui kohtu poolt määratud elatisnõue, siis jään ju iga kuu võlgu. Nüüd siis ongi see hetk juba käes, kus kohtutäitur mul kukil mingi 1300€ nõudega. Lisaks on veel vaja igakuiselt 200€ liisingut maksta auto eest, et tööl käia ja laen enne alimentide välja nõudmist 100€ kuus.
Kohtus ei arvestatud olemasoleva liisingu ja laenuga. Mida teha nüüd edasi ja kuidas oleks võimalik see täitur tühistada, sest puht füüsiliselt pole see maksmine teostatav, kuna eesti palgad nii väikesed aga maksud suuremad kui kuupalk, pole ime, et noored isad kellel väikesed palgad ja suured alimendid, end surnuks sõidavad või ära tapavad (seda tänu meie tänapäeva seadustele ja maksusüsteemile). Oleks hea, kui saaks vorme, dokumente edasiseks, juhindumaks olukorra päästmist.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie sissetulek on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga märkimisväärselt muutunud, võiks olla elatise vähendamine iseenesest põhjendatud, kuid märgin siiski ära, et reeglina kohtud elatist alla miinimummäära ei vähenda – 2014. aastal on elatise minimaalne määr ühe lapse kohta 177,5 eurot kuus.
Seni, kuni Teil ei ole uut kohtuotsust elatisraha vähendamise kohta, võib laste ema läbi kohtutäituri nõuda elatist kehtiva kohtuotsuse alusel 420 eurot igas kalendrikuus. Märgin seejuures ära, et kui kohus otsustab elatist vähendada, vähendatakse elatist alates hagiavalduse esitamisest, tagasiulatuvalt elatist vähendada ei saa, seega juba tekkinud elatisvõlg tuleb Teil tasuda.
Elatise vähendamise taotlemiseks tuleb Teil kohtule esitada hagiavaldus, kus on selgelt põhjendatud, mistõttu ei ole Te enam võimaline maksma elatist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Riigilõivu elatise vähendamise hagilt (enam) tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma tohin lapsehoolduspuhkuse ajal osalise koormusega töötada, et säiliks vanemahüvitis?05.11.2014
Tere,
Kas lapsehoolduspuhkus tuleb katkestada, kui soovin vanemahüvitise saamise ajal osalise kohaga töötada ja teenida vanemahüvitisele lisaks 320 eurot bruto? Ning kui ma katkestan lapsehoolduspuhkuse, kas ma saan siis vanemahüvitist edasi?
Kas vanemahüvitise ajal töötaval lapsevanemal, kes teenib lisa 320 eurot bruto, lasub kohustus teavitada sellest pensioniametit või see kohustus lasub tööandjal?
Kas selleks perioodiks (vanemhüvitise ajal osalise kohaga töötamine) tuleb vormistada oma olemasoleva tööandjaga eraldi leping? Kui jah, siis kuidas on seda mõistlik teha, et hiljem kui ma täiskohaga tööle tagasi lähen, oleksid säilinud minu töötingimused (palk, töökohustused jms) mis olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut?
Kas lapsehoolduspuhkus tuleb katkestada, kui soovin vanemahüvitise saamise ajal osalise kohaga töötada ja teenida vanemahüvitisele lisaks 320 eurot bruto? Ning kui ma katkestan lapsehoolduspuhkuse, kas ma saan siis vanemahüvitist edasi?
Kas vanemahüvitise ajal töötaval lapsevanemal, kes teenib lisa 320 eurot bruto, lasub kohustus teavitada sellest pensioniametit või see kohustus lasub tööandjal?
Kas selleks perioodiks (vanemhüvitise ajal osalise kohaga töötamine) tuleb vormistada oma olemasoleva tööandjaga eraldi leping? Kui jah, siis kuidas on seda mõistlik teha, et hiljem kui ma täiskohaga tööle tagasi lähen, oleksid säilinud minu töötingimused (palk, töökohustused jms) mis olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selleks, et jätkata töölepingu alusel töötamist, peab töötaja katkestama oma lapsehoolduspuhkuse ja teavitama tööandjat soovist naasta tööle 14 kalendripäeva ette. Vanemahüvitist on võimalik saada töötamise ajal, kuid samaaegselt olla lapsehoolduspuhkusel ning töötada samal töökohal ei ole võimalik. Vanemahüvitist siiski vähendatakse, kui saadud brutotulu ületab vanemahüvitise määra. See tähendab seda, et kui Teie brutopalk on 320 eurot kuus, siis vanemahüvitis ei muutu, kui see on aga 323 eurot, siis hüvitist vähendatakse.
Iseenesest ei ole keelatud töötada teise tööandja juures. Siis tuleks Teie ning uue tööandja vahel sõlmida uus tööleping või võlaõiguslik leping, mis pooltevahelist töösuhet lapsehoolduspuhkuse ajal reguleeriks. Sellisel juhul on lapsehoolduspuhkuse lõppedes võimalik Teil põhitöökohale naasta. Siis on ka säilinud töölepingus kokku lepitud töötingimused, mis olid enne lapsehoolduspuhkusele minekut.
Vanemahüvitise seaduse (edaspidi VHS) § 5 lg 1 järgi on vanemahüvitise saajal kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit, kui isik saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ilmnevad muud asjaolud, mis hüvitise suurust võivad mõjutada. Tulu hulka kuuluvad näiteks kõik tööandja poolt makstud summad – ka preemiad, puhkusetasud jms. Arvesse lähevad ka võlaõiguslike (nt töövõtu- ja käsundusleping) lepingute alusel tehtud tööd. Kui Teie sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ei ületa ühes kuus 320 eurot, siis puudub ka kohustus Sotsiaalkindlustusametit teavitada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas eraisik saab osta kinnisvara firmalt kapitalirendi tingimustel?05.11.2014
Kas eraisik saab osta kinnisvara firmalt kapitalirendi tingimustel?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kes peab isoleerima katuse vee ärajooksu toru, kas korteriomanik või korteriühistu?04.11.2014
Katuste vahetamisega vahetati ka osaliselt katuse vee ärajooksu torud. Korteri WC laepeal olevale torule tekib kondensatsioon ja uute plastikust torudega on korteris kosta valjult vee solinat.
Kes peaks selle toru isoleerimise ja soojustamise eest maksma, kas see on korteriomaniku oma kohustus või ühistu kaasomandina peaks selle probleemiga tegelema ühistu?
Kes peaks selle toru isoleerimise ja soojustamise eest maksma, kas see on korteriomaniku oma kohustus või ühistu kaasomandina peaks selle probleemiga tegelema ühistu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas lapse nimemuutus on koheselt taotletav koos ainuhooldusõiguse taotlusega?04.11.2014
Tere
Elan lapsega juba pea 4a soomes, laps kannab isa perekonnanime, soov on seda vahetada nii, et lapsel oleks ühine nimi minuga, praegune perekonnanimi tekitab temas ja temale aina ebamugavusi, kuna on keeruline ja laps ise ei soovi olla nii halvasti temale hääldatava nimega. Ka tuleviku seisukohalt oleks lapsel kindlasti ühiskonnas kergem läbi lüüa kandes minu perekonnanime, mis on hea lihtne ja siia ühiskonda vägagi sobilik, arvestades, et ega nö võõrapäraseid eriti kusagil ei oodata, oleks temal tulevikus palju kordi kergem.
Lapse isaga on meil ühine hooldusõigus, isa aga ei osale lapse elus alates lahkumineku hetkest, kui laps oli 1,5-aastane.
Temaga ilmselt selles osas kokkulepet aga oodata poleks, tema on isa vaid siis, kui laps on nina alla kohale viidud ja uhkust oma nime üle on täpselt niipalju, et lihtsalt rääkides ta sellest ei loobu, ka mitte väga hea põhjendusega ei pane teda ilmselt meelt muutma, justkui kiusu pärast.
Olen aru saanud nii - selleks, et muuta nime, peaksin taotlema esmalt ainuhooldusõigust.
Küsimus ongi, et kas peaksin seda taotlema lapse elukohajärgses riigis või siis eesti omas?
Ja kas nimemuutus oleks samas koheselt taotletav või alles ainuhooldusõiguse määramise järel?
Loodan, et küsimus ei tulnud liiga segaselt kirjutatuna, Tänan ette ja jään Teie vastust ootama.
Elan lapsega juba pea 4a soomes, laps kannab isa perekonnanime, soov on seda vahetada nii, et lapsel oleks ühine nimi minuga, praegune perekonnanimi tekitab temas ja temale aina ebamugavusi, kuna on keeruline ja laps ise ei soovi olla nii halvasti temale hääldatava nimega. Ka tuleviku seisukohalt oleks lapsel kindlasti ühiskonnas kergem läbi lüüa kandes minu perekonnanime, mis on hea lihtne ja siia ühiskonda vägagi sobilik, arvestades, et ega nö võõrapäraseid eriti kusagil ei oodata, oleks temal tulevikus palju kordi kergem.
Lapse isaga on meil ühine hooldusõigus, isa aga ei osale lapse elus alates lahkumineku hetkest, kui laps oli 1,5-aastane.
Temaga ilmselt selles osas kokkulepet aga oodata poleks, tema on isa vaid siis, kui laps on nina alla kohale viidud ja uhkust oma nime üle on täpselt niipalju, et lihtsalt rääkides ta sellest ei loobu, ka mitte väga hea põhjendusega ei pane teda ilmselt meelt muutma, justkui kiusu pärast.
Olen aru saanud nii - selleks, et muuta nime, peaksin taotlema esmalt ainuhooldusõigust.
Küsimus ongi, et kas peaksin seda taotlema lapse elukohajärgses riigis või siis eesti omas?
Ja kas nimemuutus oleks samas koheselt taotletav või alles ainuhooldusõiguse määramise järel?
Loodan, et küsimus ei tulnud liiga segaselt kirjutatuna, Tänan ette ja jään Teie vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isaga lapse perekonnanime muutmise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, on Teil võimalik taotleda ka ainult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus lapse perekonnanime muuta lapse isa nõusolekuta. Kui taotlete lapse hooldusõiguse täielikku üleandmist (nn ainuhooldusõigust) ja Teie nõue rahuldatakse, on Teil õigus edasipidi kõiki lapsega seotud küsimusi ainuisikuliselt otsustada, sealhulgas lapse perekonnanime muutmist.
Kui kohus on Teile andnud lapse ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse lapse nime muutmiseks, peate perekonnanime muutmiseks tegema vastava avalduse perekonnaseisuametile – kohus lapsele uut perekonnanime ei anna, annab vaid vanemale õiguse lapse perekonnanime muutmist taotleda.
Kui lapse alaline elukoht on Soomes, peaksite pöörduma Soome kohtusse. Eeldan, et Soomes on asjaajamine lapse perekonnanime muutmiseks analoogne Eestiga ehk siis toimub eelkirjeldatud viisil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemahüvitise summa saadakse jagamisel 12-ga või 9,5-ga, sest 2,5 kuud olin veel esimese lapsega lapsehoolduspuhkusel?04.11.2014
Tere,
Teine laps sündis 11 juuli 2014, vanemahüvitis arvutatakse 2013 aasta SM-ga maksustatud tulu järgi. Kui ma olin 2013 aastal 2,5 kuud esimese lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Kas 2013 tulu jagatakse 12 kuuga või siis perioodiga (9,5 kuud) millal ma teenisin selle tulu mille eest tasuti SM.
Teine laps sündis 11 juuli 2014, vanemahüvitis arvutatakse 2013 aasta SM-ga maksustatud tulu järgi. Kui ma olin 2013 aastal 2,5 kuud esimese lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Kas 2013 tulu jagatakse 12 kuuga või siis perioodiga (9,5 kuud) millal ma teenisin selle tulu mille eest tasuti SM.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mida tuleb teha, kui endine tööandja ei lõpetanud minuga töölepingut?03.11.2014
Töötasin selles firmas 4 aastat, omanikud olid Lätis, kuid Eestis oli ka olemas tehniline juht ja raamatupidaja. Aasta alguses sain teada, et firma annab oma äri teisele firmale üle. Infot oli napilt, kuna ülemused ei osanud meile öelda, kas teine firma võtab meid üle. Võtsin ise ühendust uue firma regionaaljuhatajaga ja ta lubas, et minuga tehakse leping ära. 03.03.2014 olin viimast päeva endises firmas tööl ja 04.03.2014 oli esimene tööpäev juba uues firmas, kus ma töötasin kuni 10.07.2014. Tulin omal soovil töölt ära ja kui läksin töötukassasse arvele ennast võtma, siis tuligi välja, et ma ei olegi üleviimisega tööle võetud. Töötukassa võttis mind küll arvele töötuks, kuid abirahadest mulle on ära öeldud, kuna ei saanud tõestada, et olin 180 päeva järjest tööl.Töötukassast öeldi, et edaspidi võib tulla probleeme, kuna olen endise firma töötajate registris. Endist tööandjat kätte ei saa, kuna, nagu enne mainisin, omanikud Lätis. Üritasin võtta ühendust nii telefoni teel, kui ka e-maili abil - ei mingit vastust. Käisin ka maksuametis ja sain sealt tõendi, et töötasin endises firmas, kuid töötukassa ei võtnud seda kui mõjuvat tõendit. Pöördusin ka tööinspektsiooni juristi poole, kuid sealt öeldi, et nemad ei saa mind aidata, kuna mul ei ole rahalisi pretensioone endise firma suhtes. Endine firma ei ole kuulutanud ennast pankrotis olevaks ja on täitsa tööandjate registris. Kuidas tuleks toimida, et ära saada endise tööandja töötajate registrist.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Praeguses olukorras on Teil võimalik esitada töötukassale vaie TkindlS § 45 lg 1 alusel. Vaide peate sellisel juhul esitama 30 päeva jooksul otsuse tegemise hetkest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas üldkoosolekute puuduliku läbiviimise eest vastutavad mittetulundusühingu liikmed koos juhatusega?03.11.2014
Tere. Suure liikmearvuga mittetulundusühingu kõik üldkoosolekud korraldasid juhatused viimase 10 aasta jooksul väikses ruumis, kuhu sai mahtuda vaid väike osa liikmetest - alla 10%. Nüüd selgus tagantjärele, et üldkoosolekutel tahtlikult vastuvõetud seadusevastased otsused on toonud suure kahju mitmetele ühingu liikmetele, kes ei saanud osaleda koosolekutel just ruumipuuduse tõttu ja keda jättis ühing informeerimata tehtud otsustest, mille alusel võis juhatus omastada ja müüa ühisvara ka pettuse mõjul. Juhatus ja need liikmed, kes on alati mahtunud pisiruumi, ei olnud nõus suurema ruumi rentimisega ühistu raha kokkuhoiu nimel. Need liikmed, kes ei mahtunud ruumi, ei saanud nõuda oma õigusi ega erakorralise üldkoosoleku korraldamist põhikirja täiendamiseks üldkoosolekute korraldamise osas, sest nõutava liikmete arvuga pole võimalik mõistlikul viisil ühendust saada. Selline nõiaring tekitab Küsimusi: 1) kas selliste üldkoosolekute läbiviimise eest vastutavad solidaarselt ühingu liikmed või juhatuse liikmed? 2) kas vastutus aegub täielikult 3, 5 või 10 aastaga või hoopis 3 kuuga, kui õigusvastased otsused ei olnud koheselt vaidlistatud ka kohtus? Tänud vastuse eest.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lisaks peavad juhatuse liikmed mittetulundusühingute seaduse § 32 kohaselt täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
MTÜ-de otsuste vaidlustemisega seonduv üldregulatsioon on aga järgmine: Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sellise nõude aegumistähtaeg on aga kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kui hagi pole õigeaegselt esitatud, on tegemist kehtiva otsusega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saan vaidlustada töölt vabastamise, kuna soovisin selgitusi miks ei peeta kinni töölepingust ja tööajast?03.11.2014
Tere! Töötasin firmas alates 2013. Hiljuti lõpetati minuga tööleping tööandja poolt, kus kirjas mõistlike korralduste ja töökohustuste eiramine. Saadeti koju e-kirjaga. Sellele eelnevalt ei ole ma ühtegi hoiatust ei suuliselt ega kirjalikult saanud. Minu küsimuse peale, et mida see tähendab, vastati vaid, et mul soovitati seda teha. Sellele eelnes vaid minu poolt tööandjale kirjalikult esitatud küsimused - miks muudetakse töögraafikut ilma minult küsimata ja miks ei peeta kinni töölepingust, tööajast. See paber on antud tööandjale tema allkirja vastu. Ja peale seda oligi tööandja käitumine kardinaalselt muutunud. Töögraafikut muutis päevapealt - see oli aga iga kuu alguses paigas. Veel on paberil miinimumpalk, aga tegelikult suulisel kokkuleppel 30.-eurot päev. Tööpäeva pikkuseks 11 tundi, aga kunagi ei ole arvestatud ületunde, ka ei ole olnud 30 min. pausi päeva jooksul. Ka pühade ajal topelttasusid mitte - vastuseks sain vaid, et meil ei ole seda kommet. Mida peaksin ette võtma - kas on alust vaidlustada ja mis alusel tuleks saamata tasud välja arvutada. Kirjas vaid miinimumpalk, aga tegelik ikkagi 30.-eurot päev suulisel kokkuleppel. On olemas vaid üks leht, kus peal näha, et olen päevapalga välja võtnud. Muidu esitati kuu lõppedes väljamakse paber, kus peal arvutused miinimumpalgaga, et maksude pealt kokku hoida. Maksmine toimus sularahas.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui Te leiate, et Teiega on tööleping lõpetatud alusetult, tuleks pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole - kas töövaidluskomisjon või kohus. Kui Teil on saamata tasusid, tuleks ka nende nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui Te soovite saada tasu ületundide ning pühade ajal töötatud aja eest selles ulatuses nagu oli Teil tööandjaga kokkulepe, on võimalik esitada nõue töötasu suuruse tuvastamiseks ning lähtuvalt sellest esitada ka nõue saamata jäänud ületundide ning riigipühadel töötamise eest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada tervisekahjustuse tõttu?03.11.2014
Tere!
Töötan klienditeenindajana (st töö jaoks läheb vaja käsi). Vigastasin kätt ning seetõttu on nüüd püsiv kahjustus - pidev valu ja eriarst määras operatsiooni. Hetkel on kehtiv haigusleht, kuid sooviksin selle lõpetada ja minna üle kergemale tööle samas firmas. Küsimus on selles, kas tööandjal on õigus mind vallandada ning millised on minu õigused kui tegu pikaajalise traumaga?
Töötan klienditeenindajana (st töö jaoks läheb vaja käsi). Vigastasin kätt ning seetõttu on nüüd püsiv kahjustus - pidev valu ja eriarst määras operatsiooni. Hetkel on kehtiv haigusleht, kuid sooviksin selle lõpetada ja minna üle kergemale tööle samas firmas. Küsimus on selles, kas tööandjal on õigus mind vallandada ning millised on minu õigused kui tegu pikaajalise traumaga?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt töölepingu seaduse § 88 lg 1 punktile 1 on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
TLS ei näe ette võimalust töötajal nõuda enda kergemale tööle üleviimist tulenevalt tervisliku olukorra muutumisest (selline eelis on vaid rasedal).
Samas sätestab seadus, et kui tööandja soovib sellel alusel töötajaga töölepingu üles öelda, peab ta pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
Kui tööandjal teist tööd pakkuda ei ole, on tal võimalik töötaja töövõime vähenemise tõttu tööleping üles öelda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee