Õigus
Küsimus: Mida teha, kui korteris on külm, sest ühistu püüab küttearvetelt kokku hoida?29.10.2014
Ostsime korteri majja, kus on olemas toimiv korteriühistu. Korterid saavad sooja kaugkütte kaudu. Septembri teises pooles läksid ilmad niivõrd jahedaks, et toas langes temperatuur alla 20 kraadi. Kannatasime lootuses, et äkki hakatakse 1. oktoobril kütma. Kui 10. oktoobriks polnud kütet sisse lülitatud, pöördusime ühistu esinaise poole. Ta ütles, et paljud teised on ka kurtnud, et toad külmad, ja lubas, et küte lülitatakse sisse 13. oktoobril. Selleks ajaks oli toas vaevu 15 kraadi sooja (teinekord külmemgi). Lõpuks lülitati küte sisse 15. oktoobril. 27. oktoobril läksin töölt koju ja tundsin juba uksel, et korter on täiesti külm. Radikad olid külmad. Kui läksin aru pärima, öeldi, et õues läks ju soojaks (õues oli 11 kraadi sooja) ja pole vaja kütta. Korteris oli 17 kraadi sooja. Usun, et tänaseks on temperatuur veelgi langenud. Kuna majas elab palju pensionäre, siis üritatakse tõenäoliselt küttearveid võimalikult väikeseid hoida, kuid see ei saa olla ometi põhjuseks, miks me oma korteris peame külmetama. Loomulikult võiksime endale muretseda alternatiivseid kütteallikaid (elektriradikad, õhksoojuspump), kuid see on lisakulu, mida ei peaks tegema, kui majas on kaugküte olemas. Igal radikal on ka regulaatorid, kust igaüks peaks saama reguleerida seda, kui soojaks toad lähevad. Kas korteriomanikul on õigus nõuda kütte sisselülitamist? Kui ühistu esinaine ütleb, et lülitatakse siis, kui tulevad miinuskraadid, kas on võimalik selleks midagi ette võtta? Näiteks loobuda üldse kaugküttest? Kellelegi kaevata? Väikeste lastega peres ei ole ju normaalne, kui toatemperatuur on alla 20 kraadi. Lisaks tekib tubades niiskuse probleem.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriomandi näol on tegu eluruumiga, siis saab piiri, millest alates saab korteriomanik esitada korteriühistule nõude kaugkütte sisse lülitamiseks, tuletada Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusest nr 38. Selle määruse kohaselt peab eluruumi, mille kütmine toimub kaugküttevõrgust, siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olema vähemalt 18 °C. Õhu niiskus peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
Juhul, kui korteriühistu korteriomaniku nõuet, küte sisse lülitada, ei täida, siis on korteriomanikul õigus lülitada küte sisse iseseisvalt (KOS par 15 lg 2) või nõuda alternatiivsete kütteallikate kasutamisest tekkinud kulu hüvitamist korteriühistu poolt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-61-14, p 30 ja 32). Kaugküttest loobumine ei ole lubatud.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millise arvestusega peaks korteri pinnale lisama pööningu osa ruutmeetrid?29.10.2014
Tere!
Pööningul on väljaehitatud korterid, mis on momendil seadustamata. Seoses renoveerimise ja remondirahadega soovivad I korruse elanikud, et need lisapinnad lisatakse II korruse korteri üldpinnale. II korruse korteriomanikud väidavad, et lisada tuleb ainult see osa, mis ületab 1.60 m ja seegi koefitsiendiga 0,5. Tegelik lisandunud pind ühele korterile on 85,2 ruutmeetrit, omanik on nõus lisama ainult 52:2=26 ruutmeetrit. Kuigi kogu pind on kasutuses eluruumidena. Kas sellisel arvestusel on seaduslikku alust?
Ette tänades
Pööningul on väljaehitatud korterid, mis on momendil seadustamata. Seoses renoveerimise ja remondirahadega soovivad I korruse elanikud, et need lisapinnad lisatakse II korruse korteri üldpinnale. II korruse korteriomanikud väidavad, et lisada tuleb ainult see osa, mis ületab 1.60 m ja seegi koefitsiendiga 0,5. Tegelik lisandunud pind ühele korterile on 85,2 ruutmeetrit, omanik on nõus lisama ainult 52:2=26 ruutmeetrit. Kuigi kogu pind on kasutuses eluruumidena. Kas sellisel arvestusel on seaduslikku alust?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega on antud olukorras, kuni pööningukorrusel korteriomandite moodustamiseni, vajalik saavutada kompromisskokkulepe, vastasel korral ei ole II korruse korterite omanikel õigust pööningule välja ehitatud elamispinda kasutada, kuid samas ei saa ka I korruse korteriomanikud pööningu väljaehitamisest kasu.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida saavad teiste korterite omanikud vastutasuks nõuda, kui üks korteriomanik soovib korterit pööningule laiendada?29.10.2014
Tere. Plaanitakse renoveerida kortermaja ja samal ajal soovib ülemise korruse elanik laiendada oma korterit pöönigule, mis kuulub mõttelise osana kõigile elanikele ja kas ma saan enne enda osast loobumist nõuda projekti (lubati jätta alles väike ruum pesukuivatuseks). Kas teistel oleks õiguspärane paluda rahalist kompensatsiooni või samaväärset panust maja renoveerimisel ja mida see endaga kaasa võib tuua. Kui nt. 1 inimene keeldub, siis kas korteri laiendamine on võimalik ja kuidas teada saada pööninguosa turuhind?
ette tänades
ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1) vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;
2) vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;
3) võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga;
4) võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.
Pööningu turuhind on võimalik välja selgitada kinnisavarahindaja abiga.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas peab arvestama trepikoja sooja eest tasumist, kui 3 korruse peale on 1 radiaator?27.10.2014
Renoveerimise käigus paigaldati trepikodadesse radiaator, 3 korruse kohta 1 radiaator. Kuidas peab arvestama trepikoja radiaatori soojuse maksmist. 1. Enne individuaalse mõõturi paigaldust 2. Pärast mõõturi paigaldust. Korteri omanike poolt arvamused väga erinevad, kes pakub inimeste arvu järgi, kes ruutmeetri järgi, kes lihtsalt korteri järgi.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas inkassofirma peaks nõustuma maksegraafiku koostamisega, kui summa on nüüd mõistlik ja selle ma maksaks ära?27.10.2014
Kirjutasin eelmine kord siin Teile inkassost, kes nõudis suuri intresse. Nimelt asi on siis nüüd nii kaugel, et see sama inkassofirma andis minu kohtusee. Inkasso esindaja on nüüd naine mitte see sama mees, kes nõudis hiigelsummasid.
Ja üle 3000 euro nõutud summa on kukkunud 1077 peale. Võtsin koheselt selle inkassoga ühendust ja kirjutasin, et sellise summaga olen nõus ja nüüd soovin maksegraafikut sõlmida. Seletasin sellele prouale, et eelmised nõuded olid ülemõistuse suured ja sellepärast ei soovinud ma ka maksegraafikut. Vastuseks sain väga ebaviisaka kirja. Sisu oli umbes nii, et mulle on 3 korda pakutud teha maksegraafik, aga just mina olen see, kes on keeldunud.
Tõsi jah on pakutud 3 korda aga milliste summadega? Summad mis on üle mõistuse suured. Et see laenufirma ei soovi minu peale enam oma aega raisata ja ei sõlmi minuga mingit maksegraafikut. Ja et ootavad kohtult otsuse ära ja annavad asja üle kohtutäiturile. Ja et mina võin edaspidi suhelda kohtutäituriga. Ja siis oli veel selline asi kirjas, et kui mina peaksin kohtule vastuväite esitama, siis asi läheb tavamenetlusse ja summa veelgi suureneb.
Ma olen meeleheitel. Antud hetkel ma küll aru ei saa, mis ma nüüd siis valesti tegin.
Ma ei suutnud ju eelnevalt leppida selliste summadega, selle tõttu ka ei teinud maksegraafikut, aga nüüd ma ju olen nõus, praegune nõutav summa on täiesti õiglane.
Kas ma peaksin tegema kohtule vastuväite, mul on kõik inkasso eelnevalt saadetud meeldetuletused alles, kus nõutakse meeletuid summasid?
Ja üle 3000 euro nõutud summa on kukkunud 1077 peale. Võtsin koheselt selle inkassoga ühendust ja kirjutasin, et sellise summaga olen nõus ja nüüd soovin maksegraafikut sõlmida. Seletasin sellele prouale, et eelmised nõuded olid ülemõistuse suured ja sellepärast ei soovinud ma ka maksegraafikut. Vastuseks sain väga ebaviisaka kirja. Sisu oli umbes nii, et mulle on 3 korda pakutud teha maksegraafik, aga just mina olen see, kes on keeldunud.
Tõsi jah on pakutud 3 korda aga milliste summadega? Summad mis on üle mõistuse suured. Et see laenufirma ei soovi minu peale enam oma aega raisata ja ei sõlmi minuga mingit maksegraafikut. Ja et ootavad kohtult otsuse ära ja annavad asja üle kohtutäiturile. Ja et mina võin edaspidi suhelda kohtutäituriga. Ja siis oli veel selline asi kirjas, et kui mina peaksin kohtule vastuväite esitama, siis asi läheb tavamenetlusse ja summa veelgi suureneb.
Ma olen meeleheitel. Antud hetkel ma küll aru ei saa, mis ma nüüd siis valesti tegin.
Ma ei suutnud ju eelnevalt leppida selliste summadega, selle tõttu ka ei teinud maksegraafikut, aga nüüd ma ju olen nõus, praegune nõutav summa on täiesti õiglane.
Kas ma peaksin tegema kohtule vastuväite, mul on kõik inkasso eelnevalt saadetud meeldetuletused alles, kus nõutakse meeletuid summasid?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Oluline on see, et see summa, mis makseettepanekus kirjas, ei ole kohtu poolt hinnatud ega kontrollitud, vaid lihtsalt avaldaja poolt sellisena nimetatud. Selleks, et kohus asja sisuliselt vaataks, peate seega päris kindlasti esitama makseettepanekule vastuväite - alles siis läheb asi üldmenetlusse (nagu teile ka selgitati). Viimane tähendabki seda, et siis hakkab kohus teie asja sisuliselt vaatama ja hindab, kas summa on ikka mõistlik või mitte. Kohtukulude suurus sõltub ka väljamõistetava summa suurusest, st. ka kohtukulude suurus peab olema mõistlik.
Küsimus: Kas tohin asutada oma osaühingu ja olla juhatuse liige, kuigi põhitöölt olen lapsehoolduspuhkusel ja kodune?24.10.2014
Tere,
Olen oma põhitööandja juures lapsehoolduspuhkusel, samuti saan veel 6 kuud vanemahüvitist. On soov asutada OÜ koos oma elukaaslasega ja saada firmas juhatuse liikmeks. Kas see on töölepinguseadusega ikka kooskõlas, kas tohin olla juhatuse liige, kuigi põhitöölt olen ju lapsehoolduspuhkusel ja kodune, kas kui juhatuse liikmena ja saades vanemahüvitist saan maksta endale miinimumpalka, et mitte kaotada vanemahüvitist? Kas pean ka kuidagi mainima põhitööandjale seda, et hakkan tegelema oma firmaga ja saan juhatuse liikmeks?
Tänud ette vastuse eest!
Olen oma põhitööandja juures lapsehoolduspuhkusel, samuti saan veel 6 kuud vanemahüvitist. On soov asutada OÜ koos oma elukaaslasega ja saada firmas juhatuse liikmeks. Kas see on töölepinguseadusega ikka kooskõlas, kas tohin olla juhatuse liige, kuigi põhitöölt olen ju lapsehoolduspuhkusel ja kodune, kas kui juhatuse liikmena ja saades vanemahüvitist saan maksta endale miinimumpalka, et mitte kaotada vanemahüvitist? Kas pean ka kuidagi mainima põhitööandjale seda, et hakkan tegelema oma firmaga ja saan juhatuse liikmeks?
Tänud ette vastuse eest!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui saadud brutotulu ületab vanemahüvitise määra, siis vähendatakse vastava kuu vanemahüvitist.
Vanemahüvitise määr on hetkel 320 eurot. See tähendab seda, et kui Te teenite juhatuse liikmena 320 eurot või vähem, siis Teil õigus saada vanemahüvitist samas summas nagu Te siiani olete saanud. Kui aga teenite näiteks 325 eurot, siis tuleb osa vanemahüvitisest tagasi maksta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas see on lubatud, et ületundide tasu makstakse tavatariifi järgi "preemiana"?24.10.2014
Tere,
Kas töölepingus võib olla selline lause:
Töö eest maksab tööandja töötajale netosummana 4,6 eurot tunnis.
Õhtusel ja öisel ajal töötamine ning ületunnid on arvestatud tasu sisse. Kui ma teen 200 h tööd kuus, siis palgalehel on 168 h, mille eest makstakse + ülejäänud summa on kantud preemia alla, st pole näidatud ületunde riigile.
Ning ületunde ei ole meil kunagi ka tasustatud. Olen ettevõttes olnud 7 kuud, kas mul on õigus nõuda tagantjärele ületundide tasu?
Kas töölepingus võib olla selline lause:
Töö eest maksab tööandja töötajale netosummana 4,6 eurot tunnis.
Õhtusel ja öisel ajal töötamine ning ületunnid on arvestatud tasu sisse. Kui ma teen 200 h tööd kuus, siis palgalehel on 168 h, mille eest makstakse + ülejäänud summa on kantud preemia alla, st pole näidatud ületunde riigile.
Ning ületunde ei ole meil kunagi ka tasustatud. Olen ettevõttes olnud 7 kuud, kas mul on õigus nõuda tagantjärele ületundide tasu?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ületunnitöö hüvitatakse rahas vaid sellisel juhul, kui nii on eraldi kokku lepitud. TLS § 44 lg 7 sätestab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
Kindlasti ei ole õige töölepingus ületunnitöös eraldi ette kokku leppida, kuna üle ettenähtud tööaja töötamine on erand ning eeldab igaks juhtumiks eraldi kokkulepet. Seega ei ole selline lause töölepingus õigustatud ning Teil on õigus nõuda tagantjärele tasu ületundide eest.
TLS § 45 lg 1 järgi võib töölepingus kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui pikk võib olla tööaja summeerimisperiood, kui see on lepingus kokku leppimata?24.10.2014
Töötan summeeritud tööajaga, täiskohaga ja kindel kuupalk. Tööpäevad on erineva pikkusega 10-20 tundi. Tööpäevade vahelise puhkeajaga on kõik korras. Küll aga on probleem ületundidega. Iga kuu saan meili peale palgalehe, lehel on kirjas selle kuu normtunnid ja kokkulepitud kuutasu. Ületunnid on siiani tasutamata ja neid pole ka kuskil kirjas mujal, kui internetis saadaolevas graafikus. Samuti pole töölepingus summeerimise aja pikkust? Kui pikk võib summeerimisperiood olla, kui see on lepingus kokku leppimata? Näiteks kui võtan kokku oma okt, nov ja dets tunnid (vaadates graafikut), siis on detsembri lõpuks 46 ületundi. Iga kuu makstakse aga normtunnid kindla kuupalgaga. Rääkimisest kasu pole. Nüüd ongi mul konkreetne küsimus, kuidas ma tõestan oma ületunde, sest see on kestnud juba nii pikalt ja on mõte minna töövaidluskomisjoni.
Teine mure on see, et tuleb ka päris palju öötunde. Kas öötundide lisatasu saab sisalduda kuupalgas? Lepingus kirjas pole, et töötasu sisaldab ka tasu öötundide eest.
Teine mure on see, et tuleb ka päris palju öötunde. Kas öötundide lisatasu saab sisalduda kuupalgas? Lepingus kirjas pole, et töötasu sisaldab ka tasu öötundide eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Üldjuhul võib summeeritud tööaja arvestusperiood olla maksimaalselt neli kuud, eranditeks on turismi, põllumajanduse, tervishoiu ja hoolekande valdkonnad, kus kollektiivlepingu olemasolu korral lubatakse kohaldada aastast arvestusperioodi.
Tulenevalt TLS § 6 lg 9 on teoreetiliselt võimalik, et teatud tingimustel loetakse summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe sõlmituks ilma kirjaliku kokkuleppeta, poolte faktilise käitumise tõttu. Isegi siis, kui sõltuvalt asjaoludest, on summeeritud tööaja arvestuse kohaldamine seaduspärane, tuleb arvestusperioodi lõpus kogunenud ületunnid hüvitada. Neid määramata ajaks järgmistesse arvestusperioodidesse üle kanda ei ole õige.
Kui töölepinguga ei ole määratud, et palk sisaldab lisatasu öötundide eest, siis tuleb kl 22- 06 töötatud tunnid tasustada täiendavalt 1,25- kordselt.
Teie kirjeldatud olukorras on töövaidluskomisjoni poole pöördumine ilmselt õigustatud. Esimese asjana soovitaksin internetis olev vaidlusaluse perioodi tööaja graafik, kui oluline tõendusmaterjal, salvestada ja digialkirjastada. Teiseks soovitaksin spetsialistiga konsulteerida, kuidas sõnastada oma nõue, arvutada kokku võimalikud tulud- kulud ja seejärel otsustada töövaidluskomisjoni pöördumise otstarbekus ning kas piisab ise enda esindamisest või tuleks kasutada spetsialisti abi. Võimalik, et on olemas ka teisi lahendusi, kuidas saavutada õiglus närvesööva töövaidluskomisjoniväliselt.
Soovi korral on võimalik allpool olevate kontaktide kaudu registreerida ennast konsultatsioonile meie kontoris või Skype teel.
Õiglast lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas saan kirjutada lapse teise mehe nimele, kui isast ei tea mitu aastat midagi, ilmselt on välismaal?23.10.2014
Isale on määratud 04. november 2009 alimendid ja ta pole maksnud ega suhelnud lapsega 5 aastat ning ma ei tea tema elukohta ega midagi temast (kuuldavasti kuskil välismaal). Kas on vaja tema nõusolekut või allkirja, et kirjutada laps teise mehe nimele?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas koondamine on seaduslik, kui mulle ei ole enam tööd pakkuda, kuid sama töö peale võetakse kuulutusega inimesi?22.10.2014
Firma saatis mulle e-mailiga koondamisteate 4. septembril. Olen koondatud alates 3. novembrist. Minu tookoht ei kao, vaid seoses umberkorraldustega firmas pole neil minule enam tööd pakkuda. Samas on hetkel firma kodulehel toopakkumised täpselt samale tööle. Kas selline asi on seaduslik? Olen töötanud firmas üle 6 aasta ja kaebusi minu töö kohta pole olnud.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui ettevõte tõepoolest otsib täpselt samale töökohale töötajat, kes täidaks samu tööülesandeid, siis ei saa Teiega töölepingu ülesütlemist pidada koondamiseks. Sellisel juhul pole töölepingu ülesütlemine seotud tööandja ettevõtte majandusliku olukorraga.
Pragusel juhul saaksite oma probleemiga pöörduda Tööinspektsiooni. Pöördumisel tuleks tõendina kaasata ka ekraanipilt kodulehe tööpakkumisest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee