Õigus

Tere
Alustasin tööd telemarketingi konsultandina 22.07.14 ja tänasest 1,5 kuud tagasi jäin haigeks. Katseaeg kestab veel 22. novembrini. Kui läksin tööle ei olnud mul enam võimalik oma kontole sisse logida ja mulle öeldi, et tegemist on tehnilise probleemiga, kuigi teiste kontodele oli samas arvutis võimalik sisse logida. Mõne aja pärast kutsuti mind ülemuse jutule ja tehti ettepanek töösuhe lõpetada. Vaatamata sellele, et minu tervis on tänaseks korras ja ei sega töötegemist, anti mulle valge paber ja pliiats lahkumisavalduse kirjutamiseks. Keeldusin avalduse kirjutamisest ja palusin aega konsulteerimiseks, kuna minu teada ei tohiks ilma etteteatamata ja põhjusel, et olin haige, lepingut lõpetada. Eelnevaid noomitusi ja probleeme ei ole esinenud. Mis õigused ja kohustused nii minul, kui ka tööandjal on ja mida peaksin nüüd edasi tegema? Tean, et ka eelnevalt on seal töölistele pandud valge paber lauale ja lõpetatud leping päevapealt.

Ette tänades

Tere. Töötan üle 2 aasta väikefirmas, töölepinguga, osalise tööajaga, vähemalt 2p nädalas. Katseajal töötasingi 2p nädalas, siis aga 3p nädalas (vahel harva 4p). Töökoormuse tõstmine toimus suulisel kokkuleppel tööandaja algatusel. Olen nüüd 3p nädalas töötanud 2 aastat, kuni selle sügiseni, kui tekkisid tööandjaga lahkhelid ning ta vähendas mu töökoormuse 2p peale nädalas. Kas tööandjal on õigus omavoliliselt seda teha, ilma mulle ette teatamata või minuga kooskõlastamata?

Ette tänades!

Olen sõlminud käsunduslepingu perioodiks 15.09.2014-31.03.2015. Käsundiandja kohustusena on lepingus märgitud: maksta käsundisaajale 15.09.2014-31.03.2015 täidetud käsundi eest tasu 1000 eurot kuus täidetud käsundi akti alusel.
Perioodi 15.09-30.09.2014 on esitatud käsundisaajale akt (summas 1000 eurot). Samas keeldub käsundiandja akti vastu võtmast, kuna väidetavalt on käsunduslepingut alustatud 15. kuupäevast ning lepingutasu septembrikuu eest tuleks vähendada poole võrra (st 500 eurot).
Kas see on korrektne?
Minu seisukoht: Käsunduslepingu korral ei dikteeri käsundiandja kui suures mahus ma tööd teen ning kui pikad on tööpäevad. See, et leping sõlmiti septembrikuu keskel, ei tähenda, et ma oleksin sellel kuul vähem tööd teinud.

Kas üüri alandamine seoses ühe küttekolde kütmise keelamisega Päästeameti poolt toimub üldnormi § 112 lg 1 või erinormi § 296 lg 2 järgi (kasutamine on piiratud ebaolulisel määral).
Tänades

Tere,
töötan klienditeenindajana ning soovin teada, kas olen kohustatud kinni maksma oma palgast inventuuri puudujäägi kui töölepingus on kirjas ainult järgmised punktid:
Peale katseaja lõppu hakatakse töötajale maksma lisatasu, mille brutosumma on 0.75% p. 2.1 sätestatud kuukäibe pealt. Eelnimetatud lisatasu sisaldab hüvitist materiaalse vastutuse eest.
Minuga on sõlmitud ka individuaalse materiaalse vastutuse leping, kus on kirjas, et sellega annan ma loa kinni pidada oma töötasust inventuuri puudujääk ja kassa puudujääk. Juhul kui töötaja süü läbi ei ole kindlustatud temale usaldatud materiaalsete väärtuste allesolek, tekitatud kahju kindlaksmääramine ja selle hüvitamine toimub vastavalt kehtiva seadusandlusega.
Summad on müüjatel erinevad, mis kinni peetakse. St kõige rohkem maksab see, kes on sel ajal kõige rohkem töötanud. Hetkel olen selles firmas katseajal ning inventuur toimub jaanuaris 2015. Töötajaid on meil kokku 4, pluss juhataja ja tavaliselt on 15-20 € olnud inimese kohta inventuuri puudujääk vaja igaühel maksta.
Veel on ka individuaalse materiaalse vastutuse lepingus kirjas lause, et mina kui töötaja, võtan endale täieliku materiaalse vastutuse temale usaldatud kauba materiaalsete väärtuste eest ning tööandja kohustub looma tingimused, mis on vajalikud lepingukohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kuid meil näiteks ei ole müügisaalis ei turvakaameraid, peegleid, aeg-ajalt turvaväravad lihtsalt ei tööta (olid koguni välja lülitatud mingi aeg seoses veeavariiga müügisaalis - kuid pood oli avatud). Kas minu töölepingus olevate punktide järgi olen ma kohustatud puudujäägid kinni maksma või mitte?

Tere!
Mul on nüüd selline olukord, et esitasin puhkuse- ja lahkumisavalduse koos ning nemad keeldusid mulle puhkust andmast. Kas niimoodi saavad nad teha? Ja kuidas ma saaksin välja nõuda oma puhkust ikkagi?
Aitäh!

Tere
Üks osaühing on mulle võlgu palgaraha juba mitu aastat. Sai käidud ka TVK-s ning firma kaotas vaidluse. Esitasin avalduse ka kohtutäiturile aga ei midagi. Nüüd on asi jõudnud niikaugele, et firmajuht on läbi kohtu sunnitud firma likvideerima, kuna tegevus puudub paar aastat, ollakse töölistele võlgu, aastaaruanded esitamata, omakapital väiksem kui minu palganõue, varasid ei ole (kohtutäitur pangakontod arestinud). Küsimus selline, et kas ma pean likvideerijale (firma omanikule) esitama uuesti mingis formaadis oma võlanõude või ei? Kui ma ei esita, siis kas ta võib firma lihtsalt likvideerida ilma pankroti väljakuulutamata? Ilma pankroti väljakuulutamata kaotaksin ma õiguse töötukassa hüvitisele.

Tere! Millistel tingimustel on korteriomanikul õigus maksta kütte eest osaliselt? Nimelt on tegu 4 korteriga majaga, kus 3 korterit kuuluvad ühte küttesüsteemi. Üks neist korteritest on enamasti tühi, kuna omanik töötab välismaal, käib paar korda aastas kodus. Korteriomanik soovib, et küttearvetest tasub ta 30% ja ülejäänud summa jaotub võrdselt kahele korterile. Samas ei ole võimalik kuidagi kontrollida, kas ja kui palju korterit köetakse. Mõõdik on korterite peale ühine ja arvestus toimub ruutmeetrite järgi. Kas osaline tasumine on kuidagi seadusega reguleeritud? Millisel juhul on mul õigus keelduda ülejäänud 35% maksmisest, mis meie arvele lisandub?

Tere! Kas kohus arvestab elatisraha määramisel seda, kui lapsed elavad 1/3 ajast teise vanema juures? See tähendab, kas kohus võib määrata elatisrahaks miinimumsummast väiksema tasu?
Kuidas mõista prekonnaseaduse § 100 lõiget 2 ehk mõistet lapse kasvatamises osalemine?

Kas 17-aastane neiu võib kodust ära kolida oma poisi juurde, kes on täisealine nii, et vanemad teda takistada ei saa ja koju tagasi sundida?