Õigus
Küsimus: Kas kohtu kaudu oleks võimalik elatise suurust vähendada?22.10.2014
Mul on määratud kahed elatised, esimesest abielust kahele lapsele ja teisest abielust veel kahele lapsele. Eelmise kuu lõpus arestis kohtutäitur arved. Teisest abielust naine elab Soomes ja sealt KELA kaudu nõue ka Eestis rahuldati. Aga nüüd ei ole mul võimalik toetada esimesest abielust sündinud lapsi. Mu palk on 485 eurot ja sealt jääb alles vaid 177,5 nii öelda elatus miinimum, seegi raha kulub maksudeks. Kas on võimalik kohtu kaudu elatise suurust vähendada? Muidugi on tekkinud ka võlg aastatega, maksin igakuiselt nii palju kui võimalik. Kas võlg aegub kui lapsed saavad 18?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamiseks on alust siis, kui võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud – näiteks võib aluseks olla Teie majandusliku olukorra märkimisväärne halvenemine. Elatise vähendamise taotlemiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu hagilt tasuma (enam) ei pea.
Elatisvõla aegumine küll algab laste täisealiseks saamisega, kuid automaatselt laste täisealiseks saamine võla aegumist kaasa ei too.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada isa nõusolek kui 16-aastane poeg soovib kolida Soome ema juurde?22.10.2014
Tere.
Mu 16-aastane poeg soovib kolida minu juurde Soome, kuid isa sellega nõus ei ole. Meil on lapse isaga ühine hooldusõigus. Oleme käinud temaga juba ka kohtus kuna ta soovis ainuhooldusõigust ja lõpuks kujunes see meil hoopis lapse elukoha vaidluseks. Ainuhooldust ta ei saanud ja kohtus ei näinud probleemi, et miks laps ei võiks kolida minu juurde Soome. Isa ise on tihti sõidus ja viibib tänu tööle palju välismaal. Kodus käib vaid mõnel nädalavahetustel kuu jooksul. Seega last kasvatab tema abikaasa. Mina leian, et see on puhas kius isa poolt.
Kuidas ma peaksin edasi toimima ilma, et ma seadustega tülli ei läheks?
Kui vanale lapsele ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?
Jään Teie vastust ootama
Mu 16-aastane poeg soovib kolida minu juurde Soome, kuid isa sellega nõus ei ole. Meil on lapse isaga ühine hooldusõigus. Oleme käinud temaga juba ka kohtus kuna ta soovis ainuhooldusõigust ja lõpuks kujunes see meil hoopis lapse elukoha vaidluseks. Ainuhooldust ta ei saanud ja kohtus ei näinud probleemi, et miks laps ei võiks kolida minu juurde Soome. Isa ise on tihti sõidus ja viibib tänu tööle palju välismaal. Kodus käib vaid mõnel nädalavahetustel kuu jooksul. Seega last kasvatab tema abikaasa. Mina leian, et see on puhas kius isa poolt.
Kuidas ma peaksin edasi toimima ilma, et ma seadustega tülli ei läheks?
Kui vanale lapsele ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?
Jään Teie vastust ootama
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millal ja millise sisuga lahendi kohus tegi – kui kohus tegi lahendi enne 1. juulit 2010 ja määras lapse elukohaks Teie elukoha, kuulub Teile kehtiva perekonnaseaduse alusel lapse ainuhooldusõigus ja sellega seoses on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Kui kohus tegi lahendi peale 1. juulit 2010 ja andis Teile otsustusõiguse lapse elukoha osa, on Teil samuti õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle, kuigi jagate muus osas lapse isaga ühist hooldusõigust.
Seega sõltub vastus Teie küsimusele sellest, millise sisuga oli kohtulahend – võibolla on Teil juba olemas õigus otsustada lapse elukoha üle. Kui tuleb välja, et siiski mitte, peate pöörduma kohtu poole ja taotlema poja elukoha otsustusõigust – arvestades asjaolu, et see 16-aastase lapse enda soov, on Teie nõude rahuldamine tõenäoline.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ema nõuab elatist kolme lapse eest, aga üks kolis nüüd minu juurde ja tema eest ma maksta ei taha?22.10.2014
Tere!
Abielu on lahutatud, vanematel on ühine hooldusõigus ja laste elukoht (3 last) määrati ema juurde. Iga 10 päeva tagant olid lapsed 4-5 päeva isa juures, seega kuus 8 ja enam päeva, isa puhkuse ajal kuni 18 päeva. Isa kandis siis kõik laste ülalpidamiskulud ning lisaks maksis laste ema arvele elatist vabatahtlikult seaduses ette nähtud summas. Paar kuud tagasi kolis kõige vanem (12-aastane) laps isa juurde, sest emaga läbisaamine on olematu. Emal ei olnud algul selle vastu midagi, sest isa maksis elatist edasi ka sellele lapsele. Aga septembris maksis isa vähem, sest laps elab ju tema juures ja siis läks märuliks. Laps keeldub ema juurde tagasi minemast (ei saa teda ju vägisi viia) ema aga ütleb, et isa ei ole suutnud last selle ajaga sõnakuulelikuks kasvatada. Nüüd tegi ema kiirmenetluse ja isalt nõutakse elatist kõigi 3 lapse eest, olenemata sellest, et 1 laps elab tema juures. Nõudega oli kaasas ka vastulause esitamiseks paber. Kas asja menetlusele saab kaasata lastekaitset, et arvestataks ka lapse tahet.
Kuidas edasi toimida ja kust alustada?
Millised on juriidiliselt õiged sammud? Ette tänades.
Abielu on lahutatud, vanematel on ühine hooldusõigus ja laste elukoht (3 last) määrati ema juurde. Iga 10 päeva tagant olid lapsed 4-5 päeva isa juures, seega kuus 8 ja enam päeva, isa puhkuse ajal kuni 18 päeva. Isa kandis siis kõik laste ülalpidamiskulud ning lisaks maksis laste ema arvele elatist vabatahtlikult seaduses ette nähtud summas. Paar kuud tagasi kolis kõige vanem (12-aastane) laps isa juurde, sest emaga läbisaamine on olematu. Emal ei olnud algul selle vastu midagi, sest isa maksis elatist edasi ka sellele lapsele. Aga septembris maksis isa vähem, sest laps elab ju tema juures ja siis läks märuliks. Laps keeldub ema juurde tagasi minemast (ei saa teda ju vägisi viia) ema aga ütleb, et isa ei ole suutnud last selle ajaga sõnakuulelikuks kasvatada. Nüüd tegi ema kiirmenetluse ja isalt nõutakse elatist kõigi 3 lapse eest, olenemata sellest, et 1 laps elab tema juures. Nõudega oli kaasas ka vastulause esitamiseks paber. Kas asja menetlusele saab kaasata lastekaitset, et arvestataks ka lapse tahet.
Kuidas edasi toimida ja kust alustada?
Millised on juriidiliselt õiged sammud? Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti tuleks Teil esitada makseettepanekule vastuväide, kuivõrd üks lastest elab Teie juures ja tema suhtes Te täidate ülalpidamiskohustust vahetult. Kohtumenetluses peate eelnimetatud asjaolusid ka tõendama.
Antud menetlusse lastekaitset ei kaasata, seda tehakse hagita menetluses, kui arutatakse lapse hooldusõiguse või suhtlemiskorraga seonduvat. Juhul, kui Teil ei õnnestu laste emaga lapse elukoha osas kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma kohtu poole ja taotlema lapse elukoha otsustusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on vara jagamisel õigus ka mehele kaasomandis kuuluvatele tõukoertele?21.10.2014
Tere,
Mul on selline raske küsimus: minu mehel/abikaasal on kaasomandis koerte klubiga 2 tõukoera ja 5 tõukutsikat (1/2 kuulub abikaasale). Hetkel on algamas ühisvara jagamise protsess (kohtu kaudu). Kas mul on mingi õigus jagada kohtu kaudu neid koeri?
Ette tänades
Mul on selline raske küsimus: minu mehel/abikaasal on kaasomandis koerte klubiga 2 tõukoera ja 5 tõukutsikat (1/2 kuulub abikaasale). Hetkel on algamas ühisvara jagamise protsess (kohtu kaudu). Kas mul on mingi õigus jagada kohtu kaudu neid koeri?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara moodustavad lisaks kinnisasjadele ka abielu ajal soetatud vallasasjad, seega kuuluvad Teie ja abikaasa ühisvara hulka ka koerad. Kui koerad on kaasomandis ja abikaasale kuulub ½ koerte kaasomandist, on Teie osa suuruseks ühisvaras ¼ kaasomandist, s.o pool abikaasale kuuluvast osast.
Kui abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb selleks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kolisime Eestisse ja peaksime lahutama hakkama, kas siis see käib siinsete seaduste järgi?21.10.2014
Laps on sündinud Euroopa Liidu riigis, kust on ka lapse isa pärit. Elasime seal kuni lapse 11-kuuseks saamiseni ning siis otsustasime Eestisse kolida. Nüüdseks oleme Eestis elanud kuu aega. Laps on kantud rahvastikuregistrisse ning sama on ka lapse isa. Perekond elab seaduslikult Eestis. Küsimus seisneb selles, et kui asjaolud peaksid minema teravaks ning otsustame kooselu lõpetada (pole abielus). Millist riiki määratakse lapse elukohaks? Kas on võimalik, et kohus toimub teises riigis või jääb see Eesti kohtu otsustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kõik kolm – ema, isa ja laps – elavad Eesti Vabariigis, on lapsesse puutuvate vaidluste lahendamiseks pädev Eesti Vabariigi kohus, samuti kohaldatakse kohtumenetluses Eesti Vabariigi seadusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutuse korral arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile?21.10.2014
Kui mu abikaasa omandas kasutusrendiga ehk liisinguga sõiduauto enne meie abielu sõlmimist, kuid igakuised maksed ja väljaostu summa tasus juba abielu ajal, kas sõiduauto on siis tema vallasvara?
Kas lahutuse korral, omades abieluvara lepingut (kõik pooleks) arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile? Täpsemalt, kas minul ja meie ühisel lapsel on mingit õigust sellele elamispinnale või õigust kompensatsioonile, kuna laenumaksed on halvendanud kogu perekonna majanduslikku seisu?
Kas lahutuse korral, omades abieluvara lepingut (kõik pooleks) arvestatakse ühiste väljaminekutena ka igakuiseid pangelaenu makseid mehe enne abielu ostetud korterile? Täpsemalt, kas minul ja meie ühisel lapsel on mingit õigust sellele elamispinnale või õigust kompensatsioonile, kuna laenumaksed on halvendanud kogu perekonna majanduslikku seisu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui sõiduki omandamine toimus abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga.
Kui abieluvaralepinguga ei ole määratud enne abielu soetatud korteri kuulumine abikaasade ühisvara hulka, on korteri näol tegemist abikaasa lahusvaraga, millest tulenevalt selle jagamist võrdsetes osades ühisvarana nõuda ei saa. Siiski on võimalik arvestada ühisvara hulka kulutused, mis on tehtud abikaasa lahusvarale ja Teil võib olla teatav õigus hüvitisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan dekreedirahad, kui enne minu dekreeti jäämist naaseb lapsehoolduspuhkuselt töötaja, keda asendan?21.10.2014
Tere!
Olen võetud tööle lapsehoolduspuhkusel olija asendajaks. Leping kehtib kuni tema naasmiseni. Nüüd olen selles firmas töötanud 1 aasta ja 5 kuud. Plaanin ise peret luua ning kui õnneks läheb, läheksin dekreeti enne kui tema plaanib tagasi tulla. Nimelt soovib ta praeguse seisuga tagasi tulla 2015 aasta sügisel. Kui nüüd juhtub, et inimene, keda ma asendan, tahab tagasi tulla enne kui mina jõuan dekreeti jääda. Kas uue TLS kohasel jään ma siis dekreedirahadest ilma? Kuna dekreedirahasid saab vaid siis, kui on kehtiv tööleping. Kui mul siiski õnnestub dekreeti jääda nii, et inimene, keda ma asendan, ei ole veel tööle tagasi tulemise soovi avaldanud, aga siiski tuleb tagasi kui mina dekreeti jään. Kas ma saan dekreedirahad kui nt jään dekreeti 1. septembril ning teise töötajaga jätkub leping 2. septembrist?
Ette tänades,
Olen võetud tööle lapsehoolduspuhkusel olija asendajaks. Leping kehtib kuni tema naasmiseni. Nüüd olen selles firmas töötanud 1 aasta ja 5 kuud. Plaanin ise peret luua ning kui õnneks läheb, läheksin dekreeti enne kui tema plaanib tagasi tulla. Nimelt soovib ta praeguse seisuga tagasi tulla 2015 aasta sügisel. Kui nüüd juhtub, et inimene, keda ma asendan, tahab tagasi tulla enne kui mina jõuan dekreeti jääda. Kas uue TLS kohasel jään ma siis dekreedirahadest ilma? Kuna dekreedirahasid saab vaid siis, kui on kehtiv tööleping. Kui mul siiski õnnestub dekreeti jääda nii, et inimene, keda ma asendan, ei ole veel tööle tagasi tulemise soovi avaldanud, aga siiski tuleb tagasi kui mina dekreeti jään. Kas ma saan dekreedirahad kui nt jään dekreeti 1. septembril ning teise töötajaga jätkub leping 2. septembrist?
Ette tänades,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega saate minna rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljemalt 30 päeva enne sünnituse tähtaega, kui Teil on sellel hetkel kehtiv tööleping. Teil ei ole võimalik saada sünnitushüvitist, kui pole kehtivat töölepingut. Kui näiteks 1. septembril tööleping siiski kehtib, siis on Teil õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning sünnitushüvitist.
Vaatamata töösuhtele on Teil õigus vanemahüvitisele, selle suurus arvutatakse Teie eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas esmalt lähevad maha kõige varasemad välja teenitud puhkusepäevad, et siis kõik järgnevad nö nihkuvad ajaliselt edasi?21.10.2014
Kas töötaja peab kasutamata puhkusepäevade väljavõtmiseks esitama kirjaliku avalduse?
Eelmine sekretär tegi justkui vaikimisi kokkuleppe personaliga, et alati puhatakse ära enne kasutamata päevad ja alles siis põhipuhkuse päevad (mõte selles siis, et nii sai kasutamata puhkusepäevi justkui kauem edasi lükata). Kas on korrektne nii edasi toimida? Ehk peaks sellise kokkulepe paberil vormistama? Või on õigem igal töötajal kasutamata päevade kohta ikkagi ise konkreetne avaldus õigeaegselt esitada?
Eelmine sekretär tegi justkui vaikimisi kokkuleppe personaliga, et alati puhatakse ära enne kasutamata päevad ja alles siis põhipuhkuse päevad (mõte selles siis, et nii sai kasutamata puhkusepäevi justkui kauem edasi lükata). Kas on korrektne nii edasi toimida? Ehk peaks sellise kokkulepe paberil vormistama? Või on õigem igal töötajal kasutamata päevade kohta ikkagi ise konkreetne avaldus õigeaegselt esitada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 2 järgi on töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kui kokkulepe arvestab ning soosib töötaja huve, ei saa seda tühiseks pidada. Teie väljapakutud kokkulepe, et enne käesoleva aasta põhipuhkuse võtmist kasutatakse kasutamata puhkust, soosib töötajate huve. Sellisel viisil on ka väikesem tõenäosus, et kasutamata puhkus aegub.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis karistuse me kumbki saame, mina sõitsin sõbra autoga ja ta kutsuti kiiruskaameras fikseeritud ületamise pärast politseisse?20.10.2014
Tere
Selline mure, et ületasin kiirust sõbra autoga ja sõitsin kiiruskaamerasse 90 km/h alas 140 km/h , mis karistus võib sellest tulla? Imelik on veel see, et sõber kutsuti politseisse.
Selline mure, et ületasin kiirust sõbra autoga ja sõitsin kiiruskaamerasse 90 km/h alas 140 km/h , mis karistus võib sellest tulla? Imelik on veel see, et sõber kutsuti politseisse.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on võimalik saadud hoiatustrahvi vaidlustada väitega, et sõidukit juhtis teine isik. Sellisel juhul peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja esitama ka sõidukit juhtinud isiku andmed. Seejärel saadetakse hoiatustrahv sõidukit juhtinud isikule.
Iseenesest ei ole sõiduki omanikul kohustust hoiatustrahvi vaidlustada, kui juht ja omanik saavad omavahel trahvisumma hüvitamise osas kokkuleppele, st kui tegelikult trahvi saamise põhjustanud isik hüvitab või maksab hoiatustrahvi ise või maksab sama summa trahvi tasunud omanikule tagasi. Kuna hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, siis ei kanta hoiatustrahvi karistusregistrisse ning õiguslikud jäljed trahvi saamisest jäävad nii omaniku kui tegeliku juhi suhtes tekkimata.
Hoiatustrahvi suurus sõltub kiiruse ületamise määrast ja hoiatustrahvi piirmäärast. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratakse hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Ehk siis, kui lubatud sõidukiirust on ületatud 10 km/h võrra, on hoiatustrahvi määr 10 x 3 = 30 eurot.
Kuna hoiatustrahvi piirmäär on 190 eurot, siis nende kiiruste puhul, mille korrutis arvuga 3 ületab hoiatustrahvi maksimaalmäära 190 eurot, hoiatustrahvi ei kohaldata, vaid alustatakse üldmenetlust. Üldjuhul kuuluvad sellesse gruppi LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeruvad kiiruse ületamised e. lubatud sõidukiiruse ületamised üle 60 km/h.
Siiski ei saa välistada üldmenetluse alustamist ka väiksemate kiiruse ületamiste korral, kuivõrd hoiatamismenetluse kohaldamine ei ole menetleja kohustus, vaid õigus. Õigust võib kasutada, kuid võib jätta ka kasutamata. Seega ei saa välistada, et sõiduki omanik on kutsutud politseisse seoses LS § 72 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise ettepanekuga e. soovitakse saada omanikult andmeid sõidukit juhtinud isiku kohta. Sellise kohustuse täitmata jätmise eest on ette nähtud väärteokaristus kuni 200 euro suuruse trahvi näol. Igal juhul on sõbral mõistlik menetleja käest välja selgitada politseisse kutsumise põhjus.
Küsimus: Kas mees saab varajagamisel nõuda 4 aastat tagasi müüdud korteri raha jagamist, kuigi see läks meie tütrele korteri ostmiseks?20.10.2014
Tere,
kirjeldan lühidalt minu situatsiooni: esitasime mehega lahutusavalduse Perekonnaseisuametile, ees ootab ühisvara jagamine: suvila ja auto, enne oli veel 3-toaline korter, mille me müüsime peaaegu 4 aastat tagasi (müügilepingus oleme mõlemad müüjad, kuid müügisumma kogu ulatuses kanti ainult minu kontole, mees ei olnud vastu). 2 kuud pärast korteri müüki sai ostetud meie ühistütrele ja tema mehele 2-toaline korter, minu abikaasa ei olnud vastu (müügilepingus ostjateks on minu tütar ja tema abikaasa, mina olen lihtsalt hoiustaja). Tütre abikaasa loobus oma osast selles korteris, neil on tehtud varaleping, mille järgi see 2-toaline korter kuulub ainult tütrele. Peale lahutusavalduse esitamist sain teada, et mees soovib jagada meie ühisvara kohtu kaudu, mitte notari juures nagu eelnevalt leppisime kokku. Põhjuseks on see, et nüüd ta tahab saada pool 3-toalise korteri müügirahast, mis oli minu kontole üle kantud ja mille eest sai ostetud 2-toaline korter. Kas tal on mingi õigus nõuda seda raha? Või pool 2-toalisest korterist, mis kuulub meie ühistütretele?
kirjeldan lühidalt minu situatsiooni: esitasime mehega lahutusavalduse Perekonnaseisuametile, ees ootab ühisvara jagamine: suvila ja auto, enne oli veel 3-toaline korter, mille me müüsime peaaegu 4 aastat tagasi (müügilepingus oleme mõlemad müüjad, kuid müügisumma kogu ulatuses kanti ainult minu kontole, mees ei olnud vastu). 2 kuud pärast korteri müüki sai ostetud meie ühistütrele ja tema mehele 2-toaline korter, minu abikaasa ei olnud vastu (müügilepingus ostjateks on minu tütar ja tema abikaasa, mina olen lihtsalt hoiustaja). Tütre abikaasa loobus oma osast selles korteris, neil on tehtud varaleping, mille järgi see 2-toaline korter kuulub ainult tütrele. Peale lahutusavalduse esitamist sain teada, et mees soovib jagada meie ühisvara kohtu kaudu, mitte notari juures nagu eelnevalt leppisime kokku. Põhjuseks on see, et nüüd ta tahab saada pool 3-toalise korteri müügirahast, mis oli minu kontole üle kantud ja mille eest sai ostetud 2-toaline korter. Kas tal on mingi õigus nõuda seda raha? Või pool 2-toalisest korterist, mis kuulub meie ühistütretele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasad otsustavad ühiselt abielu ajal (s.o varaühisuse ajal) võõrandada ühisvarasse kuuluvat kinnisvara, ei saa üks abikaasadest varaühisuse lõppedes nõuda teiselt abikaasalt poolt müüdud kinnisvara väärtusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand