Õigus

Uusarendus on jaotatud: 5% korteritest äripinnaks, 95% elamupinnaks, kõik pinnad on ehitatud korteriteks. Kuidas muuta äripinnal olev korter elamispinnaks? Kas siin on vaja kõigi KÜ liikmete nõusolekut? Kas Linnaplaneerimise Amet saab sellest keelduda, kui korterit kasutataksegi ainult elamiseks? Mida ebameeldivat võib see kaasa tuua, et elan korteris, mis on äipind?

Kuidas ja kes teeb menetluse LS § 200 nõude riikumise eest. Politseioperatsioon "puhuvad kõik" on korraldatud tänavate ja maantee ristmikus. Milline karistus on ette nähtud kontrollijatel LK§ 200 riikumise eest?

Kui pikk on see aeg kui ma ei saa minna ARK-i eksamile kui olen saanud joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistada? Aitäh

Kas töötaja tohib iga kuu käia töö ajast eraarsti juures ja tööandja peab talle selle eest maksma tunnitasu ning kas politseis ütlusi andmas töö ajast läheb tööaja arvele või peab see toimuma omast vabast ajast?

Tere,
Minu korter asub 4-korruselises telliskivi majas 4. korrusel, milles üks maja vundamendinurk on tugevasti vajunud ja kõik selle nurga neli korterit on ohtlikus olukorras. Seinas on suured praod, nii et läbi seina näeb välja ja vihmavesi jookseb sorinal sisse, laepaneelid ja põrandad on paigalt nihkunud. Köögi uue pakettakna hinge on surve purustanud ja üks tuba pole enam elamiskõlblik, sest seal pole vana aken vahetatud põhjusel, et maja nurk vajub pidevalt ja hetkel on olukord vastu talve selline, et see tuba on sisuliselt ilma aknata. Surve aknale purustas klaasid üle-eelmisel aastal. Klaase hoiab koos teip. Nüüdseks on sisemine klaas eest hoopis ära kukkunud ja ma ei tea kaua püsib teine teibitud klaas. Sisuliselt on üks tuba aknata ja see maja nurk varisemisohtlik. Ühistu pole suutnud kahekümne aastaga maja vundamenti ega seinu kindlustada, ikka leiti midagi muud ja tähtsamat parandada kuigi igal aastal sai teema üldkoosolekul üles võetud. Ikka sama jutt, pole raha. Suvel tehti mingeid vundamendi kindlustusi maja sees keldris, mille tulemusena maja nurk vajus veel rohkem. Kaldun arvama, et sellest ei piisa, sest mul on küllalt suured ehituskogemused. Lubatud välisseintele peale pandavad tõmmitsad on senini paigaldamata, et hoida ära maja välisseinte varisemist. Majal on ühine keskküte ja kütteperiood ja talv on ees ja ühistu keeldub akna vahetamisest. Korteri 3 akent olen ise vahetanud oma kuludega, millest üks on juba purunenud ja ma ei ole enam nõus viimast akent välja vahetama korteris, mis pole enam elamiskõlblik suurte pragudega ühes toas ja köögis. Olen seni tasunud kõik maksed ühistu ees, aga sellises olukorras ma ei saa seda korterit renoveerida ega ka müüa.
Kas mul on õigus nõuda ühistult aknavahetust sest see on hoone püsimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalik?
Mida ma peaksin tegema ja kelle poole pöörduma, sest teised 16 korterit selles majas ei ole asja tõsidust tajunud, sest neil pole olnud vundamendi vajumisega probleeme ja nad on oma korterid saanud ära remontida ja renoveerida?
Kas mul on õigust nõuda ühistult kahjutasu õigeaegselt tegemata jäänud maja oluliste osade remondi ja toestustööde tegemata jätmise pärast, sest see on vähendanud minu korteri väärtust ja halvendanud minu olmetingimusi?
Lugupidamisega,

Varem oli ettevõttes kaks vahetust, hommikune ja õhtune. Vahetuse kestvuseks 8h. Hommikune vahetuse kestvus oli 6.00-14.00 ja õhtune vahetus kestis 14.00-22.00, nädalavahetused olid vabad.
Nüüd palgati inimesi juurde ja tekkis kolm vahetust. Juhtkond väidab, et nüüd ei tule tunnid täis ja seega on vahetuse kestvuseks määratud 8h 30 min. Hommikuse vahetuse kestvus on 6.00-14.30 ja õhtune vahetus 14.30-23.00. Kuna nüüd käbi töö graafiku alusel, pole ka enamus nädalavahetused vabad. Kas selline tegevus on seadusega kooskõlas, ilma nõusolekuta pikendavad vahetuste kestvust?

Teine küsimus on veel, pühade ajal on kõigil vaba. Kui nüüd graafiku alusel tööd teha, siis aeg-ajalt ju kellegile satub vaba päev pühadele, seega teoreetiliselt peab inimene rohkem töötama, kuna temal on nagunii vaba päev, aga teised ei pea tööle tulema kuna tegemist on pühadega. Meile tundub see ebaõiglane, kas seaduses on selline olukord kuidagi reguleeritud?

Tere, millest peaksin alustama. Oleme veel mehega abielus, kuid ei ela koos. 2 alaealist last. Hetkel maksab 355 eurot elatisraha, mitteametlikult. Kuid sooviksin seda teha ametlikuks, kuna ähvardab iga kuu, et järgmine kuu enam ei maksa. Et asi teha ametlikuks, kas kõigepealt tuleb lahutada? Kas mul on ka õigust nõuda suurem summa? Oletame, et laste isa palgaks on ca 700 eurot kuus. Või on ka võimalus, et määratakse 355-st väiksem summa, kuna minul sissetulekut pole (olen alla 2 a lapsega kodune).
Suured tänud

Tere,

Kas mõistlik on jagada varad enne või pärast lahutuspaberite vormistamist? Millistel tingimustel on pärast lahutust võimalik varasid jagada? Kas on põhjuseid, mille tõttu on varajagamist pärast lahutuspaberite allakirjutamist keerulisem teha?

Tekkis siis selline küsimus, et kas liikluses driftimine e. tagaveolise autoga külg ees liikumine on kuidagi ebaseaduslik? Kas selle eest saab karistada ja kui saab siis mis paragrahv alusel?

Soovin osta garaaži tulundusühistus. Tehing notariaalselt ei toimu. Müüja astub ühistust välja, ostja astub liikmeks. Mis õigused mul edaspidi on garaažiboksile, näiteks ühistu pankroti korral? Garaaže liikmetele erastada pole plaanis. Kas kõik on seaduspärane?
Ette tänades