Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millal on õigem taotleda tunnistaja ülekuulamist ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise asjas, kas enne istungit või istungil?12.11.2014

Tervist.
Meil käib vaidlus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise üle. Küsimus on selline, et kuidas on õigem taotleda kohtult tunnistaja ülekuulamiseks, kas enne istungit või istungil?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Mõistlikum on taotleda tunnistaja ülekuulamist enne kohtuistungit – kui kohus taotluse enne kohtuistungi korraldamist rahuldab, saab tunnistaja üle kuulata juba kohtuistungil.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua peab firma säilitama töötabeleid ja palgaarvestusi ning kas saan enda kohta neid andmeid firmalt nõuda?12.11.2014

Kui kaua peab firma säilitama töötabeleid, palgaarvestusi. On tekkinud olukord, kus mulle neid ei väljastata - vajan neid alates 2012.aastast alates, soovin esitada saamata palganõude firma vastu. Endal täpsed andmed puuduvad, kuna tasu maksti sularahas. Kes saab firmat kohustada andmeid esitama.
Tänan

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Töötajal on õigus tutvuda kõigi tema kohta kogutud ja kogutavate andmetega, sh töötasu, selle arvutamise viisi ja maksmise korra kohta. Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi teabenõude saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. Andmed tuleb võimaluse korral esitada töötaja soovitud viisil. Sama tähtaeg kehtib ka andmete väljastamisest keeldumise põhjendamiseks. Kui töötaja leiab, et andmete esitamata jätmisega rikutakse tema õigusi, võib ta andmete väljanõudmise taotlusega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Andmete esitamata jätmine on karistatav 1300-eurose trahviga. Kogutud andmeid peab tööandja säilitama vähemalt töösuhte lõppemiseni, kuid mitte vähem, kui raamatupidamisdokumentidele kehtestatud 7-aastane säilitamistähtaeg.
 

Küsimus: Kellel ja millise esindusõiguse dokumendi alusel on õigus algatada korteriomanike ühisuse nimel kiirmenetlust võlgniku vastu?11.11.2014

Kellel ja millise esindusõigust tõendava dokumendi alusel (lihtkirjalik või notariaalne?) on õigus algatada korteriomanike ühisuse nimel kiirmenetlust võlgniku vastu? Ühisusele valitsejat valitud ei ole. Kas kiirmenetlust võib algatada keegi ühisuse korteriomanikest?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olukorras, kus korteriomanike üldkoosolek ei ole valitsejat nimetanud, tuleb kõikide korteriomaike nimel maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks saada üldkoosoleku käest vastav nõusolek.
Maksekäsu kiirmenetluse alustamist puudutavat korteriomanike üldkoosoleku otsust ei ole vaja notariaalselt kinnitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ma võin ka ise spetsialisti kutsuda ja arve ühistule esitada, kuna plõksuv radiaator ei lase magada?11.11.2014

Tere!
Mul on korteris radiaatoril selline viga, et küttevee temperatuuri muutuste korral hakkab radiaatori pealevoolu toru plõksuvat heli tegema. Plõksumine toimub senikaua kuni toru on üles soojenenud, siis jääb vait. Kuna meil on selline küttesüsteem, et radiaatorid jahtuvad vahepeal maha, siis plõksumine toimub iga kord kui radiaator soojenema hakkab. See plõksumine on häiriv, eriti just öösiti, siis ajab lausa üles. Elan uues majas, millel on veel kehtiv garantii ja uus küttesüsteem.
Siit küsimus, et kes peaks sellele veale reageerima? Olen teavitanud sellest korteriühistut, et nad saadaksid kellegi küttesüsteemide alal oleva spetsialisti asja uurima, aga ühistu ei taha selle probleemiga tegeleda. Kas ma võin ka ise spetsialisti kutsuda ja arve ühistule esitada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, veale peaks eelkõige reageerima garantiiandja ja korteriühistu. Kui nemad probleemi lahendamise vastu huvi ei tunne, siis on Teil õigus tellida spetsialist ning nõuda probleemi lahendamisega seotud kulud garantiiandjalt või korteriühistult sisse.

Minu praktikas on sarnaste juhtumite puhul olnud probleem selles, et küttepüstiku kinnitamisel on ehitaja kasutatud klambreid, mis on ettenähtud külmaveepüstiku kinnitamiseks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mis dokument on rendi maksmise aluseks, et eraisik saaks ettevõttega sõlmitud maa kasutamise rendilepingu eest raha?11.11.2014

Eraisik (Rendileandja) ja ettevõte (Rentnik) on sõlminud põllumaa kasutamiseks rendilepingu. Lepingus on kirjas, et Rentnik tasub renti Rendileandja poolt esitatud arve alusel.
Kas eraisikust Rendileandja võib esitada arvet?
Ja kui ei või, siis millise dokumendi alusel saab eraisik küsida ettevõttelt renti?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei tea, et kusagil oleks sätestatud eraisikule keeld arve esitamise kohta, kuid tasumise kohustust ei tekita mitte arve, vaid kokkulepe. Seega renti tuleb maksta ja saab nõuda lepingu alusel.
 

Küsimus: Kas saab kaasomandit lõpetada ja kinnistu jagada reaalosadeks ilma detailplaneeringut koostamata?11.11.2014

Küsimus kaasomandis oleva kinnistu lõpetamise kohta. Kinnistu (2,3 ha), sihtotstarve on elamumaa, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorralduslikult oleks võimalik jagada nii, et ühele kinnistule jäävad olemasolevad hooned, teine kinnistu oleks hoonestamata.
Kas on võimalik kaasomand lõpetada ja kinnistu jagada reaalosadeks ilma detailplaneeringut koostamata ja hoonestamata kinnistule ehitusõigust määramata?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kaasomandi jagamist ehitusõiguse määramine iseenesest ei sega. Maatüki suurust silmas pidades võiks arvata, et jagamine on ka ilma detailplaneeringuta võimalik, kuid siiski tuleks enne tutvuda kohaliku omavalitsuse ehitust korraldavate määrustega, et selgitada krundi minimaalne lubatud suurus jm maakorralduslikud nüansid.
 

Küsimus: Kui ostame korteri, kas siis hüpoteek kustub automaatselt või peab müüja selle maha võtma?11.11.2014

Tere! Soovime osta korteri ning saime müüjaga kokkuleppele, et maksame hetkel sissemaksuks 4000 eurot ning 2015. aasta jooksul ülejäänud summa, 15 000. Kuna hetkel on kortril peal ka hüpoteek, kas see siis kustub automaatselt või peab omanik selleks eraldi pangaka kokkuleppe sõlmima? Kas müügileping tuleb sõlmida notari juures? Ning kas siis kui oleme maksnud viimase summa, tuleb minna uuesti notari juurde, et korter meie nimele kirjutada? Kas peame ise asju eraldi uurima või kui paneme aja notarile, siis tema ajab kõik need asjad korda? Tänud

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Korteri müügitehing peaks olema sõlmitud kindlasti notariaalselt. Antud juhul jääb küsimusest selgusetuks, kas tulevikus raha maksmisele lisaks peaks ka korteri omand siis alles peale raha tasumist üle minema või kuidas täpselt kokkulepe on tehtud. Üldjuhul küsib notar tehingu asjaolud üle ja teeb sellise lepingu, milles pooled kokku on leppinud. Hüpoteegi kustutamiseks on kindlasti eraldi sellekohane leping vaja sõlmida. Kuna tehingus näib küllalt palju detaile olevat küsitavad, siis soovitaksin kindlasti enne mis tahes summa raha maksmist spetsialistiga nõu pidada.
 

Küsimus: Kas 0,5 promilli joobes juhtimise eest on õigus karistada rikkujat nii rahaliselt kui ka lubadest ilmajätmisega?11.11.2014

Kas 0,5 promilli joobes juhtimise eest on õigus karistada rikkujat nii rahaliselt kui ka lubadest ilmajätmisega? Kas ühe rikkumise eest võib karistada kaks korda? Eelnevalt sellist rikkumist ei ole olnud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus võimaldab sellise rikkumise eest kohaldada nii põhikaristust kui ka lisakaristust (viimane lisaks põhikaristusele). Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist saab sellise rikkumise eest kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Lisakaristuse kohaldamine ei ole käsitletav ühe teo eest kahekordse karistamisena.
Karistuse liigi ja määra otsustab karistuse määraja vastavalt isiku süü suurusele, kergendavatele ja/või raskendavatele asjaoludele ning võimalusele mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega.
Kui isikut ei ole varem karistatud (karistatus puudub), siis ei pruugi lisakaristuse kohaldamine olla igakordselt põhjendatud. Lõpliku hinnangu lisakaristuse vajalikkuse osas saab anda siiski peale teo asjaolude, samuti isikut iseloomustavate andmete analüüsimist.
Kui kohtuväline menetleja siiski määrab põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise (milline on hetkel küllaltki levinud praktika politseis), võib kohtuvälise menetleja otsusele esitada kaebuse maakohtule ning taotleda kohtult karistuse muutmist.
Kaebust lahendades hindab kohus siis kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatust ja asjakohasust.
 

Küsimus: Mida teha, kui nüüd juba eksabikaasa ei anna MTÜ aastaaruandele allkirja?11.11.2014

Tere
Lõime abikaasaga mõned aastad tagasi kahasse MTÜ. Suvel keeldus nüüdseks juba eksabikaasa MTÜ aastaaruandele allkirja andmast ja sel teemal üldse rääkimast. Mida teha?

Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt tuleks kutsuda kokku MTÜ liikmete üldkoosolek ja otsustada seal majandusaasta aruande kinnitamine. Kui Teie eksabikaasa üldkoosolekule ei ilmu, siis saate selle ilmselt ka üksi kinnitada (kui põhikirjas piiranguid pole). Ettevõtjaportaalis on aruande esitamisel vaja juhatuse liikme allkirja. Kui Teie eksabikaasa on samuti juhatuse liige ning keeldub seda allkirjastamast, siis (tehniliselt) aruande esitamiseks peaks piisama ka ühe juhatuse liikme allkirjast. Kui siiski on vaja kõigi juhatuse liikmete allkirju, siis on ilmselt ainus võimalus saata aruanne üksnes Teie allkirjaga äriregistrile e-kirjaga ning lisada sellele ka selgitused, miks on aruande allkirjastanud üksnes üks juhatuse liige. Aga esmalt proovige see esitada ettevõtjaportaali vahendusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mul on õigus lapse elatisrahast maha arvestada raha selle aja eest kui laps on minu juures, tavaliselt 7 päeva korraga?10.11.2014

Tere,
Maksan lapse emale elatisraha igakuiselt 177,50€. Kui laps on minu juures, siis emal ju kulutusi lapsele ei ole, on ülalpidamiskulud minul, sealhulgas ka lapse transportimine enda juurde edasi tagasi 240 km, seega 480 km. Kas mul on õigus lapse elatisrahast maha arvestada raha selle aja eest kui laps on minu juures, tavaliselt 7 päeva korraga? Sel perioodil ju tõesti ema ei pea ülal last vaid mina, lapse isa.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Vastavalt perekonnaseaduse § 100 lõikele 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise andmise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ainuüksi faktist, et laps veedab 7 päeva kuus lahus elava vanemaga, ei piisa elatisraha mahaarvestamiseks. Nende 7 päeva jooksul peaks see vanem tegema ka kulutusi lapse ülalpidamiseks. Kui lapse ülalpidamiseks sellel ajal kulutusi ei tehta, puuduvad ka alused elatise vähendamiseks. Siinjuures on ka oluline, et lahus elav vanem tõendaks sellel ajal tehtavaid kulutusi.