Õigus

Seadusjärgne intress on 7% aastas. Arvan, et paraku teil rohkem neilt küsida ei õnnestu.

Kui ühe liitri väljahingatava õhu alkoholisisaldus on 0,75 mg ja rohkem, loetakse juht alkoholijoobes olevaks. Kuni selle koguseni on tegemist üldjuhul väärteoga. 0,75 mg/l ja suurem kogus tähendab, et tegemist on kuriteoga, millele järgneb kriminaalvastutus. Arvestades mõõtevahendi mõõteviga, mis lahutatakse mõõteseadme näidust maha juhi kasuks, võis Teie näit nn kriminaalse piiri ületada 0,1 ühiku võrra - seda võisid ametnikud Teile öeldud lausega silmas pidada.

Karistusseadustiku § 424 näeb mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Samuti võib ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse kuni 3 aastaks. Milline saab olema konkreetne karistus Teile, sõltub süüteo asjaoludest, tõenditest ja valitavast kaitsetaktikast.

Leppetrahvi saab küsida lepinguliste kohustuste rikkumise eest, kui selline trahv oli lepingus kokku lepitud. Käesoleval juhul saaks tegemist olla parkimislepingu tingimuste rikkumisega ning leppetrahvi kohaldamise võimalus peaks olema tingimustes kirjas. Tingimused peavad olema parkimist alustavale juhile e. lepingu teisele poolele tehtud mõistlikult nähtavaks. Lepingutingimuste tutvustamine alles leppetrahvi vormil ei ole korrektne. Lepingu teise poole isiku tõendamine on nõuet esitava poole kohustus e. juhi isikut, kui lepingu teist poolt, peab suutma tõendada leppetrahvi nõudja.

Tere, kõnealune korteriomandiseaduse paragrahv 20 lõige 4 eesmärgiks on eelkõige kolmandate isikute, kellega valitseja korteriomanike nimel lepinguid sõlmib, huvide kaitsmine. Nimelt puudub Eestis avalik register (a la äriregister), mille kaudu kontrollida valitseja volituste kehtivust.
Kui keegi seda otseselt ei nõua, siis minu hinnangul ei anna volituse nö igaks-juhuks tegemine suurt lisaväärtust. Ise kaaluksin notariaalse volituse võtmist juhul, kui valitseja võtab korteriomanikele pikaajalise (laenu)kohustuse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kui laps sai gümnaasiumis õppides 18-aastaseks ja jätkab õpinguid keskhariduse omandamiseks, tuleb elatist maksta kuni gümnaasiumi lõpetamiseni või kuni lapse 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Täpsema vastuse andmiseks oleks eelnevalt vaja tutvuda pooltevahelise töölepinguga. Kaupade puudujäägi kinnimaksmine on oma olemuselt kahju hüvitamine, mistõttu tuleks esmalt täpsustada, kas tööandja on puudujäägi hüvitamise nõudmisel tuginenud üldistele alustele kahju hüvitamisel (töölepingu seaduse § 72 ja § 74) või on töötajaga sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe (TLS § 75).
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega tuleb kahju hüvitamise üldistele alustele tuginemiseks tööandjal esmalt tuvastada, milline töötaja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja on tuvastatav, tuleb tööandjal kontrollida, kas kahju põhjustati tahtlikult või hooletusest. TLS § 74 järgi vastutab töötaja täielikult ainult tahtliku rikkumise korral (TLS § 74 lg 1), hooletuse puhul on töötaja vastutus üldjuhul piiratud. TLS § 74 lõikest 2 tulenevalt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
TLS §-s 75 sätestatud varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Arvestada tuleb aga sellega, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab TLS § 75 lg 2 sätestatud nõuetele ehk on sõlmitud kirjalikult, see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud, töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil, on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ning tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Juhul, kui varalise vastutuse kokkulepe ei vasta kas või ühele neist tingimustest, ei saa seda lugeda TLS-s sätestatust lähtuvalt kehtivaks.
Mida aga kindlasti tähele panna – tööandja ei tohi ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta iseseisvalt palgast kinnipidamisi teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Äriühing võib teha mistahes makseid, sõltumata isikute omavahelistest suhetest, lepingute olemasolust või sellest, kelle nimele on arve väljastatud. Juhatuse liikme õppemaksu tasumine ei ole käsitletav erisoodustusena juhul, kui õpingud on sisuliselt seotud äriühingu juhtimise ja/või majandustegevusega. Tehingu tegemine juhatuse liikmega on osanike pädevuses, st osanik peaks oma otsusega määrama juhatuse liikmele vajaliku koolituse sisu ja taseme ning selle eest tasumise tingimused (sh ulatuse).

Tere, alustaksin vastamist kirjalikust hääletusest,mida reguleerib mittetulundusühingute seaduse paragrahv 22 lõige 3. Eelnimetatud seadusesätte kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Seega kirjaliku hääletuse tulemusele - 7 poolt, 5 mittehääletanut - kui eraldiseisvale otsusele Te antud juhul tugineda ei saa. Küll aga saab läbiviidud hääletust hinnata koosmõjus üldoosolekul vastu võetud otsusega sellest, et "trepikoja uksed vajavad vahetust", ning asuda seisukohale, et juhatus sai üldkoosolekult volituse trepikoja välisuksed välja vahetada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere! PKS § 96 ja § 97 p 1 koostoimes on vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last. Rõhutada tuleb seda, et ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Elatist maksab lapsele üldjuhul see vanem, kes ei ela temaga koos või kes ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Praegu saab öelda, et Te osalete lapse kasvatamises ning 3 kuud aastast elab laps Teie juures. Kui laps on suvevaheajal Teie juures, siis on sel hetkel ka tema alaline elukoht seal. Seega on lapse emal tõesti kohustus maksta elatist lapse isa juures viibimise perioodil.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kui täisealiseks saanud laps omandab põhi- või keskhariduse, lõppeb vanemal lapse suhtes PkS § 97 punktist 2 tulenev ülalpidamiskohustus. Seega antud juhul lapse õppima asumisel kutseõppeasutusse Teil lapsele enam elatist maksta ei tule, loomulikult võite seda teha vabatahtlikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand