Õigus
Küsimus: Kui palju peaks lahus elav isa oma lapsega kalendriaastas aega veetma?19.09.2014
Tere!
Kui lapse emal ja isal on ühine hooldusõigus, kuid nad elavad lahus ja lapse põhiline elukoht on ema juures, siis kui palju peaks isa oma aega ühes kalendriaastas lapsega veetma?
Ette tänades
Kui lapse emal ja isal on ühine hooldusõigus, kuid nad elavad lahus ja lapse põhiline elukoht on ema juures, siis kui palju peaks isa oma aega ühes kalendriaastas lapsega veetma?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Suhtlemiskord lapse ja lahus elava vanema vahel oleneb konkreetsetest asjaoludest, nagu näiteks lapse vanus, vanemate elukohtade vaheline kaugus ja vanemate tööaeg. Seega ei ole võimalik öelda konkreetset päevade arvu, palju peaks lahus elav isa lapsega aastas aega veetma – ka seadus ei ole lapsega suhtlemise korda detailselt reguleerinud, kuivõrd iga olukord on väga erinev.
Kui tegemist on vanematega, kes elavad üsna üksteisese lähedal, laps käib juba lasteaias või koolis ja mõlemad vanemad töötavad tööpäeviti 8-5-ni, lepivad vanemad reeglina kokku (või määrab kohus, kui kokkuleppele ei saada), et lahus elav vanem suhtleb lapsega üle nädala nädalavahetustel reedest pühapäevani ja veedab täiendavalt aega ka nädalasiseselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kellele saan esitada nõude kahjude korvamiseks, kui ülemises korteris läks katki radiaator?18.09.2014
Tere
Ülemises korteris läks katki keskkütteradiaator ja selle tulemusena sai kahjustada minu korteri siseviimistlus. Kellele ja millistel alustel saan esitada nõude kahjude korvamiseks?
Ülemises korteris läks katki keskkütteradiaator ja selle tulemusena sai kahjustada minu korteri siseviimistlus. Kellele ja millistel alustel saan esitada nõude kahjude korvamiseks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahaldue OÜ
Küsimus: Kas kohus võtab arvesse, et meil on 2 last, kui mehe eksnaine esitab oma 18-aastasele lapsele elatusraha nõude?18.09.2014
Mul on mehega 2 ühist last. Kas eesti kohus võtab neid arvesse, kui mehe eksnaine esitab oma 18-aastasele lapsele elatusraha nõude?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps on saanud täisealiseks ja omandanud juba keskhariduse, siis ei tule Teil PkS § 97 punkti 2 alusel lapse kutseõppeasutusse õppima asumisel enam elatist edasi maksta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaksin abielludes lastele teise perekonnanime panna?18.09.2014
Olen saanud kohtu kaudu osalise hooldusõiguse. Kui plaaniksin uuesti abielluda, mis oleks kõige targem otsus laste perekonnanimega? Ma ei taha, et lapsed oleksid oma bioloogilise isa nimega, kuna nende isa pole nendest huvitatud. Elatis on kohtu poolt välja mõistetud, ka kohtutäiturile täitmisele antud, neli aastat ta ei maksnud. Järgmiseks sammuks tegin nii, et pöörasin otsuse ta ema nimele, peale mida hakkas selle aasta veebruarist laekuma elatist. Ise ta tunnistas, et see hakkas laekuma, kuna ei taha emale probleeme. Pidevalt ringi sõitmisteks ja joomisteks tal raha on, aga elatise summat vähendab, väites, et pole raha. Nüüd pole ta lastega kolm kuud järjest suhelnud jälle.
Tahaksin teada, kas oleks võimalik kuidagi laste perekonna nime vahetamine? Oleksin nõus kasvõi tasuliselt seda tegema kui see vaid oleks võimalik, kuna isa oma põikpäisuse tõttu pole sellega nõus.
Laste bioloogiline isa ka varjab oma sissetulekuid, käib mustalt tööl jne.
Mis oleks Teie poolne soovitus ja nõuanne?
Kõike kaunist soovides!
Tahaksin teada, kas oleks võimalik kuidagi laste perekonna nime vahetamine? Oleksin nõus kasvõi tasuliselt seda tegema kui see vaid oleks võimalik, kuna isa oma põikpäisuse tõttu pole sellega nõus.
Laste bioloogiline isa ka varjab oma sissetulekuid, käib mustalt tööl jne.
Mis oleks Teie poolne soovitus ja nõuanne?
Kõike kaunist soovides!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eeldan, et Teile kuulub ainuotsustusõigus laste viibimiskoha osas ja muus osas jagate laste isaga ühist hooldusõigust – sellisel juhul on laste perekonnanime muutmiseks vajalik laste isa nõusolek.
Kui laste isa keeldub nõusolekut andmast, kuid peate laste perekonnanime vahetamist põhjendatuks ja laste huvidest lähtuvaks, on Teil võimalik esitada kohtule nõue laste perekonnanimede muutmise osas ainuotsustusõiguse saamiseks. Kui kohus peab Teie nõuet põhjendatuks ja rahuldab Teie avalduse, on Teil õigus muuta laste perekonnanime laste isa nõusolekuta (muidugi eeldusel, et täidetud on nimeseadusest tulenevad nõuded perekonnanime vahetamiseks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vastab tõele, et on võimalik teha juhilube töölkäimiseks, mis kehtivad kella 7.00-19.00?18.09.2014
Tere,
Ei tea kas vastab tõele, aga olen kuulnud, et on võimalik teha juhilube töölkäimiseks, mis kehtivad kella 7.00-19.00. Seda siis inimesel, kellel juhilubade tegemise keeld peal, tasumata trahvi tõttu. Kas vastab tõele, et selline võimalus on olemas?
Ei tea kas vastab tõele, aga olen kuulnud, et on võimalik teha juhilube töölkäimiseks, mis kehtivad kella 7.00-19.00. Seda siis inimesel, kellel juhilubade tegemise keeld peal, tasumata trahvi tõttu. Kas vastab tõele, et selline võimalus on olemas?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Millised tuled on autol "päevatuled", seaduses on selgitus ebaselge?18.09.2014
On tekkinud mõningane segadus, mis on konkreetselt auto päevatuled? Vanematel autodel olen täheldanud parktulesid, lähitulesid, kaugtulesid ja udutulesid. Kas päevatuled on mõne nende tulede sünonüüm või kuuluvad sinna alla mitmed erinevad tuled? Samas olen aru saanud, et uuematel autodel lülituvad päevatuled sisse kohe auto käivitamisel. Seega oleks tegemist justkui parktuledega või on parktuled ajapikku ümber nimetatud päevatudeleks? Riigi Teatajas on mõiste selge lahti seletamise asemel üsna hägune ja mitmeti mõistetav jutt.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas pangal on õigus nõuda töötasu laekumise nende panka?18.09.2014
Tere!
Tööandja maksab palka ühte panka. Teises pankas oli võetud laen ja mõni aega tagasi tekkisid viivitused selle maksmisega. Nüüd on saavutanud kokkuleppe teise pankaga, aga nemad nõuavad minu tööandjalt garantiikirja, et minu palk makstakse selle teise panka kontole. Kas seadus lubab seda? Kuidas tööandja saab garanteerida pangale, et maksad minu palga nende panka?
Tööandja maksab palka ühte panka. Teises pankas oli võetud laen ja mõni aega tagasi tekkisid viivitused selle maksmisega. Nüüd on saavutanud kokkuleppe teise pankaga, aga nemad nõuavad minu tööandjalt garantiikirja, et minu palk makstakse selle teise panka kontole. Kas seadus lubab seda? Kuidas tööandja saab garanteerida pangale, et maksad minu palga nende panka?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kes peab kinni maksma loata paigaldatud soojuspumba teisalduse, kas korteriomanik või KÜ?17.09.2014
Tere!
Korteriomanik on eelneva kokkuleppeta paigaldanud õhksoojuspumba ja teised kortermaja omanikud ei ole paigalduse asukohaga nõus. Samas aga keeldub korteri omanik teisaldust ise kinni maksmast, kuna tema sõnutsi näitas asukoha talle kätte KÜ esimees.
1: Kes on vastutav teisalduse eest?
2: Kui teisalduse tellib kÜ, kas siis võib teisaldusega seotud kulud lisada korteriomaniku üüriarvele?
Korteriomanik on eelneva kokkuleppeta paigaldanud õhksoojuspumba ja teised kortermaja omanikud ei ole paigalduse asukohaga nõus. Samas aga keeldub korteri omanik teisaldust ise kinni maksmast, kuna tema sõnutsi näitas asukoha talle kätte KÜ esimees.
1: Kes on vastutav teisalduse eest?
2: Kui teisalduse tellib kÜ, kas siis võib teisaldusega seotud kulud lisada korteriomaniku üüriarvele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Juhul, kui korteriomanik ise õhksoojuspumpa ei eemalda, siis võib ka seda teha korteriühistu, nõudes kulud sisse vastutavalt korteriomanikult.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida saan veel teha, kui naaber ehitas maja 1 m võrra lähemale, kui lubatud?17.09.2014
Naaber ehitas oma maja naaberkinnistu piirile lähemale 1 m kui projektis lubatud, e. ehitustsoonist väljapoole. Ehituse alguses, kui naaber oli vundamendi paika pannud, avastain selle kohe ja informeerisin sellest ka naabrit millele ta vilistas. Siis tegin avalduse KOV ja ehitis peatati. 5 kuud hiljem mulle teadmata olevatel põhjustel võeti ehituskeeld maha ja ehitus jätkus. Kuna tegemist on suvilapiirkonnaga, siis avastasin selle alles kevadel ja siis kui naabril maja juba valmis oli. Tegin uuesti järelepärimise KOV mille peale mind kutsuti välja ja kirjutati mulle välja trahv 100 €, põhjuseks, et minu puukuuril on viilkatus, kuigi projekti järgi peaks olema lamekatus. Samuti anti läbi lillede mõista, et kui ma naabriga edasi kemplen siis järgmine trahv on juba 1000 €. Kuna tegu on tiheasustusalaga ja kinnistute laiused on 20 m, siis iga meeter avaldab suurt mõju, samuti on sellega rikutud tuleohutus kaugust ja kuna uusehitise räästas on vaid 0,6 m kaugusel kinnistupiirist siis on igaveseks blokeeritud ka päikesepaiste. Kuigi olen mitmel korral avaldanud protesti, ma siiski kahtlustan, et ehitis on ka seadustatud. Mida ma saaksin täna veel teha, et õiglus jalule seada nii KOV kui ka naabri ehitisega, mis on ehitatud ehitusalast välja? Ette tänades
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Antud juhul tähendab õiglus seda, et kõigi huvidega on arvestatud niipalju kui olukord seda võimaldab. Nagu aru saan, tähendab teie ettekujutus õigluse jaluleseadmisest antud juhul naabri maja lammutamist ja meetri võrra piirist eemale ehitamist. Kas teie ise nõustuksite oma kuuri viilkatuse ära lammutama ja lamekatuse asemele ehitama, sest ka see on projektist mööda ehitatud...
Teil ei olegi midagi rohkem teha, kui KOV on olukorraga nõustunud, sest ehituskorraldus allub kohalikule omavalitsusele.
Küsimus: Kuidas saada elatisraha kätte, kui kohtuotsus olemas, kuid mehega kontakti ei saa?17.09.2014
Tere,
Olemas kaks kohtuotsust, senini ei ole kahjuks abi saanud.
Kas need aeguvad ja kuhu ma pean pöörduma, mida tegema et reaalselt kohtuga väljamõistetud raha kätte saada?
1. Lapse elatise nõue alates 2007, makstud on üksikud summad aastate jooksul, tänaseks on tasumata summa ületanud 10000 €, mis on märkimisväärne summa üksi kasvatavale emale.
2. Kohtuotsus olemas, tagaseljaotsus, ühisvarajagamise nõudes 2009a. Siiani pole tasutud.
Lapse isaga ei ole võimalik ühedust saada, tema ema sõnul on ta väga haige, teo- ja otsusevõimetu.
Tänan
Olemas kaks kohtuotsust, senini ei ole kahjuks abi saanud.
Kas need aeguvad ja kuhu ma pean pöörduma, mida tegema et reaalselt kohtuga väljamõistetud raha kätte saada?
1. Lapse elatise nõue alates 2007, makstud on üksikud summad aastate jooksul, tänaseks on tasumata summa ületanud 10000 €, mis on märkimisväärne summa üksi kasvatavale emale.
2. Kohtuotsus olemas, tagaseljaotsus, ühisvarajagamise nõudes 2009a. Siiani pole tasutud.
Lapse isaga ei ole võimalik ühedust saada, tema ema sõnul on ta väga haige, teo- ja otsusevõimetu.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa vabatahtlikult kohtuotsuseid ei täida, tuleb pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.
Kuivõrd Teie poolt nimetatud kohtuotsustele kohaldub aegumine, soovitan kohtutäituri poole pöörduda kiiremas korras.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand