Õigus
Küsimus: Kuidas saab äriruumi tähtajalist üürilepingut lõpetada enne tähteaga?01.11.2014
Tere!
Olen sõlminud äripinna üürilepingu klausliga:
Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ning on sõlmitud tähtajaga 3 (kolm) aastat. Alates teisest aastast on Pooltel õigus leping lõpetada 4 (nelja) kuulise etteteatamistähtajaga.
Kas mul on õigus üürileping lõpetada enne kahte/kolme aastat ilma minule tekkivate kuludeta (millised on õigusaktide punktid sel juhul)? Milline peaks olema ette teatamise aeg üürileandjale?
Aitäh!
Olen sõlminud äripinna üürilepingu klausliga:
Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ning on sõlmitud tähtajaga 3 (kolm) aastat. Alates teisest aastast on Pooltel õigus leping lõpetada 4 (nelja) kuulise etteteatamistähtajaga.
Kas mul on õigus üürileping lõpetada enne kahte/kolme aastat ilma minule tekkivate kuludeta (millised on õigusaktide punktid sel juhul)? Milline peaks olema ette teatamise aeg üürileandjale?
Aitäh!
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Millal pean esitama tööandja vastava avalduse, kui olen lapsehoolduspuhkusel ja hakkan varsti uuesti sünnitama?31.10.2014
Tere,
Olen hetkel 2-aastase lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Teine laps on sündimas 2. jaanuaril, sünnituspuhkusele ehk dekreeti lähen 3.12.2014. Tahaksin teada, millal pean esitama tööandjale avalduse, et soovin hetkel olemasoleva lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja nö uuesti tööle asuda (tööle asumise kuupäevaks saab sünnituspuhkuse alguse päev). Kas teen seda koos sünnituslehe viimisega tööandjale, seal 3.12 kandis või esitan varem? Kuskilt lugesin, et seda peaks tegema isegi kuni 30 päeva enne sünnituspuhkusele minekut? Kõigepealt avaldus lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja siis hiljem kui saan dekreedilehe, siis viin selle? Kuidas siis õige on?
Olen hetkel 2-aastase lapsega veel lapsehoolduspuhkusel. Teine laps on sündimas 2. jaanuaril, sünnituspuhkusele ehk dekreeti lähen 3.12.2014. Tahaksin teada, millal pean esitama tööandjale avalduse, et soovin hetkel olemasoleva lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja nö uuesti tööle asuda (tööle asumise kuupäevaks saab sünnituspuhkuse alguse päev). Kas teen seda koos sünnituslehe viimisega tööandjale, seal 3.12 kandis või esitan varem? Kuskilt lugesin, et seda peaks tegema isegi kuni 30 päeva enne sünnituspuhkusele minekut? Kõigepealt avaldus lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja siis hiljem kui saan dekreedilehe, siis viin selle? Kuidas siis õige on?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest on töötaja kohustatud teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS §68 lg2).
Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.
Allikas: Eesti Haigekassa/sünnituhüvitis .
Kordaminekuid ja meeldivat lapseootust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas lastega seaduslikult Eestisse tagasi kolida ja mehega see ka korrektselt vormistada?31.10.2014
Laste isaga abielus ei ole. Lapsed on sündinud ühes EL riigis ja lastel on nii selle riigi passid kui ka Eesti passid. Lapsed on Tallinnas sissekirjutatud ja mina olen Eesti kodanik. Finantsilistel põhjustel tulin lastega juuli lõpus Tallinna ja isa jäi oma/meie koju, et tööd leida.
Mina käin nüüd Tallinnas tööl ja lapsed on 1. sept käinud siin lasteaias. Isa on kõige sellega nõus olnud. Nüüd on suhted liikunud aga selles suunas, et arvatavasti otsustame üldse omavahel suhte lõpetada. Kuidas peaks ma nüüd toimima, et kõik oleks seaduse järgi? Laste isa oli meie siia tulekuga nõus aga see oli algselt lepitud niikauaks kuni ta on uue töö leidnud, mida tal hetkel veel ei ole. Kas ma pean tema käest küsima kirjalikku luba, et ma saaks lastega Eestisse edasi jääda? Või pean ma tagasi sõitma ja seal kohtusse minema? Hetkel on meie omavaheline läbisaamine hea ning asju oleks vist võimalik kokkulepetega korraldada aga ma ei tea, mida täpselt peab tegema, et kõik seaduslik oleks. Aitäh!
Mina käin nüüd Tallinnas tööl ja lapsed on 1. sept käinud siin lasteaias. Isa on kõige sellega nõus olnud. Nüüd on suhted liikunud aga selles suunas, et arvatavasti otsustame üldse omavahel suhte lõpetada. Kuidas peaks ma nüüd toimima, et kõik oleks seaduse järgi? Laste isa oli meie siia tulekuga nõus aga see oli algselt lepitud niikauaks kuni ta on uue töö leidnud, mida tal hetkel veel ei ole. Kas ma pean tema käest küsima kirjalikku luba, et ma saaks lastega Eestisse edasi jääda? Või pean ma tagasi sõitma ja seal kohtusse minema? Hetkel on meie omavaheline läbisaamine hea ning asju oleks vist võimalik kokkulepetega korraldada aga ma ei tea, mida täpselt peab tegema, et kõik seaduslik oleks. Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui saate laste isaga laste elukoha osas kokkuleppele, ei ole vajadust kohtusse pöörduda. Piisab sellest, kui laste isa annab Teile notariaalses vormis nõusoleku selle kohta, et on nõus laste Eestisse elama asumisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus tagantjärgi ületundide eest maksmata tasu sisse nõuda?31.10.2014
Tervist
Olin laeval tööl 2-nädalase graafikuga. Osadel kuudel tuli 14 tööpäeva, osadel 16-17 vastavalt graafikule. Kuna vajasin lisaraha, siis käisin tööl (asendasin haigeid kolleege jms) enda vabast vahetusest. Mõnikord pakkus laeval olles vahetuse ülemus välja, et kas saaksin kauemaks peale jääda, sest kolleeg on haigestunud. Mõnikord helistas firma personalitöötaja ning pakkus välja, et tuleksin varem tööle või teeksin oma vaba vahetuse keskel mõned tööpäevad.
Nii mõnigi kuu tuli mul üle 20 tööpäeva. Ka graafikuvälised tööpäevad tasustati tavamääraga, mitte 1,5 kordselt. Töölepingu kehtides ei hakanud seaduses näpuga järge ajama, kartes, et jäetakse ilma võimalusest lisaraha teenida. Nüüd, kus olen töölepingu lõpetanud, seda kartust enam pole. Kas mul on õigus tagantjärgi ületundide eest maksmata tasu sisse nõuda? Ja kui on, siis kui kaua peale töölepingu lõpetamist aega seda teha on?
Olin laeval tööl 2-nädalase graafikuga. Osadel kuudel tuli 14 tööpäeva, osadel 16-17 vastavalt graafikule. Kuna vajasin lisaraha, siis käisin tööl (asendasin haigeid kolleege jms) enda vabast vahetusest. Mõnikord pakkus laeval olles vahetuse ülemus välja, et kas saaksin kauemaks peale jääda, sest kolleeg on haigestunud. Mõnikord helistas firma personalitöötaja ning pakkus välja, et tuleksin varem tööle või teeksin oma vaba vahetuse keskel mõned tööpäevad.
Nii mõnigi kuu tuli mul üle 20 tööpäeva. Ka graafikuvälised tööpäevad tasustati tavamääraga, mitte 1,5 kordselt. Töölepingu kehtides ei hakanud seaduses näpuga järge ajama, kartes, et jäetakse ilma võimalusest lisaraha teenida. Nüüd, kus olen töölepingu lõpetanud, seda kartust enam pole. Kas mul on õigus tagantjärgi ületundide eest maksmata tasu sisse nõuda? Ja kui on, siis kui kaua peale töölepingu lõpetamist aega seda teha on?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tegemist on töötasuga, mille nõudeõigus üldjuhul kehtib 3 aastat. Samas ei tähenda see, et võite kolm aastat viiviseid kasvatades oodata ja siis oma nõude esitada. Oma nõuetest tuleks tööandjale märku anda ikka esimesel võimalusel, kui selleks õigus ja võimalus tekib.
Teadmata kõiki täpsustavaid asjaolusid ja nägemata tõendeid, mida oma nõuete toetuseks esitada saate, on raske hinnata nõude perspektiivikust. Selleks oleks vaja tulla konsultatsioonile, aga kõigepealt soovitaksin ühendust võtta Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga (EMSA), sest meremeestele rakenduvad peale Töölepingu seaduse ka teised, spetsiifilised normatiivaktid, nt kollektiivlepingud, millega vastav ametiühing paremini kursis on.
Õiglast lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin korteri üürilepingusse panna punkti, et omanik võib kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda?30.10.2014
Tere!
Kas võin korteri üürilepingusse panna punkti, et omanik võib kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda? Tean, et tegelikult on vist ette nähtud mingi kolm kuud?
Kas võin korteri üürilepingusse panna punkti, et omanik võib kuuajalise etteteatamisega lepingu üles öelda? Tean, et tegelikult on vist ette nähtud mingi kolm kuud?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Seega vastuseks teie küsimusele tuleb märkida, et iseenesest võite sellise punkti ju lepingusse panna, kui väga soovite, kuid see on algusest peale kehtetu ja lepingu ülesütlemisel tuleb lähtuda ikkagi kolme kuulisest etteteatamise tähtajast.
Küsimus: Kas poodide parklates lapsevankri pildiga parkimiskohtadele parkimist reguleerib ka mingi seadus?30.10.2014
Viimasel ajal on silma jäänud poodide juures sinist värvi parkimiskohad, kus on lapsevankri pilt. Kas neile kohtadele parkimist reguleerib ka mingi seadus või tohivad sinna autot parkida kõik soovijad?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Selleks, et siniseks värvitud parkimisala omandaks soovitud jõu, tuleks parkimispiirang siiski dubleerida vastava liiklusmärgi ja vajadusel lisatahvliga.
Küsimus: Kas piletita rongis sõitmise karistus takistab lubade saamist?30.10.2014
Sõitsin rongiga 26. oktoobril sooduspiletiga, kuid olin unustanud, et minu õpilassoodustuse kaart enam ei kehti ja hetkel ei ole enam ka tudeng. Sain teatise, mis nõuab, et 7 tööpäeva jooksul vastav dokument kehtivana esitada või muidu algatatakse väärteomenetlus. Kas see väärteomenetlus takistab juhilubade taotlemist? Kuigi tänasel päeval sooritasin eksami ja esmased juhiload.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas elatisraha suurendamise hagi jaoks on olemas oma vorm või näidis?30.10.2014
Tere,
soovin suurendada elatist kuni kehtiva miinimumini (praegu saavad lapsed elatist kolme peale 300 eurot.) Küsimused järgmised:
- kuidas täita vastav hagi? Spetsiaalset vormi pole kusagilt leida õnnestunud. Kas on võimalik anda mingi konkreetne näidis või konkreetsed väljendid, mida sobiks kirjutada.
- siin saidil on kirjas, et enam elatise suurendamiselt riigilõivu maksma ei pea. Kas see on kuskil seaduses ka kirjas? Kui äkki kohus küsib riigilõivu siis oskan millelegi viidata.
- igal pool on kirjas, et kui nõuda miinimumi siis ei pea ka tõendama, aga kui tahta nüüd vana elatist suurendada kuni kehtiva miinimumini, kas ikka ei pea tõendama? Kas piisab sellisest fraasist, et "soovin suurendada makstavat elatist kuni kehtiva miinimumini ja samuti soovin siduda elatise suurust miinimumpalgaga".
Aitäh!
soovin suurendada elatist kuni kehtiva miinimumini (praegu saavad lapsed elatist kolme peale 300 eurot.) Küsimused järgmised:
- kuidas täita vastav hagi? Spetsiaalset vormi pole kusagilt leida õnnestunud. Kas on võimalik anda mingi konkreetne näidis või konkreetsed väljendid, mida sobiks kirjutada.
- siin saidil on kirjas, et enam elatise suurendamiselt riigilõivu maksma ei pea. Kas see on kuskil seaduses ka kirjas? Kui äkki kohus küsib riigilõivu siis oskan millelegi viidata.
- igal pool on kirjas, et kui nõuda miinimumi siis ei pea ka tõendama, aga kui tahta nüüd vana elatist suurendada kuni kehtiva miinimumini, kas ikka ei pea tõendama? Kas piisab sellisest fraasist, et "soovin suurendada makstavat elatist kuni kehtiva miinimumini ja samuti soovin siduda elatise suurust miinimumpalgaga".
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minule teadaolevalt internetist hagiavalduse näidist elatise suurendamiseks ei leia, kuivõrd asjaolud on iga konkreetse juhtumi puhul erinevad ja ei piisa vaid nö blanketi täitmisest.
Alates 01.07.2014 ei pea riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 kohaselt enam elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu maksma.
Kuivõrd elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei tule ka elatise suurendamisel kehtiva miinimumini lapse/laste vajadusi tõendada. Kui taotleda elatise suurendamist suuremale summale kui kehtiv elatismiinimum, tuleb lapse/laste kulutusi tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealiseks saav poeg peab ise hakkama isalt 8000 eurost elatise võlga välja nõudma?30.10.2014
Tere,
Minu poeg saab järgmisel kuul 18-aastaseks, elatis on välja nõutud aastaid tagasi kuni täisealiseks saamiseni. Elatise võlg on aastatega kasvanud üle 8000 euro. Nüüd peaks laps ise elatist taotlema, aga kas temal on õigus ka elatisabile ja kes peab elatisabi summa tagasi maksma? Ja kui inimesel on juba nii suur võlg, kas on üldse lootus, et elatis välja mõistetakse kuni gümnaasiumi lõpuni. Lapse isal ei ole vara ega ametlikku töökohta, sest kohtutäitur on arestinud kõik pangakontod, vahepeal töötas ametlikult ja palk laekus praeguse abikaasa kontole kuhu kohtutäituri õigused ei ulatu. Tegu ei ole tegelikult halval järjel oleva isaga, lihtsalt puudub huvi elatise maksmise vastu.
Jään vastust ootama.
Minu poeg saab järgmisel kuul 18-aastaseks, elatis on välja nõutud aastaid tagasi kuni täisealiseks saamiseni. Elatise võlg on aastatega kasvanud üle 8000 euro. Nüüd peaks laps ise elatist taotlema, aga kas temal on õigus ka elatisabile ja kes peab elatisabi summa tagasi maksma? Ja kui inimesel on juba nii suur võlg, kas on üldse lootus, et elatis välja mõistetakse kuni gümnaasiumi lõpuni. Lapse isal ei ole vara ega ametlikku töökohta, sest kohtutäitur on arestinud kõik pangakontod, vahepeal töötas ametlikult ja palk laekus praeguse abikaasa kontole kuhu kohtutäituri õigused ei ulatu. Tegu ei ole tegelikult halval järjel oleva isaga, lihtsalt puudub huvi elatise maksmise vastu.
Jään vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisvõla olemasolu ei tähenda seda, et isal puuduks täisealiseks saanud, kuid õpinguid jätkava lapse suhtes ülalpidamiskohustus, seega nõuab kohus elatise välja ka olukorras, mil isal on tekkinud elatisvõlg. Kui laps on saanud täisealiseks, peab ta elatise väljamõistmise nõudega ise kohtu poole pöörduma (muidugi võib ta seda teha ka lepingulise esindaja vahendusel).
Elatisabi makstakse ainult alaealisele lapsele, täisealine õpinguid jätkav laps kahjuks elatisabi taotleda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada kokkulepe, et lapsed elavad mõlema vanema juures nö 50:50?30.10.2014
Oleme naisega lahku minemas (vabaabielu) ja oleme ka kokku leppinud suusõnaliselt kuidas laste elukorraldus edasi peaks olema. Minu küsimuse sisu seisneb selles, et kokkuleppe kohaselt kolib naine uude elukohta ja laste püsivaks koduks oleks praegune elukoht koos isaga. Lastega suhtlus toimuks nö 50-50. Kuidas seda kokkulepet sõlmima peaks, et hiljem mingil põhjusel ei leiaks ennast olukorrast kus naine soovib ikkagi lapsi enda juurde elama ja ei pea kokkuleppest kinni?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olenemata sellest, millises vormis vanemad kokkuleppe sõlmivad, võib üks vanematest kokkulepitu osas meelt muuta. Ka juhul, kui laste hooldusõiguslikud ja suhtlemiskorda puudutavad küsimused lahendab kohus, võib asjaolude muutumisel emb-kumb vanem uuesti samas küsimuses kohtusse pöörduda.
Seega ei ole kokkuvõttes vahet, kas kokkulepe on sõlmitud suuliselt, lihtkirjalikult või notariaalses vormis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand